„Lühifilmid on võimas formaat, mille kaudu on võimalus kogeda eriilmelisi lugusid ja jutustamise viise. Nõuab täpsust ja oskuslikkust, et süveneda detaili ja kanda emotsioon vaatajani piiratud ajalise vormi sees,“ kommenteerib Eesti Filmi Instituudi turundusspetsialist Mirjam Mikk.

Viimastel aastatel on Eesti lühifilmid silma paistnud märkimisväärse rahvusvahelise eduga. Kahe aasta eest jõudis esimese Eesti animafilmina Oscarite lühilisti ehk parima 15 sekka Sander Joone enam kui 50 auhinda võitnud „Sierra“. 2023.  aastal jõudsid lühilisti lausa kaks Eesti animafilmi: auhinnatud „Koerkorter“ (rež. Priit Tender) ja „Eeva“ (rež. Lucija Mrzljak, Morten Tšinakov).

Ka tänavune aasta on olnud lühiformaatide triumf. Aasta alguses valiti Sundance'i lühifilmide võistlusprogrammi Liisi Grünbergi „Miisufy“. Cannesis esilinastus Anna Hintsi ja Tushar Prakashi „Sannapäiv“. Augustis  esilinastus Taanis Odense rahvusvahelisel filmifestivalil Madli Lääne „Ääremängijad“, võites auhinna tugevaima kunstilise väljenduse eest. Sügisel tagas võit DOK Leipzigi filmifestivalil Oscari kvalifikatsiooni Anu-Laura Tuttelbergi poeetilisele animafilmile „Linnud läinud“. Tänavu on kaks elutööpreemiat pälvinud Priit Pärn, kel esilinastus sel aastal Olga Pärnaga kahasse lavastatud „Luna Rossa“.

„Lühifilmimaastikul valitseb ülitihe konkurents ning festivaliedu pole küll ainsaks, ent siiski oluliseks lühifilmi edu mõõdupuuks,“ avab Mirjam Mikk lühifilmitööstuse tagamaid. „Rahvusvaheline lühifilmipäev on hea viis tuua teosed rohkem fookusesse ka tavavaataja jaoks ning usun, et igaühe päevas leidub hetk, et vaadata ära kasvõi üks lühifilm,“ lisab ta.

Lühfilmipäeva puhul leiab Jupiterist mitmed viimaste aastate silmapaistvamad lühifilmid. Teiste seas on valikus Palm Springs ShortFestil esilinastunud Madli Lääne „Kallid reisijad“, Ann Arbori filmifestivalile valitud eksperimentaalfilm „Varblane, mitte kanaarilind“ (rež. Johannes Lõhmus, Sten Haljak), hiljuti ühes „Sannapäiva“ ja „Miisufy“-ga BEAST filmifestivali avanud „Heiki teisel pool“ (rež. Katariina Aule), kui ka Sander Joone „Sierra“.

Aastaringselt on kodumaised lühivormid fookuses voogedastusplatvormil Arkaader. „Arkaader alustas massdigiteeritud kroonikakaadritega, mis on omaette huvitav vaatamisväärsus, aga sealt edasi on lisandunud uuemaid ja vanemaid lühifilme-animatsioone tudengitest professionaalideni,“ selgitab platvormi põhimõtteid Eesti Filmi Instituudi filmikirjaoskuse projektijuht Mikk Rand.

Teiste seas leiab Arkaadrist mitmeid kureeritud lühifilmikogumikke, mille seas on nii Eesti filmiklassikasse kuuluvad popanimatsioonid, sotsiaalse äratuskellana mõjuvad lühidokumentaalid kui praeguste tippude tudengifilmid. „Lühiformaatide esile tõstmine on filmikunsti terviklikkuse seisukohalt ülioluline,“ lisab Rand.

Lisaks veebist leitavatele lühifilmidele toob Artis lühifilmipäeval kinno kureeritud lastefilmide kogumiku, kust leiab nii uusi kui vanu Eesti lühifilmi pärle. Programmis on menukad nukufilmid „Kadunud sokid“ (rež. Oskar Lehemaa) ning „Naeris“ (rež. Silja Saarepuu, Piret Sigus), lühimängufilm „Kingitus orbiidilt“ (rež. Leeni Linna) ning jõulufilmid „Miriami jõulupäkapikk“ (rež. Mait Laas) ja „Kingikratt“ (rež. Aarne Ahi).


Lisainfo:
Mirjam Mikk
mirjam@filmi.ee
EFI turundusspetsialist

Uue veebiportaali avamisega tähistab Eesti filmi andmebaas oma 12. tegevusaastat. Rahvusfilmograafia on olnud huvilistele veebis kättesaadav 12. detsembrist 2012. Kaheteistkümne aasta jooksul on loodud üle 20 tuhande filmikirje, 39 tuhat isikulehte, 92 tuhat märksõna ning kümneid huvitavaid filmikogusid.

Lähinädalate jooksul läbib https://efis.ee/ testperioodi ja seetõttu võib esineda häireid veebilehe töös. Leitud vigadest saab teada anda aadressil efa@efa.ee

Lisainfo:
Reet Sokmann, projektijuht
Eesti Filmi Andmebaas MTÜ
reet@efa.ee
+372 53059905

Kandidaadid on:

“Biwa järve 8 nägu”, lavastaja Marko Raat
“Emalõvi”, lavastaja Liina Trishkina-Vanhatalo
“Mootorsaed laulsid”, lavastaja Sander Maran
“Sannapäiv”, lavastajad Anna Hints ja Tushar Prakash
“Õmblusmasin”, lavastaja Ülo Pikkov

“Poolesaja teose seast valitud kandidaadid ilmestavad suurepäraselt Eesti filmi mitmekesisust - lõppvalikust leiab nii poeesiat kui ka päevakajalisi teemasid, kaks lühifilmi kui ka õudusmuusikali,” ütles kandidaatide kohta Eesti Filmiajakirjanike Ühingu juhatuse esimees Andrei Liimets.

Neitsi Maali võitja kuulutatakse välja 9. jaanuaril koos aasta levifilmi ja aasta filmiajakirjaniku preemiatega. Neitsi Maali võitjale paneb auhinnaraha välja ürituse pikaaegne toetaja Olympic Casino.

Eesti kõige vanemat filmiauhinda Neitsi Maalit antakse välja alates 1993. aastast. Võitja valib Eesti Filmiajakirjanike Ühing, mis koondab Eestis tegutsevaid filmiajakirjanikke.

Kandidaate tutvustava video leiab siit.


Lisateave:
Andrei Liimets
Eesti Filmiajakirjanike Ühing
+372 5666 5142

„Film on lõbus, omanäoline ja ruumikas.“ PÖFFi Balti võistlusprogrammi kuraator Edvinas Pukšta.

„Ma sündisin garaažis“ valiti PÖFFi Balti võistlusprogrammi ja oli esimene välja müüdud film Balti võistlusprogrammis, edestades sellega ka äsja Golden Globi’le nomineeritud Läti filmi Flow.

„Ma sündisin garaažis“ tõstatab küsimuse, kuidas leiab arhitekt tasakaalupunkti tellija unistuste, võimaluste ja hea maitse vahel. Millega peab olema kooskõlas hea maja? Milline on hea arhitektuur? Milline on õige linn? Kas võiksime teada õnnestunumaid rajatisi ja nende autoreid-arhitekte-sisekujundajaid nimepidi, olla ruumiteadlikumad? Kas märkame arhitektuuri liiga hilja?

“Mees, kes on „sündinud garaažis“ ja pole ise kunagi majas elanud, on fenomen ja selle filmi avastamisobjekt“, ütleb filmi režissöör Arko Okk.

„Ma sündisin garaažis“ tootjaks on Acuba Film Eestist. 3-D eest hoolitses Kaspar Kallas, kes lõi stereograafia ka Werner Herzogi filmile Cave of Forgotten Dreams. Muusika on kirjutanud katalaani helilooja Xavier Capellas.

"Alati tundlik indiviidi ja keskkonna, privaatse ja avaliku vastastikuse mõju suhtes..." Anton Bitel / Dirty Movies. 

„Ma sündisin garaažis“ valmis Eesti Kultuurkapitali Arhitektuuri sihtkapitali ja AV sihtkapitali toel. Juba 17. jaanuarist kinodes üle Eesti. Eellinastused Pärnus, Tartus, Viljandis, Narvas alates 13. jaanuarist 2025.


Lisainfo:
Arko Okk
Tel 56646725
arko.okk@gmail.com

Stsenarist-režissööri Evan Twohy debüütfilm räägib absurdikomöödia võtmes loo noorest abielupaarist, kes sattuvad kapsaste smugeldamise süüdistustega riiki, kus kapsad on keelatud. Declan ja Delores peavad silmitsi seisma oma värske abielu haprusega, põgenedes  samal ajal kohaliku võimu eest. 

Filmi stsenaarium on kohandatud režissööri enda kirjutatud auhinnatud näidendist. Twohy asetab tülitsevad noorpaarid Declani (Himesh Patel) ja Delorese (Sarah Goldberg) väljamõeldud välisriiki. Neid jälitab halastamatu tolliametnik Shazbor (Matt Berry), kes kahtlustab neid kapsaste salakaubaveos. “Bubble & Squeak” on omapärane muinasjutuline fantaasia, mis uurib abielu katsumusi ja näitab selle järkjärgulist lagunemist.

Filmis saab teiste hulgas näha Steven Yeuni ja Dave Francot. Eesti näitlejatest astuvad ekraanil üles Ursel Tilk, Jaak Prints, Inga Salurand ja Ghost Division’i kaskadöörid Jaan Roose ning Margareta Schönberg. Filmi peaprodutsent on 2021.aastal Oscari nominatsiooni pälvinud Christina Oh (‘’Minari’’, ‘’Okja’’).

Eestipoolne produtsent Lili Pilt sõnas:
 "See on erakordne saavutus ja suur tunnustus Eesti filmitööstusele, kuna kogu film võeti üles Eestis kohalike filmiprofessionaalide abil. Välismaa meeskonna hulgas oligi ainult režissöör, operaator ja kunstnik. Teame, et ka Ameerika tippnäitlejad lahkusid siit soojade mälestustega ja soovitavad Eestit oma kolleegidele kui suurepärast filmivõtete asukohta. Meieni on juba jõudnud uued projektipakkumised, mis näitab, et pühendumine, millega neid filme teeme, kannab vilja."

"Režissöör töötas selle stsenaariumi kallal 10 aastat, kuni see leiti üles mainekast Black List’ist, kuhu kuuluvad parimad valmimata stsenaariumid. See projekt on inspireeriv näide loovuse ja koostöö tähtsusest. Oleme väga tänulikud Eesti Filmi Instituudi Film Estonia juhi Nele Pavesele, et projekt sai toetust just keerulisel majanduslikul ajal. Võrreldes paljude teiste riikidega on meie tagasimakse meetme rahastus jäänud stabiilseks, ilma milleta oleks võtted toimunud mujal Euroopas." lisas produtsent Elina Litvinova.

Eelnevalt on Sundance filmifestivalile pääsenud Veiko Õunpuu mängufilm ‘’Püha Tõnu kiusamine’’, Anna Hintsi dokumentaalfilm ‘’Savvusanna sõsarad’’, Oskar Lehemaa lühifilm ‘’Karv’’ ja Liisi Grünbergi lühianimafilm ‘’Miisufy’’.

Eestipoolne tootja, Three Brothers, on varasemalt olnud seotud mitmete rahvusvaheliste ja kohalike edukate projektidega, nagu telesari “Estonia” ja ‘’Rootsi torpeedo’’, mis esilinastusid Toronto filmifestivalil ja mängufilm “Apaatia”, mis esilinastus Veneetsia filmifestivalil. Hetkel on tootmisettevõttel käsil Martti Helde uus mängufilm ‘’Hõbevalge’’.


Lisainformatsioon:
 Elina Litvinova
 Kontaktinfo: elina@threebrothers.ee
+372 5691 3377
threebrothers.ee

Tööülesannete hulka kuulub:

• Asutuse juhi ja nõukogu assisteerimine.
• Bürootöö korraldus ja büroo korrashoiu eest vastutamine.
• Filmialase info ja pressiteadete levitamine, kodulehe haldamine.
• Töölähetuste korraldamine.
• Igapäevane dokumentide koostamine ja -haldus.
• Arhiivi korrashoid.

Sobival kandidaadil on:

• Analüüsi- ja planeerimisoskus.
• Süstematiseerimise oskus.
• Head teadmised dokumendihaldusest.
• Üldteadmised filmivaldkonnast.
• Eesti keele oskus kõrgtasemel, inglise keele oskus heal tasemel.

Kasuks tuleb kõrgharidus ning varasem projektijuhtimise või kultuurikorralduse kogemus.
Tööle asumise aeg: veebruar 2025

Ametikohale kandideerijal palume esitada allolevad dokumendid märksõnaga „büroojuht“ meiliaadressile konkurss@filmi.ee 12. jaanuariks 2025.

• Elulookirjeldus (CV)
• Motivatsioonikiri koos palgasooviga.

Küsimuste korral kirjuta hanna@filmi.ee või võta ühendus 627 6060.

“Eks iga näitleja unistab suurtest rollidest suurtes filmides ja Shooting Stars programm viib sellele sammuke lähemale. Välismaal mängimine on paljuski õnneasi, aga tasub ise endale võimalikult palju uksi avada ja piire kombata,” kommenteerib Maarja Johanna Mägi, kel on selja taga kümned auhinnatud teatrirollid ning kandvad osatäitmised nii “Apteeker Melchiori” triloogias kui komöödias “Vigased pruudid”. Lisaks on ta paljudele noortele tuttav teleseriaalist “Luise ja Oliver”. Mullu pälvis Mägi Bruno O’Ya noore filminäitleja stipendiumi.

Tänavusse European Shooting Stars žüriisse kuulusid Rumeenia filmirežissöör ja stsenarist Radu Muntean, Rootsi castingu-režissöör Pauline Hansson, Šveitsi produtsent Amel Soudani, Prantsuse näitleja ja endine Shooting Star Ludivine Sagnier ning Montenegro ajakirjanik ja kuraator Vuk Perović.

Žürii tõstis esile Mägi mitmekülgsust ja emotsionaalset sügavust, viidates tema peaosale peagi linastuvas Eesti filmis “Aurora”. “Tal on loendamatu hulk eri palgeid, ent igaühes neist peegeldub rahutu hing. ”Auroras” kehastab Mägi sisemist eneseotsingut tormilise orkaani jõuga," selgitab žürii oma valiku tagamaid.

“Meil on väga hea meel, et žürii tõstis “Aurorat” esile,” kommenteerib “Aurora” produtsent Madis Tüür. “Filmi nimitegelane on usujuhi tütar, kes sõidab abikaasaga oma vanemate juurde pulma aastapäeva tähistama, ent leiab end keeruliste peresuhete ja tormilise salaelu vahelisest kadalipust. Tegu on vaatemängulise peredraamaga, mille stsenaarium küpses improvisatsiooniliste proovide käigus,” avab produtsent filmi telgitaguseid. “Aurora” lavastajad on Andres Maimik ja Rain Tolk. Eesti publikuni jõuab film 10. jaanuaril.

Lisaks Maarja Johanna Mägile on tänavusse Shooting Stars programmi valitud Marina Makris (Küpros), Besir Zeciri (Taani), Devrim Lingnau (Saksamaa), Elín Hall (Island), Kārlis Arnolds Avots (Läti), Šarūnas Zenkevičius (Leedu), Lidija Kordić (Montenegro), Vicente Wallenstein (Portugal) ning Frida Gustavsson (Rootsi).

Varem on European Shootings Stars programmist teiste seas osa võtnud nii Carey Mulligan (“Paljutõotav noor naine”, “Suur Gatsby”, “Drive”), George MacKay (“1917”, “Lõpp”) kui ka “Troonide Mängust” tuntud Pilou Asbaek (Euron Greyjoy) ja Maisie Williams (Arya Stark) Eestlastest on talendiprogrammis varem osalenud ​​Pääru Oja, Rea Lest, Maarja Jakobson ning Rain Tolk. European Shooting Stars talendiprogrammi korraldab European Film Promotion (EFP)

75. Berliini rahvusvaheline filmifestival Berlinale toimub 13. – 23. veebruarini 2025.

Aurora treiler: https://www.youtube.com/watch?v=_cA9lR7VXaE
European Shooting Stars Programmist: https://www.efp-online.com/news/the-2025-european-shooting-stars-ten-promising-european-talents-with-international-appeal



Lisainfo:
Sigrid Saag
sigrid@filmi.ee
+37255905777

 

Auhinna andmise eesmärk on rahastada Itaalia ja Balti riikide koostöös sündivate täispikkade mängufilmide, täispikkade animafilmide ja täispikkade dokumentaalfilmide arendust. Filmi pikkus peab olema vähemalt 52 minutit. Auhinda saavad taotleda koostööfilmid, mille tootjatest vähemalt ühe registreeritud asukoht on Itaalias ja ühe registreeritud asukoht Balti riigis.

Konkursi tingimused ja taotlusvorm on leitavad SIIT

Tippkohtumise raames toimuvad paneelid ja vestlusringid keskenduvad sellele, milliseks kujuneb audiovisuaalsektori tulevik, kuidas mõjutab tehisaru kultuuritööstust, kuidas tarbivad erinevad generatsioonid meediasisu ning milliseid oskusi on vaja, et muutustega kõige paremini kohaneda.

Nädala jooksul toimuvad töökosoolekud ja ka avalikud paneeldiskussioonid, tudengifilmide eriseansid ja töötoad. Osalejateks on eri riikide filmitudengid ja erialaspetsialistid, teisipäeval ja neljapäeval toimuvad ka külalistele avatud arutelud. Nädala lõpetab teadusele ja innovatsioonile pühendatud päev WIRE. Filmifestivali PÖFF raames saavad tippkohtumise üritustel osaleda Industry@POFF akrediteerunud huvilised. Väliskülalistele tutvustatakse ka digiprojekti e-Estonia ning külalistele korraldatakse ekskursioone koostöös projektiga Visit Tallinn.

Tallinna ülikooli rektor Tõnu Viik tõdeb, et Euroopa ülikoolide initsiatiivi näol on tegu väga ambitsioonika ettevõtmisega, millega on liitunud juba enam kui 560 ülikooli. Tallinna ülikoolil on hea meel olla FilmEU näol osa sellest üle-euroopalisest kõrghariduse uuest suundumusest ja meil on au võõrustada akadeemilisi ja kultuuritööstuse partnereid ühendavat tippkohtumist. Viigi sõnul seisavad nii FilmEU kui teised Euroopa ülikoolide alliansid selle eest, et kõrgharidus mitte ainult ei suudaks kiirete muudatustega sammu pidada, vaid oleks teadmussiirde läbi väärtuslikuks partneriks nii tulevikutrendide tabamisel kui arendustegevuste elluviimisel ning seda ka valdkondades nagu ekraanikultuur, tehisaru mõju sellele ja vaatajate tarbimisharjumused.

FilmEU koondab kaheksa riigi filmiülikooli, liikmed on Eestist, Leedust, Horvaatiast, Slovakkiast, Taanist, Iirimaalt, Itaaliast ja Portugalist. WIRE projekt toimub selle raames ning eesmärgiks on edendada teadus- ja innovatsioonitegevust ning suurendada FilmEU partnerülikoolide rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Konverentsi ajakava: https://www.filmeu.eu/news/filmeu-industry-summit-imagining-the-future-with-the-creative-industry

 

 

Filmitootja sõnul annab tunnustus hoogu juurde järgmistele projektidele ja juba järgnevatel aastatel võib kinoekraanidele oodata näiteks Mihkel Raua «Musta pori näkku», Mait Metsanurga «Ümera jõel» ja Lydia Koidula teost «Säärane Mulk».

«Paljud eesti kirjanduskangelased ärkavad Taska Filmides ellu, ärgitades taasavastama ammu loetud raamatuid. Eestikeelsed filmid meie oma armastatud tegelaskujudega on värskendav elamus tänapäeva maailmas, kus inglise keele pealetung annab endast märku igas valdkonnas. Eesti kirjanduse suurteoste filmikeelde panemine pakub eesti keele ja kirjanduse õpetajatele tänuväärset lisamaterjali, võimaldades analüüsida ainest uudse vaatenurga alt,» märkis Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse esimees Kaja Sarapuu.

Eesti Emakeeleõpetajate Selts annab tiitlit «Emakeeleõpetuse sõber» välja 2009. aastast. Möödunud aastal pälvis tunnustuse Eesti popmuusikatäht Karl Erik Taukar, varasemalt on selle au osaks saanud näiteks Ivo Linna, Kristiina Ehin ja Toomas Hendrik Ilves.

«Taska Filmi prioriteediks on algusaastatest alates olnud just eestikeelsete filmide tootmine ja mõeldes alati esmalt kodumaisele kinopublikule. Oleme ikka püüdnud pakkuda kultuurset meelelahutust, milles oleks alati ka midagi silmaringi laiendavat ja õpetlikku,» ütles Kristjan Taska, kelle viimatine linateos «Vari» on hetkel ka kinoekraanidel.

Taska sõnul on ta äärmiselt tänulik kaastootjatele – Apollo Film Productions, HansaFilm ja Nafta Films, kellega koos on valminud mitmed viimaste aastate edukaimad filmid. «Lisaks soovin tunnustada stsenariste – Martin Algus, Indrek Hargla, Ott Kilust – kelle sulg on aidanud vorminud mitmeid armastatud Eesti kirjandusteoseid populaarseteks mängufilmideks.»

«Emakeeleõpetuse sõber» on Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi alates 2009. aastast antav aunimetus, millega tunnustatakse Eestis või välismaal tegutsevat füüsilist või juriidilist isikut, kelle põhitegevus ei ole seotud emakeeleõpetusega, kuid kes oma avalikes esinemistes on väärtustanud emakeeleõpetust Eestis ja toetanud emakeeleõpetajate seltsi eesmärke.

„Saksamaa filmifestivalidega on Eestil pikaajaline suhe ning saksa publik väärtustab Eesti filmi. Seda tõestab ka värskelt võidetud auhind Leipzigist, kus Anu-Laura Tuttelbergi lühianimafilm „Linnud läinud“ võitis DOK Leipzigil parima rahvusvahelise lühianimafilmina festivali peaauhinna,“ kommenteerib Eesti Filmi Instituudi festivalide koordinaator Sigrid Saag. „Arvestades, et PÖFF-il on samal ajal mahukas saksa fookus, saame filmide mõistes rääkida omamoodi Eesti-Saksamaa sõpruskuust,“ lisab Saag.

Täna algava Cottbusi filmifestivali Hits programmist leiab filmi „Tulnukas 2“ (rež. Rasmus Merivoo), Eco East sektsioonis on „Vara küps“ (rež. Martti Helde), Midnight Madness programmis raputab publikut õuduskomöödia „Mootorsaed laulsid“ (rež. Sander Maran).

Lisaks linastuvad festivalil kolm Eesti vähemuskaastootmisel valminud linalugu: Miia Tervo „Rakett“, Justyna Mytniku „Veepidu“ ning Ignas Miškinis „Lõunamaa kroonikad“. Viimane on valitud ka Lübecki programmi. Kõik kolm kaastootmist jõuavad Eesti publikuni PÖFF-il.

6. novembril algavatel 66. Põhjamaa filmipäevadel on programmis lühifilmid „Pilt, mis öösel liigutas“ (rež. Mikk Mägi), „Linnud läinud“ (rež. Anu-Laura Tuttelberg) ning Tartu 2024 raames valminud Carl Olsseni „Maja“. Värskete lühifilmide kõrval jõuab Lübecki publikuni „Hukkunud alpinisti hotell“ (rež. Grigori Kromanov). Kaastootmisfilmidest on lisaks programmis Veneetsia filmifestivali Orizzonti sektsioonis esilinastunud „Apaatia“, mida siinne publik saab sarnaselt teistele kaastootmisfilmidele näha PÖFF-il.

Nii nagu igal aastal, antakse Lübeckis välja ka Balti auhind parimale Põhjamaade mängufilmile. Žürii töös osaleb Eesti Filmi Instituudi mängufilmide ekspert Maria Ulfsak-Šeripova. Noore talendi programmis osaleb režissöör Johannes Magnus Aule.

„Rahvusvaheliste festivalide kõrval on olulisel kohal Eesti filmipäevad Berliinis, mida korraldab Eesti kultuuriatašee Saksamaal, Merit Kopli. Filme näidatakse Berliini ühes kultuurisüdames - Kreuzbergi kinos Sputnik,“ jätkab Saag.

22.-24. novembrini toimuvate Eesti filmipäevade keskmes on mahukas lühifilmiprogramm. Linastuvad „Sannapäiv“ (rež. Anna Hints, Tushar Prakash), „Eeva“ (rež. Morten Tšinakov, Lucija Mrzljak), „Miisufy“ (rež. Liisi Grünberg), „Linnud läinud“ (rež. Anu-Laura Tuttelberg), „Koerkorter“ (rež. Priit Tender), „Pimeala“ (rež. Anna Hints), „Pahupidi“ (rež. Jane Saks).

Festivali peakülaline on režissöör Eeva Mägi, kelle loomingust tulevad näitamisele lühimängufilm „3 Oktavi F“ ning täispikk „Mo Mamma“. Programmis on lisaks Marko Raadi „Biwa Järve 8 nägu“, Sander Marani „Mootorsaed laulsid“ ning Rainer Sarneti „Nähtamatu võitlus“ ning Eesti vähemuskaastootmisel valminud filmid „Meisterkokk Mary“ ning „Jaanipäev Pranglil“.


Lisainfo:
Sigrid Saag
sigrid@filmi.ee
+37255905777

DOK Leipzig on maailmas unikaalne festival tuues kokku dokumentaal- ja animafilmid. „Linnud läinud“ on nukuanimatsioonile pühendunud režissööri Anu-Laura Tuttelbergi aastaaegade-triloogia teine film. Talvises põhjamaises looduses tegutsevad triloogia esimesest osast „Talv vihmametsas“ tuttavad portselanist tegelased. 11-minutiline talvine poeem elu haprusest ja jätkuvusest on animeeritud üle kolme talve vabas looduses Eesti põhjarannikul ja Põhja-Norras. Filmi originaalmuusika on loonud Maarja Nuut.

Žürii kommenteeris Anu-Laura Tuttelbergile auhinda üle andes filmi järgmiselt: „Piir filmi tegelaste ja loomuliku keskkonna vahel sulandub ambivalentseks maailmaks täis imetabast visuaalset poeesiat, kus peategelane näib olevat loodus ise.“  

Anu-Laura Tuttelbergi nukufilme on DOK Leipzigil tunnustatud ka varem. „2012. aastal pälvis Leipzigis äramärkimise mu EKA magistritööna valminud lühianimafilm „Kärbeste veski“ ning ka järgmine film „Teisel pool metsa“ võistles Leipzigis. On äraütlemata soe tunne kui üks festival sind nõnda läbi kogu loometee toetab ja kannab. DOK Leipzig on animavaldkonnas kõrgelt väärtustatud festival ning Kuldse Tuvi võit suureks auks!“ on Anu-Laura Tuttelberg pälvitud auhinna üle õnnelik. 

„„Linnud läinud“ näol on tegemist erakordselt lummava ning tehniliselt ülikeerulise, meisterliku nukufilmiga. Õnnitlen kogu filmitiimi tunnustuse puhul! Olin üsna kindel, et varem või hiljem „Linnud läinud“ Oscarile kvalifitseeriva auhinna võidab - aga et see juhtus nii kiiresti on suurepärane üllatus! Ajad on keerulised, kuid meie kasuks töötab asjaolu, et 2026. aasta Oscarite lühinimekirja hääletuseni on aega veidi üle aasta. Anu-Laura on animavaldkonnas tunnustatud režissöör - tema eelmine film linastus rohkem kui 90 festivalil. „Linnud läinud“ linastub ainuüksi novembris 10 festivalil kolmel erineval kontinendil - sel nädalal toimub kolm linastust USAs. Viimase kahe aasta jooksul on kolm Eesti lühianimafilmi Oscari lühinimekirja jõudnud. Olen väga õnnelik, et mul on võimalik end Ameerika filmiauhindadel uuesti proovile panna - Ameerika Filmiakadeemia animaharu on küll dokumentaalfilmide harust eraldiseisev, kuid kindlasti on võimalik rakendada ka „Savvusanna sõsaratega“ saadud kogemusi,“ on produtsent Marianne Ostrat ees ootava pärast põnevil. 

Eesti publikul avaneb esimene võimalus näha filmi „Linnud läinud“ 13. novembril kui PÖFF Shortsil toimub teose Eesti esilinastus. Järgmise aasta alguses jõuab film Eesti animafilmide kasseti osana kinodesse üle Eesti. „Linnud läinud“ maailma esilinastus toimus augustis maineka Locarno filmifestivali lühifilmide võistlusprogrammis Pardi di Domani. 

Alates 1955. aastast toimuv Leipzigi rahvusvaheline dokumentaal- ja animafilmide festival on maailma vanim dokfilmifestival. „Linnud läinud“ linastus DOK Leipzigi rahvusvahelises animafilmide võistlusprogrammis. Eesti filme leiab DOK Leipzigi programmist pea iga-aastaselt.  2016. aastal võitis Kuldse Tuvi Nukufilmi toodetud Norra režissöör Elin Grimstadi lühianimafilm „Igavesed jahimaad“.

Anu-Laura Tuttelbergi eelmine nukufilm - triloogia esimene osa „Talv vihmametsas“ - esilinastus 2019. aastal maailma olulisimal animafilmide festivalil Annecy’s Prantsusmaal, osales kokku rohkem kui 90 filmifestivalil ja võitis 13 auhinda. Anu-Laura Tuttelberg on ka filmi „Linnud läinud“ stsenarist, kunstnik ning operaator. Filmi produtsent on Marianne Ostrat („Savvusanna sõsarad“), kelle jaoks „Linnud läinud“ on esimene animafilm peatootjana, kuid kelle kaasprodutseeritud Rootsi-Eesti lühianimafilm „Amalimbo“ esilinastus 2016. aastal Veneetsia filmifestivalil ning jõudis välja Euroopa Filmiauhinna nominatsioonini. Filmi teine operaator on Francesco Rosso, monteerijad Daniel Irabien Peniche ja Silvija Vilkaitė, helilooja Maarja Nuut, helirežissöör Olga Bulygo ja kaasprodutsent Agnė Adomėnė. „Linnud läinud“ tootja on animatsioonistuudio Fork Film ning film on valminud rahvusvahelises kaastootmises Leedu animatsioonistuudioga ART SHOT. Filmi rahvusvahelisi leviõigusi esindab Itaalia müügiagentuur Lights On. 

Filmi tootmist toetasid Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Leedu Filmikeskus ning Norra kunstiresidentuur ArtiJuli.

Filmi treiler: https://vimeo.com/989539311


„Linnud läinud“ sotsiaalmeedias: 
Instagram: instagram.com/onwearywingsgoby/ 
Facebook: facebook.com/forkfilmanimationstudio

DOK Leipzigi kodulehekülg: https://www.dok-leipzig.de/en



Lisainfo: 
Marianne Ostrat
produtsent 
marianne@forkfilm.com
5233577 
Fork Film

Eriprogrammis „Idast ja Läänest: Pärnad & Atsushi Wada” astub Eesti ja Prantsusmaa koostöös valminud verivärske „Luna Rossa” (e.k. punane kuu) kahekõnesse Jaapani animarežissööri 2022. aastal valminud lühifilmiga „Lind poolsaarel”.

„Oma filmide puhul ei taha ma oma riiki turjal kaasas kanda. Kuid kui ma poleks animatsiooniga tegelema hakanud, ei oleks ma kunagi kohanud pöörast ja suurt Priit Pärna. Ja ma ei oleks kunagi tundnud sümpaatiat Eesti kummaliste ja arusaamatute filmide vastu. See on kummaline, kuid ma tunnen suurt lähedust, ses mõttes, et ma olengi tegelikult eestlane,” ütles Wada.

Kaht animafilmi ühendab narratiivse valgusvihu suunamine rituaalidele. Kui Eesti režissööriduo film jutustab Itaalias lahti rulluva loo inimeste jälgimisest ja rituaalidest, siis animatsioonitegijate maailma paremikku kuuluva Wada linateos, mis võitis PÖFF Shortsi anima võistlusprogrammi 2022. aastal, räägib rituaalidest ja kuuluvustunde puudumisest.

„Atsushit kohata on alati suur rõõm, isegi kui see kohtumine toimub virtuaalselt. Sama võib öelda tema filmide kohta – neid võib vaadata korduvalt ja nad ei muutu kunagi igavaks. Wada on välja arendanud täiesti oma stiili, ja see stiil on unikaalne nii maailma kui Jaapani kontekstis,” kiitis Priit Pärn Jaapani animafilmi imelapseks peetavat Wadat.

Eriseansil esitlevad autorid oma filme ise – Olga ja Priit Pärn kohapeal saalis ja Wada videosilla vahendusel. Vestlejaid usutleb PÖFF Shortsi animaprogrammi juht Vassilis Kroustallis, kelle sõnul said korraldajad inspiratsiooni kinomaailmas aeg-ajalt ette tulevast formaadist, kahe esmapilgul väga erineva filmi teineteise järel näitamise ehk ühe seansi sisse panemise ideest (i.k. – double bill).

„Katsetasime seda mõtet lühianimafilmide peal, kahe erinevalt tunnetatava traditsiooni, Euroopa ja Jaapani animatsiooni puhul,” rääkis Kroustallis ruumi loomisest sellise kahekõne pidamiseks.

„Leian, et mõlemad filmid jagavad muutuvate rituaalide ja konformismi/väljakujunenud tavade tunnetust ning samal ajal neist rituaalidest ja konformismist/väljakujunenud tavadest välja murdmist,” ütles Kroustallis. „Nende kahe elemendi – tegelastesse sisse kodeeritud rituaalide ning rituaalidest kaugemale minevate, nende vastu mässavate või isegi neid mõneks muuks eesmärgiks kohandavate tegelaste – vaheline võitlus on neis kahes filmis, ainuomasel moel, käegakatsutav.”

Wada (sünd. 1980), kes on lõpetanud Osakas Kyoiku ülikooli, Jaapani liikuvate piltide instituudi ja Tokyo kunstiülikooli, alustas lühianimatsioonidega iseõppijana 2002. aastal. Talle meeldib luua mugavaid liikumisi ning ta kasutab alati Jaapani traditsioonilist kontseptsiooni Ma, mis on liikumistest tõukunud pinge.

„Leian, et mind on palju mõjutanud raamatud ja dokumentaalfilmid. Kui ma kuulen sõnu, siis kujutan ette pilte. Vaevuhoomatavad liigutused või käitumine tekitavad minus teatud taipamissähvatuse,” sõnas Wada, keda inspireerib minimalism ja Nô-teatri muusika.

Wada lühifilm (inglise keelse pealkirjaga) „In a Pig’s Eye” võitis auhindu Fantoche’i festivalil Šveitsis ja Londoni rahvusvahelisel animatsioonifestivalil. Samuti võitis ta film „The Great Rabbit” aastal 2012 Berlinale lühifilmikonkursi Hõbekaru ja „Lind poolsaarel” märgiti ära aastal 2022.

Pärn (sünd. 1946) alustas karjääri legendaarse filmitegija Rein Raamatu visuaalse kontseptsiooni kujundajana 1974. aastal ja liitus stuudioga Joonisfilm 1976. aastal. Alates 1960-ndate lõpust karikaturisti ja illustraatorina tegutsenud Pärn tõusis 1970-ndatel Eesti filmitööstuse silmapaistvaks tegijaks ning mängis hiljem olulist rolli taasiseseisvunud riigi kunstiidentiteedi kujundamisel.

Totalitaarsest nõukogude ajast kuni vaba ja iseseisva Eestini ulatuva filmograafiaga Pärna loomingus on režissööri, kunstniku ja stsenaristina valminud 18 animafilmi, millest silmapaistvamate seas on „Kolmnurk” (1982), „Eine murul” (1987), „Hotell E” (1992), „1895” (1995, koos Janno Põldmaga) ja „Porgandite öö” (1998). Tema filmid on tuntud süngevõitu huumori, mängulise sürrealismi ja ainulaadse graafilise stiili poolest. Graafikuna on Pärnal olnud üle 50 isikunäituse maailma eri paikades.

Pärn on õpetanud filmikoolides 15 riigis, sealhulgas Soomes, Norras, Jaapanis, Saksamaal, Prantsusmaal, Hispaanias, Kanadas, Austraalias ja USA-s.

„Idast ja Läänest: Pärnad & Atsushi Wada” (East Meets West: The Pärns & Atsushi Wada)
Kino Sõprus, 13. november, 2024, kell 19.00.


„Luna Rossa” PÖFF Shortsil võistlustules

Ühtlasi leiab PÖFF Shortsi lühianimatsioonide prestiižse rahvusvahelise võistlusprogrammi raames aset „Luna Rossa” Baltimaade esilinastus, seda juba päev varem, 12. novembril.

„Viimased neli aastat ei ole eestlased pääsenud PÖFF Shortsi rahvusvahelisse võistlusprogrammi. Ja käesoleval aastal on „Luna Rossa” seal ainuke Eesti film. Oleme selle üle väga uhked,” ütlesid Olga ja Priit Pärn.

Selle aasta animafilmide võistlusprogrammi peab Kroustallis kaasahaaravaks ja laiapõhjaliseks, mis peegeldab tõsiasja, et indie-animatsioon on elujõuline, ilma et kõik filmid oleksid sarnased.

„Ent samas võib näha, et animarežissööre paelub vägagi meie hindamatu olevik, tõlgendades seda neile ainuomasel viisil,” lisas Kroustallis.

Produtsent Kalev Tamme sõnul oli „Luna Rossa” tootmine meeskonnale suur väljakutse. „Lähtudes autorite loomingulisest visioonist, kasutasime uut tehnoloogiat ja töökorraldust, mis erines meie varasemast kogemusest.”

Priit Pärna sõnul nõudis uue tehnoloogia kasutuselevõttu põhjus, et suur osa filmist sisaldab keeruliste rakurssidega videopilti turvakaamerate monitorides.

„Tulime mõttele kasutada motion capture süsteemi,” ütles Pärn viitega Hollywoodi mängufilmides laialdaselt kasutatud liikumise salvestamise tehnoloogia (lühendatult mo-cap) kohta, mis püüab näitleja külge kinnitatud arvukate andurite abil kinni nii liigutused kui näomiimika.

„Priit põhimõtteliselt tegi miimilist teatrilavastust, mis oli materjaliks animatsioonile,” ütles filmi üks peaosalisi Tanel Saar.

Pärna sõnul puudus neil täielikult vastav kogemus, kuna seda süsteemi ei ole siinses regioonis varem kunstilise animafilmi tootmises kasutatud.

„Et saavutada meile sobiv tulemus, tuli mo-cap'ile omalt poolt lisada tohutu hulk käsitööd. Lõpptulemus ületas meie ootused, seda tänu kogu meie fantastilisele tiimile, kuhu kuulusid näitlejad, kunstnikud, 3D-ekspert ja animaatorid,” ütles Pärn ja lisas, et pingutus andis neile suure kogemuse, mis järgnevaid projekte silmas pidades võimaldab suurepärast kunstilist tulemust saavutada kiiremini ja tõhusamalt.

Üle 32 minuti kestev „Luna Rossa” on Eesti ja Prantsusmaa koostööfilm, mille tootjad on Eesti Joonisfilm (produtsent Kalev Tamm) ja Miyu Productions (kaasprodutsendid Emmanuel-Alain Raynal ja Pierre Baussaron). Filmi režissöörid ja kunstnikud on Priit ja Olga Pärn, stsenaariumi kirjutas Priit Pärn. Filmis mängivad peaosi Karolin Jürise, Tanel Saar ja Ago Soots. Lisaks oli Priit Pärn koos Tanel Saarega ka filmi koreograaf.

„Priidu looming on mind alati inspireerinud, ja osaleda tema uue animatsiooni loomisel oli puhas rõõm,” ütles Saar. „Ja loomulikult räägib film armastusest.”

„Tema on jälgija. Temake mängib mängu. Miks? Kas veel on õhus ammuse armastuse hõngu? Ja Kuu? Kuu on vaid tumm tunnistaja. Seni veel kahvatu,” ütleb filmi sünopsis.

Augusti lõpus maailma esilinastusega Itaalias Imaginaria animafestivalil maha saanud „Luna Rossa” pälvis oktoobris oma esimese auhinna Ungari festivalilt Primanima, äramärkimise atmosfääri loomise eest. Samuti oli „Luna Rossa” oktoobri lõpus Norras Fredrikstadis Põhjamaade suurima animatsioonifestivali avafilm ning osales täispikkade animafilmide võistlusprogrammis.


Täiendav teave:
„Luna Rossa” Eesti Joonisfilmi kodulehel – www.joonisfilm.ee/luna-rossa
Kaadreid filmist – https://kalev-tamm.filemail.com/d/acqyipbnqaxikse
PÖFF-i eriseanss – https://shorts.poff.ee/en/film/east-meets-west-the-prns-atsushi-wada
Võistlusprogramm – https://shorts.poff.ee/en/film/shorts-animation-competition-1/


Lisainfo:
Olga Pärn
Eesti Joonisfilmi režissöör
Tartu Ülikooli vabade kunstide professor
(+372) 5335 8523

“Mul on väga hea meel, et film saab lühifilmide maastikul valitsevas ülitihedes konkurentsis sedavõrd võimsa rahvusvahelise avangu,” kommenteerib filmi produtsent Aurelia Aasa. “AFI Fest on Oscari-kvalifikatsiooniga festival, mis tähendab, et parimaks tunnistatud lühi-ja lühianimafilm saavad õiguse kandideerida Oscarile. Kahe aasta eest pälvis AFI Festil peavõidu “Sierra”, mis jõudis pärast kampaaniat ka Oscarite lühilisti. Panused on seega kõrged ka “Yummy” puhul, “ lisab produtsent. 

“Yummy” keskmes on koeratoidu testijana töötav Julia. Pärast lahkuminekut pikaajalisest armsamast ei maitse koeratoit aga enam kunagi endiselt. Filmi režissöör ja kunstnik on Martinus Klemet, produtsent Aurelia Aasa, animaatorid Katarina Skott, Rebeka Kruus, Jelizaveta Mušnikova, Erik Jelle, Hleb Kuftseryn. Helilooja Ardo-Ran Varres, helindaja Matis Rei, häälenäitlejad Ardo Ran Varres ja Maria Taimre-Varres. Filmi tootja on AAA Creative.

Eesti publik näeb filmi esimest korda tänavuses PÖFF Shortsi kavas.


“Yummy” arendust ja tootmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ning Eesti Filmi Instituut. 

Foto: Kaader filmist “Yummy”
Filmi treiler on siin. 


Lisainfo:
Aurelia Aasa
+372 556 81 287
www.aaacreative.ee