Eesti Filmi Instituut (EFI) eraldas 2021. aasta esimeses dokumentaalfilmide toetusvoorus kodumaistele dokfilmidele 564 000 eurot. Tootmistoetuse sai seitse dokumentaalfilmi, lisaks anti arendustoetus üheksale projektile.EFI dokiekspert Filipp Kruusvalli sõnul on EFI dokfilmide arendus- ja tootmiseelarve viimastel aastatel järjekindlalt kasvanud, jõudes mulluselt 690 000 eurolt tänavu 1,1 miljonile eurole. „See annab võimaluse toetada senisest enam suure-eelarvelisi dokfilme, maksta režissööridele ja filmi meeskonnale õiglast töötasu ning teostada ideid täies mahus tehnilises ja kunstilises kvaliteedis kompromisse tegemata. Ühtlasi on see eeldus järjest tihenevas rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks,” selgitas Kruusvall ning lisas, et loodetavasti avab see eesti dokumentalistika jaoks uusi uksi nii Eesti kinolevis kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Suurima tootmistoetuse, 85 000 eurot, pälvis odaviskaja Magnus Kirdist kõnelev dokfilm „Tagasitulek“, mille režissöör on Steiv Silm ning produtsent Ülo Pikkov stuudiost Silmviburlane. Tegu on haarava spordidokumentaaliga, mis jäädvustab 2019. aasta Doha MM-il dramaatilisel moel hõbemedali võitnud ning tõsiselt õlga vigastanud Magnus Kirdi teekonna ühest senise elu sügavaimast august tagasi maailma tippu.

Matthias Azoulay ja William Mermoudi film „Kelly” (stuudio Oree Films) sai 80 000 eurot, Heilika Pikkovi ja Liina Särkkineni film „Minu pere ja muud klounid“ (stuudio Silmviburlane) sai 79 000 eurot, Kadriann Kibuse „Võitlus tuleviku nimel“ (stuudio Rebel Frame) 72 000 eurot,  Kullar Viimse „Mehe valu“ (stuudio Rühm Pluss Null) 69 000 eurot ning Eeva Mägi esimene täispikk dokumentaalfilm „Armastuskiri Marilt“ (stuudio Allfilm) 65 000 eurot. Dokumentaalfilmide arendustoetusi andis EFI üheksale projektile.

Kruusvalli sõnul said toetust nii potentsiaalsed kinohitid ja festivalimenukid kui ka kitsamalt eesti kultuuri jaoks olulised projektid. „Head meelt teeb mitme tugeva autorifilmi töösse minek ning oluline on uuenduslike ja kunstiliselt piire kompivate filmikavandite olemasolu, mis on parim märk eesti dokumentalistika elujõulisusest,” lisas ta.

Tootmis- ja arendustoetust saanud filmide teemad näitavad, et senisest suuremat tähelepanu on võitnud sport. Kruusvalli sõnul on spordifilmid eesti vaatajate poolt hästi vastu võetud, mis on mõistetav, sest sport pakub ainest dramaatiliste ja vaatemänguliste filmilugude jaoks.

„Meeldiva tendentsina võib esile tuua, et eesti dokumentalistika on võtmas ühiskondlike protsesside suhtes  osavõtlikumat positsiooni,” lisas Kruusvall. Märkimisväärne osa nii toetust saanud kui ka joone alla jäänud projektidest on fookusesse võtnud keskkonnaküsimused ning jäädvustavad muutusi loodushoius ning selles tegutsevate inimeste dilemmasid ja konflikte.

Samuti on filmilugude keskmes esindatud perekond selle sõna kõige laiemas tähenduses. Perekonnas ja lähisuhetes toimuv on justkui peegel ühiskonnas esile kerkinud pingetele ja väljakutsetele. „Muutuvad soorollid, toimetulek vaimse tervisega, lähedaste eest hoolitsemise või pikalt kestnud üksindusega hakkama saamine on probleemid, mis tulevastes filmides kajastust leiavad,” kirjeldas Kruusvall õhus olevaid teemasid.

Kruusvall tõi esile, et seekordses voorus oli enamik toetust saanud režissööre naised. Tootmistoetuse saanud projektidest neljal oli režissööriks naine, arendustoetuse saanud projektidest koguni kuuel oli režissööriks naine.

Kokku esitati kevadisse vooru 12 tootmis- ja 14 arendustoetuse taotlust. EFI järgmine dokumentaalfilmide tootmis- ja arendustoetuste voor toimub 31. augustil 2021. aastal.


Lisateave:
Filipp Kruusvall
EFI dokfilmide ekspert
filipp@filmi.ee