06.05.2020

Eesti filmirežissöörid asutasid oma gildi

Eesti filmirežissöörid asutasid aprilli lõpus oma erialaühenduse – MTÜ Eesti Filmirežissööride Gild (EFG), mille põhieesmärk on koondada filmirežissööre, seista nende õiguste eest ja teadvustada laiemalt režissööri kui loova juhi ja autori rolli filmi sündimisel.
Vaatamata Eesti filmi viimaste aastate õitsengule, publikumenule ja filmide tootmise kasvule on filmirežissöörid kui visuaalteose põhilised autorid tänasel päeval endiselt 3,5 eurose tunnipalgaga kõige vähem tasustatud ning õigustega vähim kaitstud filmigrupi liikmed siinsel audiovisuaalsel maastikul.

Režissööride erialane gild ongi sündinud vajadusest edendada omavahelist koostööd ja suhtlust teiste valdkonna liikmetega, informeerida režissööre nende endi õigustest ja rollist, anda juriidilist nõu lepingute koostamisel, osaleda filmipoliitika kujundamisel ning teadvustada filmirežissööri ameti olulisust ja filmikunsti tähtsust Eesti kultuuris laiemalt.

Eesti Filmirežissööride Gildi asutajaliikmed on režissöörid Liina Triškina-Vanhatalo, Moonika Siimets, Marko Raat, Tanel Toom, Rainer Sarnet, Kaupo Kruusiauk.

„Sattusime omavahel rääkima ja mõistsime, et puutume igapäevatöös kokku sarnaste küsimuste ja probleemidega, mida oleks mõistlik ühiselt arutada ja lahendada. On muidugi tähelepanuväärne, et just nüüd üleriigilise eriolukorra ajal zoomi keskkonnas õnnestus see ühendus virtuaalselt tekitada, kuigi mitmeid katsetusi erialase liidu loomiseks on toimunud aastate jooksul varasemaltki,“ lausub Moonika Siimets, kes loodab, et EFG tegevus võiks aidata kaasa sellele, et režissöörid saaksid muretumalt keskenduda oma loomingule.

„90-ndate taasiseseisvumisest peale pole Eestis tekkinud selgeid reegleid ja seadusi, kes on režissöör vabaturu situatsioonis. Kuidas on tagatud ta autoriõigused ja -tasud, kas ta elab samas tsivilisatsioonis Euroopa autoritega või mitte? Eesti Filmirežissööride Gild katsub koos filmiavalikkusega selles sõbralikult selgust luua, et filmitegijate vahel valitseksid töised ja heatahtlikud suhted,“ lisab Rainer Sarnet.

Enamikes Euroopa riikides on filmirežissööre ühendav ja nende huve kaitsev katusorganisatsioon, mida omakorda koondab FERA (Federation of European Film Directors), mille liikmeks on plaanis astuda ka Eesti Filmirežissööride Gildil. EFG esimesteks eesmärkideks on aga filmirežissööride tüüplepingu väljatöötamine, liikmete ringi laiendamine ning nende erialase tööga seonduvate küsimustest ja probleemidest ülevaate saamine. Tulevikus on plaanis korraldada ka erialaseid täiendkoolitusi ja töötube, mis inspireeriks filmitegijaid oma loomingus ja panustaks seeläbi Eesti filmikunsti.

„Lisaks praktilistele vajadusetele on gildi suurimaid väärtusi režissööride koondamine ka sõna otseses mõttes,“ hindab Tanel Toom loodud ühenduse olulisust: „Filmitegijate seas ringleb nali, et kõige kohmetum asi on režissööride jõulupidu. Meie üheks tähtsaimaks töövahendiks on kommunikatsioon ja oskus meeskonnaga suhelda, kuid paraku režissöörid ise omavahel väga ei lävi ja koos töötama ka ei satu. On see siis konkurentsitunne, “töösaladuste” varjamine või miski muu, kuid nii see kahjuks on, et režissöörid peale “tere” eriti muud teineteisele ei ütle. Võib-olla on sedagi võimalik muuta?“

Gildi liikmeks võivad kandideerida kõik professionaalsed mängufilmi, dokumentaal- ja animafilmi režissöörid, kes on teinud vähemalt ühe Eesti kinolevis jooksnud täispika filmi või rahvusvaheliselt levinud lühifilmi. Selleks tuleb esitada EFG juhatusele oma elulookirjeldus ja saata vabas vormis avaldus aadressile filmilavastajad@gmail.com.  Liikmeks vastuvõtmise otsustab EFG juhatus.


Lisainfo:
Moonika Siimets
filmilavastajad@gmail.com

Kalender

Uudised

Eesti osalusega film valiti festivalile Venice Days

Vene-Eesti-Suurbritannia-Itaalia kaastootmisfilm, Ivan I. Tverdovsky „Konverents“ valiti Veneetsia filmifestivali kõrvalprogrammi Venice Days  (Giornate Degli Autori). „Konverents“ on režissööri neljas film. Tverdovsky varasemasse filmograafiasse kuuluvad teiste seas sellised festivali hitid nagu „Zooloogia“ (2016), millega ta võitis Karlovy Vary parima režissööri preemia ning „Jumpman“ (2018). Mõlemad filmid on jõudnud ka Eesti kinolinale.
Loe lisa