Kaks filmi – stuudio Three Brothers „Tume paradiis“ ja Allfilmi „Biwa järve 8 nägu“ – sai kumbki 765 000 eurose toetuse. 590 000 eurot anti Filmivabriku mängufilmile „Taevatrepp“.

Eesti-Prantsusmaa koostööna kavandatud „Tume paradiis“ on režissöör Triin Ruumeti teine täispikk mängufilm, mille produtsent on Elina Litvinova. Filmi stsenaariumi autorid on Andris Feldmanis, Livia Ulmas ja Triin Ruumet. Lugu viib vaataja noore naisüliõpilase hämarasse hedonistlikku maailma, mille taha ta on peitnud oma igatsuse tõelise läheduse järele. Ruumet annab oma loos ootamatult värske ja terava vaatenurga noore inimese olemisele eesti perekonnas, aga ka Eesti ühiskonnas üldisemalt.

„Biwa järve 8 nägu“ puhul on stsenarist-režissöör Marko Raat saanud inspiratsiooni 19. sajandi saksa kirjaniku ja maalikunstniku Max Dauthendey Jaapani-teemalisest raamatust „Biwa järve kaheksa nägu“. Raat on Dauthendey unenäolised armastuslood üle kandnud Peipsi vanausuliste maagia ja müütide maailma – Jaapani kultuur leiab siin endale teisenenud vormi Eesti ääremaa külamaastikes. Tulemuseks on võluvalt nihestatud, ühtaegu traagiline ja hõrk filmilugu, kus tegelased on kirglikud, erilise energiaga, hingestatus ei välista kehalisust ning kummaline on igapäev. Film on planeeritud Eesti-Ungari koostööna ja selle produtsent on Ivo Felt.

Mart Kivastiku tragikoomiline „Taevatrepp“ on vabalend 70-ndate aastate ja tänapäeva vahel, hinge vabastamise lugu, kuhu tänane kriis lisab veel ühe ajalise mõõtme. Kivastik, kes on ka filmi stsenarist, otsib siin inimesele antud ajale seletust. Kas inimene on veel võimeline nautima elu, kui ta seisab silmitsi keskea, vananemise ja surmaga? Autori sõnum on inimlik ja elukogemusest lähtuv: armastus ja rõõm väikestest asjadest teevad elu vähemalt elamisväärseks. Filmi produtsent on Marju Lepp.

„Toetuse saanud kolm filmi on erinäolised ning väga tugeva autoripositsiooniga mängufilmid,“ selgitas EFI peaprodutsent Piret Tibbo-Hudgins valiku tagamaid, lisades, et kõigil kolmel filmil on oma kindel vaatajaskond ning ka rahvusvaheliste filmifestivalide potentsiaali.  

Taotlusvooru esitati kokku üheksa taotlust. EFI teine selle aasta mängufilmide tootmistoetuse voor toimub 27. aprillil, mil jagada on veel 913 000 eurot. Toetusotsused kuulutatakse välja hiljemalt 17. juunil.


Lisateave:
Piret Tibbo-Hudgins
EFI peaprodutsent
e-post: piret@filmi.ee
tel: 56 467 769  

“Neljandat korda Neitsi Maali auhinna võitnud Veiko Õunpuul on ühelt poolt tugev ning äratuntav autorikäekiri, ent samas oskab ta jätta oma filmidesse küllaga ruumi, mida vaataja saab ise tähendustega täita,” ütles Eesti Filmiajakirjanike Ühingu esimees Andrei Liimets.

Auhinnale kandideerisid veel dokumentaalid “Südamering” ja “Fred Jüssi. Olemise ilu” ning mängufilmid “Rain” ja “O2”.

Võitjat tunnustab 2000 euroga Olympic Casino.

"Meil on hea meel jätkata pikaajalist traditsiooni Neitsi Maali toetajana. On mõneti sümboolne, et heitlikul 2020. aastal osutus valituks just “Viimased” kui sügavaid inimlikke küsimusi käsitlev linateos,” ütles Olympic Casino Eesti tegevjuht Taavi Roosalu.

Aasta filmiajakirjanikuna tunnustati Tristan Priimäge märgilise tähtsusega raamatu “101 Eesti filmi” eest. Aasta levifilmi tunnustus läks ACME Film OÜ poolt Eestisse toodud sõjadraamale “1917”.

Täielik nimekiri võitjatest:

Neitsi Maali: “Viimased” (lavastaja Veiko Õunpuu)
Aasta filmiajakirjanik: Tristan Priimägi
Aasta levifilm: “1917” (lavastaja Sam Mendes, levitaja ACME Film)

Aasta levifilmi esikümne moodustasid: 

1. “1917” (lavastaja Sam Mendes, levitaja ACME Film)
2. “Lõputusest” (lavastaja Roy Andersson, levitaja Must Käsi)

3-4. “Järgmine ring” (lavastaja Thomas Vinterberg, levitaja Estinfilm)

3-4. “Põleva tütarlapse portree” (lavastaja Céline Sciamma, levitajad kino Artis ja Elektriteater)

5. “Hing” (lavastajad Pete Docter ja Kemp Powers, levitaja Estonian Theatrical Distribution)
6. “Kallid seltsimehed!” (lavastaja Andrei Kontšalovski, levitaja A-One Films Estonia)
7. “Jänespüks Jojo” (lavastaja Taika Waititi, levitaja Estonian Theatrical Distribution)
8. “Meemaa” (lavastajad Tamara Kotevska ja Ljubomir Stefanov, levitaja kino Artis)
9. “Suveniir” (lavastaja Joanna Hogg, levitajad kino Sõprus ja Elektriteater)

10-11. “Igavene valgus” (lavastaja Gaspar Noé, levitaja Must Käsi)

10-11. “Väikesed naised” (lavastaja Greta Gerwig, levitaja ACME Film)

Tänavu 28. korda välja antud Neitsi Maali on kõige pikaajalisem filmiauhind Eestis. Neitsi Maali pronkskujuga kaasneb rahaline auhind 2000 eurot, mille paneb välja Olympic Casino Eesti, aasta filmiajakirjaniku stipendiumi annab välja Neitsi Maali toetaja Eesti Kultuurkapital. Eesti Filmiajakirjanike Ühing tegutseb alates 1993. aastast ja on rahvusvahelise filmiajakirjanike organisatsiooni FIPRESCI liige.


Lisateave:

Andrei Liimets
Eesti Filmiajakirjanike Ühing
andreiliimets@gmail.com
+372 5666 5142

“Eesti lood” uue hooaja avab režissöör Anna Hintsi film “Homme saabub paradiis”, mis portreteerib noori emasid, kes otsustanud peredele toitu hankida kaubanduskeskuste prügikastidest. Põhjuseks mure prügiuputuse ja keskkonna pärast ning emade soov oma laste tulevikku sel moel päästa.

Sellele järgneb režissöör Meelis Muhu dokumentaallugu “Kasuemad” inimestest, kelle südameasjaks on vigastatud ja orvuks jäänud metsaelanike ravimine ning loodusesse tagasi laskmine.

Kultuuriportaalis tuleb täna esitlusele veel kaks lugu. “Murust” (režissöör Kaupo Kruusiauk) räägib kahest perekonnast, kelle vaated muru ja aia hooldamisele on teineteise vastandid. “Muusika, mida ma veel ei tea” (režissöör Aleksandr Heifets) viib koos Tartu melomaani Ahtoga vinüülplaatide kirevasse maailma.

“Eesti lood” sarjast on kujunenud omanäoline ajastu kroonika, mille esimesed lood valmisid 2003. aastal. Järjekorras juba 18. hooaeg toob vaatajate ette kaheksa lugu, mis avavad eestimaalaste tegemisi ja ühiskonnas toimuvaid protsesse. Eelmainitutele lisaks tulevad näitamisele veel filmid “Käärid“ (Margus Talvik), “Uus eestlane“ (Andres Keil), “Matz“ (Elīza Bēniņa) ja “Lil Eesti“ (Taavi Arus). Dokumentaalfilmide tootmist on rahastanud Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital. Sel hooajal on nõustajana kaasatud rahvusvaheliselt tunnustatud dokumentaalfilmide monteerija Jesper Osmund Taanist.

“Eesti lugude” eriseanss koos sissejuhatustega tegijatelt algab ERR Kultuuriportaalis täna kell 18.00: https://kultuur.err.ee/1227619/otseulekanne-neljapaeval-uute-eesti-lugude-esilinastus-veebis 

“Eesti lugude” tele-esilinastus toimub esmaspäeval (11.01) kell 20.00 Eesti Televisioonis, ETV2 näitab filme reedeti kell 21.30. 

Varasemaid lugusid näeb veebikanalist Jupiter: https://jupiter.err.ee/1038613/eesti-lood 

“Piirangud on sundinud paljusid üritusi ära jätma või edasi lükkama. Vaatamata tõsiasjale, et sel aastal pidulikult kohtuda ei õnnestu, kuulutame siiski filmiajakirjanike aastapreemiad välja tavapärasel ajal jaanuari alguses ning seekord telepildi vahendusel,” ütles Eesti Filmiajakirjanike Ühingu juhatuse esimees Andrei Liimets.

Viis tänavust Neitsi Maali kandidaati on:

“Fred Jüssi. Olemise ilu”, lavastaja Jaan Tootsen
“O2”, lavastaja Margus Paju
“Rain”, lavastaja Janno Jürgens
“Südamering”, lavastaja Margit Lillak
“Viimased”, lavastaja Veiko Õunpuu


Kultuurisaade “OP!” läheb eetrisse 7. jaanuaril kell 20.00 Eesti Televisioonis.


Lisateave:

Andrei Liimets
Eesti Filmiajakirjanike Ühing
andreiliimets@gmail.com
+372 5666 5142

Viis tänavust Neitsi Maali kandidaati on:

“Fred Jüssi. Olemise ilu”, lavastaja Jaan Tootsen
“O2”, lavastaja Margus Paju
“Rain”, lavastaja Janno Jürgens
“Südamering”, lavastaja Margit Lillak
“Viimased”, lavastaja Veiko Õunpuu

“Vaatamata filmitööstuse jaoks keerulisele aastale pälvisid filmiajakirjanikelt tänavusel eelhääletusel punkte 16 erinevat teost. Konkurents kujunes sedavõrd tihedaks, et koguni kaht filmi - lühianimadokumentaali “Kilpkonn ja jänes” ning komöödiat “Hüvasti, NSVL” - jäi esiviisikust lahutama vaid üks punkt,” kirjeldas valikut Eesti Filmiajakirjanike Ühingu juhatuse esimees Andrei Liimets.

Neitsi Maali võitja kuulutatakse välja 7. jaanuaril koos aasta levifilmi ja aasta filmiajakirjaniku preemiatega. Neitsi Maali auhinnakujule lisandub 2000eurone rahaline preemia Olympic Casinolt. 

Eesti kõige staažikamat filmiauhinda Neitsi Maalit antakse välja alates 1993. aastast. 


Lisateave:

Andrei Liimets
Eesti Filmiajakirjanike Ühing
andreiliimets@gmail.com
+372 5666 5142

Auhinna andmise eesmärk on rahastada Itaalia ja Balti riikide koostöös sündivate täispikkade mängufilmide, täispikkade animafilmide ja täispikkade dokumentaalfilmide arendust. Filmi pikkus peab olema vähemalt 52 minutit. Auhinda saavad taotleda koostööfilmid, mille tootjatest vähemalt ühe registreeritud asukoht on Itaalias ja ühe registreeritud asukoht Balti riigis.

Taotlusvoor on avatud ja taotluste esitamise tähtaeg on 14. jaanuar 2021.

Konkursi tingimused ja taotlusvorm on leitavad SIIT

Filmi Eesti-poolne kaasprodutsent on Katrin Kissa tootjafirmast Homeless Bob Production. „See nominatsioon on filmile ja Elole väga suur tunnustus. Concept artistil on filmi loomise juures sageli võtmeroll. Ta visualiseerib enne võtteid režissööri, kunstniku ja operaatori ideed ning tema detailsete kavandite põhjal luuakse filmile võttekeskkonnad. „Alljumalate“ juures on raske Soode rolli ülehinnata. Tema loodud on suur hulk linnamaastike visioone, mis arvutianimatsioonide abil ekraanile jõudsid. Ta kujundas mitmed keskkonnad Eesti põhjal ja nii võib filmis näha nii Lasnamäge kui Narva Kreenholmi tehast. Märgiline on, et filmi teinegi BIFA nominatsioon, parimate visuaalsete efektide eest, on seotud Elo Soode tööga,“ selgitas filmi kaasprodutsent Katrin Kissa.

Lisaks Soodele mängis „Alljumalate“ loomise juures olulist rolli ka Eesti grimmikunstnik Kaire Hendrikson. Filmis teeb episoodilises rollis kaasa ka näitleja Katariina Unt.

„Alljumalad“ on hispaania juurtega režissöör Chino Moya debüütfilm, mis on üles võetud nii Serbias kui Eestis. See on kogumik tumedalt koomilisi, sürreaalseid lugusid lootusetutest inimestest ja nende traagilistest äpardustest. Režissöör ise on linateost kirjeldanud kui katkematut retke läbi inimlike nõrkuste ja ettemääratud ebaõnne.

Filmis mängivad Oscariga pärjatud „Sauli pojas“ peategelast kehastanud Ungari näitleja Géza Röhrig, sarjast „Peaky Blinders“ tuntud Jan Bijvoet ja Ned Dennehy, kassahitis „Rogue One: Tähesõdade lugu“ kaasa teinud Michael Gould ja veel mitmed rahvusvaheliselt tuntud staarid.

Elo Soode on filmikunstnik ja concept artist. Ta on lõpetanud 2008. aastal Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia osakonna ning 2014. aastal National Film and TV School'i (Suurbritannia) filmikunstniku erialal. Soode varasemate tööde hulka kuuluvad muuhulgas mängufilmid „Paddington 2“ (2017), „Häving“ (2018) ning telesarjad „Tšernobõl“ (2019) ja „Suur“ (2020).

BIFA on filmiauhind, mida antakse välja 1998. aastast, et väärtustada sõltumatult rahastatud Briti filme ja filmitegijaid. 2021. aastal antakse auhinnad kätte 21. veebruaril.

„Alljumalad“ jõuab Eesti kinolevisse aprillis 2021. Filmi valmimist toetasid Kultuurkapital ja Eesti Filmi Instituut.


BIFA nominatsiooonid: https://www.bifa.film/live/
„Alljumalate“ treiler: https://www.youtube.com/watch?v=Pv2IKQuFn6Q


Lisainfo
Katrin Kissa
kissa@too.ee
56677855

„Aastad on näidanud, et eesti vaataja armastab kodumaist filmiklassikat ning huvi filmidest lähemalt teada saada vaid suureneb,“ ütles filmipärandi osakonna projektijuht Triinu Keedus. „Inimesed küsivad filme nii DVD kui üha rohkem ka Blu-ray formaadis, vastame päringutele sisuliselt iga päev. See viiski mõttele anda Eesti filmipärandi tähtteosed välja ühtse sarjana, mille täiendav väärtus on põhjalik lisamaterjal.“

EFI on varemgi andnud välja Tallinnfilmi loomingut, ent ühtne sarjaformaat võimaldab ka lisadele läheneda süsteemselt. Iga filmiga on kaasas buklett, mis avab nii filmi valmimise lugu, publiku vastuvõttu kui ka katkeid omaaegsetest arvustustest. Täiendavalt on teavet ka filmipildi, režissööri ja osatäitjate kohta. Juba müügil oleva „Suve“ DVD ja Blu-ray versiooni ning järgmisena ilmuva „Sügise“ lisamaterjalide tekstide autor on Eesti filmiklassikat süvitsi tundev Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi (BFM) õppejõud Jaak Lõhmus.

„Filmiajaloo õppejõuna BFM-is tean väga hästi, et juba aastaid tunnevad filmiüliõpilased puudust Eesti filmidest, neid on kaunis raske kätte saada ja üles leida. Eesti film 100 programmi raames ilmunud Eesti Päevalehe filmiklassika sarja plaadid on leidnud oma koha kodustes kogudes kaheksa aasta eest 2012 ja uued huvilised neid kätte ei saa,“ ütles Lõhmus. „Samas lugesin kevadel üht ameeriklaste turu-uuringut, mis andis teada, et DVD-formaat püsib turul veel ligemale kümme aastat. Nii et igal juhul peame Eesti filmiklassika inimestele taas kättesaadavaks tegema.“

Mängufilmi „Suvi“ plaadil on lisadena ka filmi omaaegne reklaamirull ja Eesti film 100 raames valminud telesaade „Kaadris: Suvi“ (ERR, 2012).

„Füüsilisel filmikoopial on tänapäeval oma võlu. On inimesi, kes eelistavad filme failidena säilitada, teistele jällegi meeldib, kui neil on film käegakatsutaval kandjal riiulilt võtta. DVD ja veelgi enam Blu-ray formaadi teeb atraktiivseks just nimelt lisamaterjal, mis aitab vaadatud filmi erinevate audiovisuaalsete täienduste kui ka tekstide abil paremini mõtestada. Loodetavasti pakub lisade vaatamine ja lugemine üllatusi ja põnevaid fakte ka inimestele, kes on neid filme juba kümneid kordi näinud,“ ütles Keedus.

Kujundusliku poole eest on hoolitsenud disainistuudio Unt/Tammik, lähtudes filmipärandile omasest väärikusest, aga ka mõiste varamu vaimu edasi andmisest. Plaadiümbris kujutab karpi, milles omal ajal filmilinte hoiti.

„Mille üle me aga erilist heameelt tunneme, on see, et filmil on peale eesti-, vene- ja ingliskeelsete subtiitrite ka eestikeelne kirjeldustõlge ning vaegkuuljatele mõeldud subtiitrid. See on oluline samm filmide jõudmiseks võimalikult paljude inimesteni,“ ütles filmipärandi osakonna juht Rain Põdra.

Nii nagu iga arenev organism vajab väljakujunemiseks aega, ootab sama saatus ka filmipärandi sarja. „Mängufilm „Suvi“ on Tallinnfilmi esimene Blu-ray,“ sõnas Keedus. „Kõik filmid ilmuvad küll DVD-na, aga mitte Blu-ray formaadis. Seda eeskätt seetõttu, et hetkel ei ole teada, kui suur on nõudlus Blu-ray plaadi järele. Kui inimeste huvi on suur, siis ilmub sarjas veel Blu-ray plaate, aga mitte kõigist filmidest.“

Järgmise filmina on EFI-l kavas tuua välja „Suve“ järg „Sügis“, mis on planeeritud vaid DVD formaadis. Pärast seda on filmipärandi klassika väljaandmise nimekirjas tulekul veel Grigori Kromanovi kultusfilmid „Viimne reliikvia“ ja „Hukkunud Alpinisti hotell“ ning Kaljo Kiisa geniaalseks peetud mängufilm „Hullumeelsus“. EFI-l on plaanis sarjas välja anda ka Kruusemendi „Kevade“, mis hetkel on kordustrükina saadaval sarjaväliselt.

„Loodame „Eesti filmivaramu“ sarjas välja anda vähemalt kolm filmi aastas. Mõttelist piiri ei ole me seadnud, kuna Eesti filmipärand on sedavõrd rikkalik. Kuni inimestel säilib huvi nende filmide vastu, niikaua me ka antud sarja jätkame,“ ütles Keedus.

Mängufilmi „Suvi“ DVD / Blu-ray on programmeerinud Tanel Toomsalu Allfilmist, levitaja on Film Distribution ja tootja Eesti Filmi Instituut.


Täpsem teave:

Triinu Keedus
Filmipärandi osakonna projektijuht
Eesti Filmi Instituut
Uus 3, Tallinn, 10111
E-post: triinu@filmi.ee
www.filmi.ee

Loov Euroopa MEDIA programmi rahastatud Europa Cinemas asutati 1992. aastal ning koondab tänaseks enam kui 1300 väärtfilmikino üle Euroopa. Kinovõrgustiku eesmärgiks on toetada rahaliselt Euroopa filme näitavaid kinosid, harida noort kinopublikut ning olla abiks kinode igapäevase töö korraldamisel.

Thule Kino Kuressaare kesklinnas on üks uuemaid ja moodsama tehnikaga väärtfilmikinosid Eestis, kus on kaks kinosaali (Thule saal 172 kohta ja Kaali saal 44 kohta), lisaks väiksem panoraamsaal. Kinoprogrammist leiab lisaks Euroopa väärtfilmidele, ka kodumaiseid mängu- ja dokumentaalfilme ning valikut lastele. Kino on osa Thule Kojast, kuhu kuulub ka alternatiivajaloo ekspositsioon, kohvik, katuseterrass ja ruumid mitmesuguste ürituste korraldamiseks. Thule Koda avati külastajatele 2019. aasta juulis.

„Lisaks rahalisele toetusele, mis on praegusel ajal iseäranis oluline, annab Europa Cinemas liikmelisus meile ka võimaluse näidata palju mitmekülgsemat kinoprogrammi, osaleda mitmesugustel koolitustel ning olla paremini kursis väärtfilmikinopidajate murede ja rõõmudega teistes riikides“, kommenteerib uudist Thule Kino programmijuht Kristi Porila.

Lisaks Thule Kinole kuulub Europa Cinemas võrgustikku Eestist veel neli kino: Tallinna kinod „Sõprus“ ja „Artis“, Võru kino „Kannel“ ja Tartu „Elektriteater“.

https://thulekoda.ee/kino/
https://www.europa-cinemas.org/en/Presentation

Lisainfo:
Kristi Porila
Thule kino programmijuht
+372 514 2201
kino@thulekoda.ee

Anu Ernits
Loov Euroopa MEDIA Eesti
Eesti Filmi Instituut
+372 522 2200

Jean Rouchi festival toimus Pariisis 13.-21. novembrini ja juba 39. korda. Etnofilmidele spetsialiseerunud festival on saanud oma nime prantsuse filmitegija ja antropoloogi Jean Rouchi järgi. Niglase film valiti 1000 filmi seast 25 võistleva filmi hulka.

Žürii kommentaar filmile ja auhinnale: „See film püstitab praktilise küsimuse ja annab sellele tundliku vastuse. Kuidas päästa keelt? Selleks ei piisa sõnaraamatust ja grammatikast. Keeled, nende isikupära ja peensustega, edastavad erinevaid viise rääkida maailmast ja olla maailmas. Keeleteadlased on vastanud väljakutsele ja kirjeldanud keeli, kuid teinud seda sageli kiirustades. Keele päästmiseks sellest ei piisa, sest keelt peab ka edasi andma. Eesti keeleteadlane Indrek Park õpib Ameerika indiaani keelt, mandanit, selle viimse kõneleja juures. Indrek teeb kõik, et keelt edasi anda kogukonna noorematele, vankumatust soovist keelt taaselustada. Me jagame sügavalt tema andumust, tema mõtteid, tema kahtlusi, ja selle kogukonna kindlameelsust, kelle jaoks ta võttis vastu vahendaja, edasiandja rolli.“

Dokumentaalfilm „Keelepäästja“ räägib ühe väljasuremisohus preeriaindiaanlaste keele päästmisest Eesti keeleteadlase eestvõtmisel. Eestist pärit Indrek Park on tegelenud indiaani keelte uurimisega üle kümne aasta. Praegu kirjutab ta üles Missouri jõe ääres Põhja-Dakota preerias elavate mandanite keelt. Indrekul on suur vastutus ja ta jookseb võidu ajaga – tema keelejuht, 84-aastane Edwin Bentson, on viimane mandani keele kõneleja. Mandani keele suhtes on Indrekul aga palju suurem eesmärk kui ainult selle jäädvustamine tulevastele põlvedele – ta on võtnud südameasjaks mandani keele elluäratamise, selle taastamise igapäevase suhtluskeelena.

Keelepäästmise plaani õnnestumist ohustavad mitmed asjaolud. Hõimu senine helde materiaalne tugi keeleprogrammile võib kaduda – nafta langevate hindade juures ei pruugi kildanafta müügist sõltuv hõim enam suuta kulukat ettevõtmist toetada. Kõige suurem oht suurejoonelise plaani õnnestumisele on seotud selle algataja endaga. Indrek on väsinud pikaajalisest võõrsil elamisest ja soovib lähitulevikus kolida tagasi koju Eestisse, et luua perekond. Kas tal õnnestub ühendada keelepäästja vastutusrikas ülesanne rahuldust pakkuva isikliku eluga?

Filmi režissöör ja operaator on Liivo Niglas, monteerija Kaie-Ene Rääk. Filmi produtsendid Kaie-Ene Rääk ja Liivo Niglas, tootjad F-Seitse ja MP DOC.


Film võistleb ka PÖFFi Balti filmi võistlusprogrammis.

Treiler:
https://vimeo.com/446406697 


Lisainfo:
Katrin Tegova
56502721
siirijaviivi@gmail.com

Koolitusprogramm vältab aasta ja koosneb kolmest osast. Esimesed kaks sessiooni keskenduvad dramaturgiale, visuaalse loo jutustamisele ja montaažile. Kolmanda kohtumise fookuses on filmiprojektide turundamine ja levitamine.

„Ice and Fire Docs“ loovjuhiks on rahvusvaheliselt tunnustatud koolitaja Mikael Opstrup Taanist. Teiseks peamiseks juhendajaks on Jesper Osmund, tuntud monteerija ja filmilugude konsultant, kelle käe all on valminud enam kui 100 dokumentaalfilmi.

Eesti Filmi Instituudi dokumentaalfilmide eksperdi Filipp Kruusvalli sõnul on tegemist kogu regioonis ainulaadse ja märkimisväärse dokumentaalfilmidele keskendunud koolitusega, mis ühendab endas kõrgetasemelised väliseksperdid ja Eestis väljatöötatud originaalse kontseptsiooni.

“Me ei jäljendanud ühtegi juba olemasolevat koolitust, vaid lõime parimaid rahvusvahelisi eksperte kasutades just siinsetesse oludesse sobiva lahenduse. Uskumatult kiirelt on “Ice and Fire Docs” saavutanud Skandinaavia maades väga hea maine ning töötame positiivses sünergias ka oma soome partneritega,” lisas Kruusvall.

Esimest korda toimus „Ice and Fire Docs“ 2019. aastal ning selles osales kaheksa filmiprojekti. Programm sündis Eesti Dokumentalistide Gildi ja Eesti Filmi Instituudi algatusel ning nüüd korraldatakse seda tihedas koostöös Soome Dokumentalistide Gildiga.


Kandideerimise tingimused leiab Dokumentalistide Gildi kodulehelt:
https://dokfilm.ee/ice-and-fire-docs-est/


Lisainfo:

Heilika Pikkov
Ice and Fire Docs korraldaja
heilika@silmviburlane.ee

Filipp Kruusvall
EFI dokumentaalfilmide ekspert
filipp@filmi.ee

„Sipsik – filmi- ja lauluraamat“ on mänguliselt hariv teos filmi- ja muusikahuvilistele lastele. Raamat sisaldab rohkete illustratsioonidega ülevaadet animafilmi tegemisest ja sellele muusika loomisest, samuti kõikide filmis kõlanud laulude noote ja sõnu.

Raamatuga on kaasas CD plaat, kus on filmis kõlanud laulud ja muusika, uued laulud ning kõikide laulude fonogrammid kaasa laulmiseks.

Ewert Sundja (helilooja)
Ma räägin sulle filmimuusika kirjutamisest ja sellest, kuidas muusika pildi abimees on. Olen siia raamatusse kogunud kõik filmis kõlanud laulude noodid koos akordimärkidega, et saaksid end kas klaveri, kitarri või ukulelega saata. Iga laulu juurde kirjutasin väikese jutukese, kuidas muusika sündis või mida tähele panna.

Meelis Arulepp (režissöör)
Mul oli suur rõõm olla üks „Sipsiku“ filmi režissööridest. „Sipsik“ on animafilm. Täispika animafilmi tegemine on aeganõudev ja keeruline töö ning seda aitab teha palju inimesi. Siin raamatus räägin sulle animafilmi tegemise tööetappidest. Neid kõiki on vaja, et üks tore lastefilm kokku panna!

 

Režissöör-stsenarist Kadri Kõusaare uue filmi peaosades on Rootsi näitlejanna Frida Westerdahl ja Iisraeli näitleja Ali Suliman. Võtted Jordaanias algasid ligi kuu aega tagasi, 27. oktoobril 2020 ning Eesti võttemeeskonda, eesotsas operaator Sten-Johan Lillega, on tagasi Eestisse oodata 29. novembril.

Filmi tegevuskohaks on Siinai kõrb Egiptuses. Palestiina terroristid röövivad Rootsi naisajakirjaniku Ingridi (Frida Westerdahl) ja peidavad ta kõrbe. Muinasjutulises ja samas õudusunenäolises loos armub naine ühte oma röövijatest – Alisse (Ali Suliman). Ali ülemus Moussa kahtlustab, et midagi toimub ning muutub üha ohtlikumaks ja vägivaldsemaks. Dramaatiliste sündmuste jadas õnnestub Ingridil küll põgeneda, kuid see võib osutuda illusiooniks.

„See on film kõikevõitvast armastusest täiesti erineva kultuuritaustaga inimeste vahel, kes leiavad teineteist kõrbes. Just kõrbes on hing alasti ja pinnale ilmub see kõige peamine,“ kirjeldab valmivat teost Kadri Kõusaar.

„Käesoleva aasta märtsis võttesse minema pidanud film jäi COVID-19 pandeemiast tingitud eriolukorra tõttu päevapealt seisma ning algas rohkem kui 6 kuud kestev katsumuste rada, sealhulgas kaotati oluline osa filmi rahastusest,“ räägib filmi peaprodutsent Aet Laigu. „Peale Jordaania võtteid on jäänud veel nädal võtteid Eestis ja Rootsis. Ootame hetkel pingeliselt Eesti Kultuuriministeeriumi kriisiabi meetme otsuseid ning loodame väga, et ei pea võtteid pooleli jätma.“

„Eesti filmitegijate rahvusvaheline haare on märkimisväärselt avardunud nii filmilugude kui ka tootmise mõttes. Kadri Kõusaare „Surnud naise“ eksootiline ja nukker armastuslugu on julge ettevõtmine, seda enam, et filmi režissöör ja kolme maa produtsendid on naised,“ ütles EFI peaprodutsent Piret Tibbo-Hudgins. „Filmi võtted on olnud koroona tõttu raskendatud, kuid võttegrupp ei ole teinud milleski hinnaalandust ja selle eest tuleb neid ainult tunnustada,“ lisas Tibbo-Hudgins.

Filmi naispeaosatäitja Frida Westerdahl on Rootsi kuningliku draamateatri näitleja. Meespeaosatäitja, Iisraeli näitleja Ali Suliman on mänginud paljudes filmides ja telesarjades. Rahvusvahelises kaastootmises valmivas filmis teevad kaasa veel Soome näitlejanna Jessica Grabowski („Shadow Lines“), Rootsi näitlejad Magnus Krepper („Queen of Heart“) ja Ann Petrén („The Bridge“).

Filmi peatootja on Meteoriit, produtsent Aet Laigu. Kaastootjad on Charlotte Most ja Marie Larsson Guerpillon / MostAlice Film  (Rootsi) ja Merja Ritola ja Essi Haukkama / Greenlit Production (Soome).

Filmi valmimist toetavad Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Loov Euroopa MEDIA programm, Rootsi Filmiinstituut ja Soome Filmi Sihtasutus. Filmi teleõigused on omandanud Soome YLE, Rootsi SVT ja Eesti TV3.


Kontakt
Aet Laigu / Meteoriit OÜ
aet@meteoriit.ee

 Filmi fookus on režissööri Kaupo Kruusiaugu sõnul peamiselt kahel asjal – identiteedil ja kohanemisel. „Karussell, millele töö kaotanud inimene satub, tähendab pidevalt oma identiteedi ümberhindamist, uutesse rollidesse sisseelamist, teatud sotsiaalse koodi tabamist. Samal ajal üritab Sandra hoida vaistlikult kinni talle ainuomasest.“ 

Lõputud tööintervjuud viivad endise teadlase kokku kõikvõimalike olukordade ja uute persoonidega, alates groteskse väikeettevõtja valvsa pilgu all testimisest kuni uljaste start-up juhtidega plankimiseni. Muidu taiplik Sandra avastab ennast silmakirjalikust ja mingile kummalisele võimule pretendeerivast maailmast. Nii peab naine kohanduma uute situatsioonide ja tutvustega, kuid õhku jääb küsimus, kuidas selles iseendaks jääda.

„Mäletan, et filmi mõte köitis mind kohe, seda enam, et filmi lavastaja pakkus mulle peategelase Sandra rolli. Mängida füüsikut, kes on ühtäkki kaotanud töö, ning kes tagatipuks kasvatab üksinda last, oli väga huvitav väljakutse. Lavastaja Kaupo Kruusiaugu soov oli algusest peale luua teistsugune, minust endast erinev karakter“ lausub Sandrat mängiv Mari Abel ning lisab: „Filmi põhilised teemad, nagu tööotsimine ja oskamatus sotsiaalselt lävida, on kahtlemata igal ajal aktuaalsed.“

„Sandra saab tööd“ linastub kinodes üle Eesti kevadel 2021.

Peaosatäitja on Mari Abel („Teesklejad“). Kõrvalosades teevad kaasa Hendrik Toompere Jr. („Igitee“), Laine Mägi („Klass“, telesari „ENSV“), Henrik Kalmet („Ükssarvik“), Carmen Mikiver (telesari „Siberi võmm“), Alo Kõrve („O2“), Tiina Tauraite („Püha Tõnu kiusamine“), Mait Malmsten („Klassikokkutulek“), Kaie Mihkelson (telesari „Kelgukoerad“), Raimo Pass („Seenelkäik“), Hendrik Toompere Jr. Jr. („Päevad, mis ajasid segadusse“).

Filmi stsenarist ja režissöör on Kaupo Kruusiauk („Viimane vürst“), operaator Sten-Johan Lill („Päevad, mis ajasid segadusse“, „Viimased“), kunstnik Tiiu-Ann Pello („Deemonid“), kostüümikunstnik Anu Lensment, grimmikunstnik Tiina Leesik, monteerija Kaie-Ene Rääk, helilooja Kali Briis ning produtsent Anneli Ahven („Johannes Pääsukese tõeline elu“, „Must alpinist“).

Filmi valmimist toetasid Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital. Filmi toodab Kopli Kinokompanii ja levitab ACME Film.

Treiler: bit.ly/35BOHqZ

Filmi koduleht: https://www.acmefilm.ee/filmid/comedy-sandra-saab-tood
Facebook: facebook.com/sandrasaabtood/
Instagram: instagram.com/sandrasaabtood/

 

Lisainfo:
Merli Antsmaa
merli@atiim.ee
56492078