Põhjamaade suurim animatsioonifestival Norras Fredrikstadis annab neljapäeval avatseremoonial Priit Pärnale üle elutööauhinna, mis on Eesti animalegendile üheteistkümnes loometeed tunnustav preemia, ja näitab selle puhul avafilmina koos abikaasa Olga Pärnaga lavastatud värsket animafilmi „Luna Rossa”.„Määratlus „elutööauhind” sisaldab eneses nagu kahte vastakat mõistet – vau!, sind märgati, vinge! Ja samas, et sai tehtud küll, kõigil kõrini, aitab, mine, mees, puhka!” ütles Priit Pärn. „Minu puhul on läinud nagu vägikaikaveoks. Nemad: „Nüüd viimane ja pane pillid kotti.” Mina: „Vabandust, tuli veel üks...” Kui mulle anti üheksas, püüdsin nalja teha, et kassidel üheksa elu ja mulgi, aga üheteistkümnenda puhul ei oska öelda muud, kui et kus on, sinna tuleb. Jõudu teile, mulle kah!”

Tänavu 30. korda peetav Fredrikstadi animafestival võõrustab Pärna aukülalisena ja esitleb valikut tema ligi pool sajandit kestvast väärikast karjäärist eriprogrammiga. Retrospektiivi koondati kolm filmi – „1895” (1995, koos Janno Põldmaga), mis oli 1996. aastal Fredrikstadi festivali eelkäijaks olnud Animerte Dageri Põhja- ja Baltimaade võistlusprogrammi esimene Grand Prix võitja, Olga Pärnaga kahasse tehtud „Lendurid koduteel”, millega Pärn kordas oma saavutust 2014. aastal, ja „Eine murul” (1987).

Põhja- ja Baltimaade animatsioonikogukonnas on Pärn tunnustatud eeskätt oma tohutu loomingulise panuse ja olulise teetähise seadmise poolest rahvusvahelises animatsioonis. Fredrikstadi festival tunnustab ühtlasi Pärna hindamatut rolli uute filmitegijate ja animaatorite koolitamisel, tänu sellele võib tema mõju näha nii animafilmide sisule kui vormile üle maailma. Kunstniku ja animarežissööri Pärna filme on saatnud tunnustus ning menu nii kriitikute kui ka publiku seas ja edu festivalidel.

Pärn alustas karjääri legendaarse filmitegija Rein Raamatu visuaalse kontseptsiooni kujundajana 1974. aastal ja liitus stuudioga Joonisfilm 1976. aastal. Alates 1960-ndate lõpust karikaturisti ja illustraatorina tegutsenud Pärn tõusis 1970-ndatel Eesti filmitööstuse silmapaistvaks tegijaks ning mängis hiljem olulist rolli taasiseseisvunud riigi kunstiidentiteedi kujundamisel.

Hinnatud mentorina tuntud Pärn käivitas 1994. aastal animakoolituse Turu Kunstiakadeemias, kus ta oli kunstiline juht 13 aastat. Sealne animaosakond võitis 2003. aastal Ottawa Animafilmide Festivalil maailma parima animakooli tiitli. Aastal 2006 rajas Pärn animaosakonna Eesti Kunstiakadeemias, kus tema tudengid on rahvusvahelistel filmifestivalidel võitnud üle 140 auhinna.

Pärn on õpetanud filmikoolides 15 riigis, sealhulgas Soomes, Norras, Jaapanis, Saksamaal, Prantsusmaal, Hispaanias, Kanadas, Austraalias ja USA-s. Pärna koolkonda kuuluvaid animaatoreid jagub kõikjale, teda armastavad ja hindavad paljud õpilased ning järgijad. Kord küsis üks Taiwani väljaanne Priit Pärnalt, mida tal on öelda nende animatudengitele. „Uskuge endasse. Ärge uskuge endasse. Lugege raamatuid!” soovitas Pärn. Ta siiani kindel, et see oli päris hea nõuanne.

Pärna silmapaistvamate filmide seas on „Kolmnurk” (1982), „Eine murul” (1987), „Hotell E” (1992), „1895” (1995, koos Janno Põldmaga) ja „Porgandite öö” (1998). Tema filmid on tuntud süngevõitu huumori, mängulise sürrealismi ja ainulaadse graafilise stiili poolest.

Totalitaarsest nõukogude ajast kuni vaba ja iseseisva Eestini ulatuva filmograafiaga Pärna loomingus on režissööri, kunstniku ja stsenaristina valminud 18 animafilmi, graafikuna on tal olnud üle 50 isikunäituse maailma eri paikades.

Pärnale omistatud elutööauhindade seas on Fredrikstadi festivali kõrval teda pika ja väljapaistva loometöö eest tunnustanud muuhulgas ka rahvusvaheline animafilmi ühendus ASIFA, mis on kõrgeim tunnustus animaatorile, rahvusvaheline filmifestival Etiuda&Anima (Poola), rahvusvaheline animatsioonifilmide festival Zagreb Animafest (Horvaatia), samuti pälvis Pärn Luna de Valencia auhinna Valencia rahvusvaheliselt filmifestivalilt Cinema Jove'ilt (Hispaania) ja Dragon of Dragons auhinna Krakowi rahvusvaheliselt filmifestivalilt (Poola), aga ka Eesti kultuurkapitali elutööauhinna, Eesti riigi elutööauhinna ja Euroopa animatsiooniauhindade Emile Lotte Reinigeri nimelise elutööauhinna.

Fredrikstadi festivalilt sai Pärn elutööauhinna ka 2004. aastal, kui talle ja kahele animagurule, Per Åhlinile Rootsist ja Jannik Hastrupile Taanist, omistati Il Tempo Gigante nimeline auhind elutöö eest. Norraga on Priit Pärnal kaugeleulatuv side, juba 1980-ndatel aastatel käis ta seal õpetamas.

Fredrikstadi animafestival kestab 24.-27. oktoobrini, lisaks avafilmina näidatavale „Luna Rossale”, mis võtab osa ka täispikkade animafilmide võistlusprogrammist, annavad Pärnad laupäeval, 26. oktoobril meistriklassi. Samuti on Fredrikstadi kino fuajees festivali ajal avatud näitus, millel on kõrgresolutsiooniga žikleetehnikas kaadrid nende filmidest ja valik Priit Pärna illustratsioonidest.

Augusti lõpus maailma esilinastusega Itaalias Imaginaria animafestivalil maha saanud „Luna Rossa” võitis nädalavahetusel Ungari Primanima festivalilt auhinna, žürii äramärkimise parima atmosfääri loomise eest. Pärnade uue animafilmi festivaliteekond jätkub pärast Fredrikstadi festivali Eestis, Pimedate Ööde Filmifestivali PÖFF Shorts lühianimatsioonide prestiižses rahvusvahelises võistlusprogrammis. Kavas on see 12. novembril, mis märgib ühtlasi ka filmi esilinastumist Eestis.

Täiendavat teavet leiab Eesti Joonisfilmi kodulehelt www.joonisfilm.ee/luna-rossa 

Filmi treileri võib leida https://www.youtube.com/watch?v=A46mOyGQ1oU&t=2s lingilt.


Fredrikstadi festivali lingid:
https://animationfestival.no/guest-of-honor-will-be-priit-parn/
https://animationfestival.no/nb/release-of-feature-films-in-competition/
https://animationfestival.no/news/the-festival-program-is-out


PÖFF Shorts info –
https://shorts.poff.ee/en/news/competition-titles-announced-for-poff-shorts-2024/


Foto: Põhja-Norras Harstadis 1989. aastal korraldatud rahvusvahelistel kultuuripäevadel, kus osales teisigi eesti animaatoreid ja kestis polaarpäev, tegi Pärn endast mägismaa taustal „selfie”.



Täiendav teave:
Olga Pärn
Eesti Joonisfilmi režissöör
Tartu Ülikooli vabade kunstide professor
+372 5335 8523