22.11.2017

Edith Sepa filmivaldkonna arenguvisioon 2018-2023

Motivatsioonikiri kandideerimiseks Eesti Filmi Instituudi juhatuse liikme kohale.Turuloogika ja sotsiaalse kokkuleppe jõud ühiskonnas ei oma sama energiat. Kultuuripoliitika alused, sh riiklikud fondid on sotsiaalse kokkuleppe jõud ja tulemus - talendi äratundmine, toetamine ja tunnustamine on oluline lähteallikas ja erineb turuloogikast. Tänu sellele on filmifond demokraatia ilming edasiarenenud ühiskonnas, mis näitab omakorda, et kultuuriga laiemalt on meil ühiskonnas hästi.

Meil on hästi, aga ühtlasi elame me ajajärgul, kus kõik on pidevas muutumises. Täna on olukord Eestis stabiilne – nii turuloogika kui ka sotsiaalsed kokkulepped toimivad. Eestlaste töökus, nutikad lahendused ning sihikindlus on loonud turvalise elukeskkonna, kus kultuur on väärtustatud ja hoitud. Selleks, et Eesti riik ja kultuur püsiksid maailmakaardil ja ka konkurentsis, tuleb endale seada suuremaid eesmärke ja ideaale. Ainult läbi selle saame me kindlustada tulevikku - sestap ka minu motivatsioonikiri edasitegutsemiseks Eesti Filmi Instituudi juhatuse liikmena.

Hetkeolukord

Eesti film on läbi elanud viis tormilist arenguaastat ja tõestanud oma elujõudu. Iga tegevuse puhul ei ole kõige olulisem saavutatud tulemus. Oluline on ka protsess, milles osaleb kogu filmivaldkond. Kui viis aastat tagasi muutus filmivaldkonna organisatoorne vorm – ülevaldkondlikust fondist sai laiapõhjaline instituut, siis täna võib kindlalt väita, et viis aastat on vaid pikema teekonna algus. Pidev tegutsemine, mis on kooskõlastatud regulaarselt toimuvatel infopäevadel, on hoogu andnud paljudele vajalikele muutustele.

Samas oleme me jõudnud etappi, kus valdkonna arengusuundade tegevusplaan tuleb läbi vaadata ning sõnastada uued väljakutsed aastateks 2018-2023. Paremat aega leida oleks raske – Euroopas on kogu filmisektor suurte muutuste etapis tänu kiiresti arenevale tehnoloogiale ja muutunud vaatajaharjumustele. Just täna on koostamisel Loov Euroopa MEDIA programmi uus strateegia ja lisaks loovad Euroopa filmifondide juhid ühiselt Euroopa filmi tulevikuvisooni, mida esitletakse selle aasta novembris toimuval AV-konverentsil Tallinnas. Nii kohalikud kui üle-euroopalised muutused mõjutavad ka Eesti filmivaldkonda kohandama oma finatseerimisskeeme, filmide turundamist, tööd vaatajatega, digiteerimisprotsesse jne. Meie ideaal täna saab olla vaid üks – nähtav, konkurentsivõimeline, rahvuslik ja mitmekülgne Eesti filmivaldkond.

Tänaseks on meil loodud põhjamaiselt demokraatlik ja kaasaegane struktuur, mille võtmesõnadeks on avatus, läbipaistvus ja rahvusvahelistumine. Antud ajamomendil peab aga tegema otsuseid, mis ulatuksid kaugemale. Allhankefilmide soodustamine ei saa olla omaette eesmärk, vaid ainult osaks oma filmi tugevdamisel. Kaastootmistest ja koostööst saadud impulss tuleb panustada oma väljendusvahendite rikastamisesse, luues ja säilitades terviklikku Eesti filmikultuuri. Eesti film elab, kui tal on sisemist jõudu, ning terviklikkuse saavutamiseks peab valitsema tasakaal.

Sealjuures peame me kuulama inimesi. Just filmtegijad on meie kõige olulisem vara, keda peab hoidma ja kelle tarbeks looma võimalusi. Eesti Filmi Instituut on vaid teenindusüksus ja taustajõud, et filmilooming saaks õide puhkeda. Filmitegija peab ennast tundma väärtustatuna, vajalikuna ja osana valdkonnast. Ka see on ideaal, mille poole tahan pürgida oma igapäevases töös.

Struktuur

EFI struktuuri osas oleks vaja sisse viia kaks olulist muudatust: luua eraldi tagasimakse fond koos oma personaliga ja hakata lõpuks tegelema filmi kirjaoskusega Eestis. Esimese osas on pilt selge – kuna mahud kasvavad, siis EFI praegune koosseis ei suuda oma põhitöö kõrvalt piisavalt tegeleda tagasimaksefondi vajaduste rahuldamisega.

Filmi kirjaoskuse teema on aga pikemaajaline ettevõtmine, mille alla kuuluvad töö noorte ja lastega ehk uue vaataja kasvatamine, kinoklubide loomiste propageerimine Eestis, kinoprogrammide ja – kohtade vajaduste rahuldamine koostöös partneritega ning maailmafilmi programmide väljatöötamine koos näitamiseõigustega koolidele.

Nende tegevuste eesmärk on tuua Eesti ja Euroopa film lähemale tulevastele põlvkondadele, tegeleda suurema teavitustööga igas väiksemaski Eesti kultuurimajas ja veelgi soodustada filmide näitamist just noorematele vaatajatele. Kui tavavaatajaga on meil aastate jooksul juba edasiminekud nähtavad – kaks aastat järjest kuulub 10% turust kohalikule filmile, siis laste ja noortega peab eraldi tegelema ning selles osas haigutab suur must auk.

Kino Artis

Eesti Filmi Instituudil on oma kino, kus aga võimaluse korral tuleks järgmisel aastal teha teatud ümberkorraldusi. Filmivaldkonnaga arutades on selgunud, et riik peaks säilitama oma kino, kus saab iga päev hommikust õhtuni ja ilma probleemideta näidata Eesti filme – lisaks uutele filmidele ka digiteeritud vanemaid dokumentaal-, mängu- ja animafilme. Eesti filmi oma kino on oluline vara, seda tuleb hoida ja selle kunstilise filmi näitamise suunal tegutsemist väärtustada. Sellise kino eesmärk ei saa paraku olla ainult vaatajanumbrite suurus ja saali maksimaalne täituvus laenu tagasimaksmiseks, nagu kujunendud olukord seda meile täna dikteerib. Artise uuel perioodil peab kino tegelema turul valitseva peavoolu filmidele lisaks tasakaalustatud programmi pakkumisega. Kindlasti peab ka praegu koostamisel oleva arengustrateegia kohaselt analüüsima cinemateque’i loomise võimalust – kas Artise baasil, koostöös Kinomajaga või Kinomajas. Ettevalmistused olukorra analüüsimiseks on juba alanud.

Turundus

Turundus on teiste Euroopa riikide filmifondides haaramas üha olulisemat positsiooni. Miks? Viimastel aastatel on filmifondide peatähelepanu olnud tootmisel. Tänaseks on aga hakanud selguma, et aastas toodetakse liiga palju filme (1600 mängufilmi), millest paljusid keegi ei vaata. Ka Eesti film peab tulevikus rohkem tähelepanu pöörama vaatajale – filmid, sh kunstilise suunaga keerukamad filmid, peavad suurendama oma vaatajaskonda nii kodus kui ka välismaal. Meil on vaja ära teha suur töö just lähima viie aasta jooksul. Iga film peab leidma oma vaataja. Propageerimaks Eesti ja Euroopa filmi laiemat mõistmist ühiskonnas, loodan koostöös ERR’iga taastada ka filmisaate.

Kindlasti tuleb selleks analüüsida juba olemasolevaid andmeid, millega meil seni on natuke kehvasti. Milliseid filme me teeme, kes on nende filmide vaatajad, mida nad eelistavad? Siin kerkib esile ka vajadus riikliku filmiregistri loomise järele, eriti pärandifilmide osas. Kui vahendid vähegi võimaldavad, tuleb statistilist tegevust tulevikus parandada.

Euroopa filmide suurim ühine platvorm European Film Promotion (EFP) koostas visiooni, mille raames soovitakse enam toetada koostööd filmide turundamisel Euroopas ja väljaspool Euroopat, sh mittetraditsioonilistel platvormidel ja nišiturgudel. Kui Eesti Filmi Instituudi turundamine oli viimasel viiel aastal suunatud peamiselt Business-to-Business platvormile (kaastootmise soodustamine ehk tootjate võimaluste avardamine), siis tulevikus peab tegelema rohkem ka Business-to-Consumer ehk auditooriumile suunatud platvormiga.

Muidugi tähendab see mõttemaailma muutust ning üleminek sellele nõuab aega ja finantsilisi vahendeid, kokkuleppeid valdkonnaga ja omi tegevusplaane. Filme tehakse vaatajale – see peaks olema meie peamine eesmärk.

Tootmine

Tootmise olulisim suunamuutus võiks olla erinevate žanrite eristamine ja uute jagunemiste sisseviimine. Täna toetab EFI kolme suurt kategooriat – mängu-, anima- ja dokumentaalfilmi. Tulevikus võiksime olema paindlikumad ja vaatama projekte vajadusel ka liigiüleselt. Näiteks tootmise alla võiks luua eraldi lastefilmide jaotuse (lastefilmide all võiks olla ka täispikk lasteanimafilm), Eesti ajalooline film võiksid seista eraldi tingimuste all, kuna tegemist on kõrgema eelarvega tootmisega, lisanduma peaks kindlasti kõrge tasemega TV-minisarjade arendamine ja võimalusel tootmine koostöös partneritega Eestist ja väljaspool Eestit.

Muudatuste sisseviimine eeldab finantsvahendite lisandumist EFI baaseelarvesse, sest praegune maht võimaldab toota kuni kolm filmi enamuskaastootmises ja kuni kaks vähemuskaastootmises. Jaotuste diferentseerimine nii väikese mahu juures ei ole mõistlik. Täna on suurim oht meie filmitegijatele peatootja staatuse kadumine, kuna Eesti panus on nii väike ja eelarved jäävad Euroopa keskmistele eelarvetele alla. Animavaldkond, mis on ainulaadne maailmas, vajab erilist tähelepanu ellujäämiseks. Erakapitali kaasamine filmitootmisesse, millega EFI on viimase viie aasta jooksul järjepidevalt tegelenud, ei saa olla ainus tingimus eelarvevahendite tõstmiseks. Tänane EFI peaprodutsent on nõus jätkama toetusmehhanismide täiustamist, kui vastavad tingimused ja kokkulepped viivad valdkonda ka edasi.

Filmipärand

Filmi pärandiosakonna alla peaks kindlasti kuuluma filmi kirjaoskusega tegelev spetsialist ning osakonna nimi võiks tulevikus peegeldada ka väljakujunenud muutust. Digiteerimise protsess on olnud pikaajaline, keeruline ja raharohke ettevõtmine, aga üldjoontes on kogu osakond hästi tööle hakanud. Ka Tallinnfilmi pärandi massdigiteerimine on ukse ees ja protsessid on käivitunud. Järgmises etapis vajab filmipärandi osakond värskeid väljakutseid ja veidi laiemat haaret. Osakond teenib küll omatulu, kuid lisaks on näiteks Euroopas eraldi rahastusskeemid noore vaataja filmihuvi arendamiseks, sellega peab vaid teadlikult ja järjepidevalt tegelema. Kirjeldatud muudatus nõuab samuti erinevate seotud osapooltega läbi arutatud tegevusplaani.

Kokkuvõtteks

Järgneva viie aasta jooksul soovin ette võtta ka ühe suuremamahulise analüüsi filmiseaduse mõjust valdkonnale. Lähtekohaks on siin tõdemus, et film ei peaks olema sõltuvuses ainult riigiabist, vaid valdkond peab sisu luues saama osa vahendajate tuludest – kinodele lisaks interneti teenusepakkujatelt, moodsatelt vaatamis-platvormidelt jne. Käesolevat muudatust saab reguleerida seaduse kaudu. Filmiseadus (või etendusasutuste seaduse täiendamine) on ka olemasoleva filmivaldkonna arengusuundade tegevuseesmärk, mille taga seisab valdkond.

Kokkuvõtteks kordan mõtet, mida jagasin eelarve läbirääkimiste ajal kirjas peaministrile, kultuuriministrile ja rahandusministrile aprillis 2017. Viimase viie aasta jooksul olen õppinud, et turu kasvav fragmentaarsus loob Eestile tegelikult uusi võimalusi. Kadumas on kindla vaatajaskonnaga filmide eelistamine ja ka müüt kolmest maailma parimast filmifestivalist. Et kui su filmi ei ole Cannes`is, Berliinis või Veneetsias, siis pole su filmi olemaski. Kiiresti muutuvad tingimused loovad uued võimalused ka Eesti filmile. Meie filmivaldkonna tänased arengud on selle trendi positiivne näide ja kinnitus. Tuleb ainult aktiivselt tegutseda ja kõik on tõepoolest võimalik. See on minu eesmärk.

Kalender

Uudised