Jean Rouchi festival toimus Pariisis 13.-21. novembrini ja juba 39. korda. Etnofilmidele spetsialiseerunud festival on saanud oma nime prantsuse filmitegija ja antropoloogi Jean Rouchi järgi. Niglase film valiti 1000 filmi seast 25 võistleva filmi hulka.

Žürii kommentaar filmile ja auhinnale: „See film püstitab praktilise küsimuse ja annab sellele tundliku vastuse. Kuidas päästa keelt? Selleks ei piisa sõnaraamatust ja grammatikast. Keeled, nende isikupära ja peensustega, edastavad erinevaid viise rääkida maailmast ja olla maailmas. Keeleteadlased on vastanud väljakutsele ja kirjeldanud keeli, kuid teinud seda sageli kiirustades. Keele päästmiseks sellest ei piisa, sest keelt peab ka edasi andma. Eesti keeleteadlane Indrek Park õpib Ameerika indiaani keelt, mandanit, selle viimse kõneleja juures. Indrek teeb kõik, et keelt edasi anda kogukonna noorematele, vankumatust soovist keelt taaselustada. Me jagame sügavalt tema andumust, tema mõtteid, tema kahtlusi, ja selle kogukonna kindlameelsust, kelle jaoks ta võttis vastu vahendaja, edasiandja rolli.“

Dokumentaalfilm „Keelepäästja“ räägib ühe väljasuremisohus preeriaindiaanlaste keele päästmisest Eesti keeleteadlase eestvõtmisel. Eestist pärit Indrek Park on tegelenud indiaani keelte uurimisega üle kümne aasta. Praegu kirjutab ta üles Missouri jõe ääres Põhja-Dakota preerias elavate mandanite keelt. Indrekul on suur vastutus ja ta jookseb võidu ajaga – tema keelejuht, 84-aastane Edwin Bentson, on viimane mandani keele kõneleja. Mandani keele suhtes on Indrekul aga palju suurem eesmärk kui ainult selle jäädvustamine tulevastele põlvedele – ta on võtnud südameasjaks mandani keele elluäratamise, selle taastamise igapäevase suhtluskeelena.

Keelepäästmise plaani õnnestumist ohustavad mitmed asjaolud. Hõimu senine helde materiaalne tugi keeleprogrammile võib kaduda – nafta langevate hindade juures ei pruugi kildanafta müügist sõltuv hõim enam suuta kulukat ettevõtmist toetada. Kõige suurem oht suurejoonelise plaani õnnestumisele on seotud selle algataja endaga. Indrek on väsinud pikaajalisest võõrsil elamisest ja soovib lähitulevikus kolida tagasi koju Eestisse, et luua perekond. Kas tal õnnestub ühendada keelepäästja vastutusrikas ülesanne rahuldust pakkuva isikliku eluga?

Filmi režissöör ja operaator on Liivo Niglas, monteerija Kaie-Ene Rääk. Filmi produtsendid Kaie-Ene Rääk ja Liivo Niglas, tootjad F-Seitse ja MP DOC.


Film võistleb ka PÖFFi Balti filmi võistlusprogrammis.

Treiler:
https://vimeo.com/446406697 


Lisainfo:
Katrin Tegova
56502721
siirijaviivi@gmail.com

Koolitusprogramm vältab aasta ja koosneb kolmest osast. Esimesed kaks sessiooni keskenduvad dramaturgiale, visuaalse loo jutustamisele ja montaažile. Kolmanda kohtumise fookuses on filmiprojektide turundamine ja levitamine.

„Ice and Fire Docs“ loovjuhiks on rahvusvaheliselt tunnustatud koolitaja Mikael Opstrup Taanist. Teiseks peamiseks juhendajaks on Jesper Osmund, tuntud monteerija ja filmilugude konsultant, kelle käe all on valminud enam kui 100 dokumentaalfilmi.

Eesti Filmi Instituudi dokumentaalfilmide eksperdi Filipp Kruusvalli sõnul on tegemist kogu regioonis ainulaadse ja märkimisväärse dokumentaalfilmidele keskendunud koolitusega, mis ühendab endas kõrgetasemelised väliseksperdid ja Eestis väljatöötatud originaalse kontseptsiooni.

“Me ei jäljendanud ühtegi juba olemasolevat koolitust, vaid lõime parimaid rahvusvahelisi eksperte kasutades just siinsetesse oludesse sobiva lahenduse. Uskumatult kiirelt on “Ice and Fire Docs” saavutanud Skandinaavia maades väga hea maine ning töötame positiivses sünergias ka oma soome partneritega,” lisas Kruusvall.

Esimest korda toimus „Ice and Fire Docs“ 2019. aastal ning selles osales kaheksa filmiprojekti. Programm sündis Eesti Dokumentalistide Gildi ja Eesti Filmi Instituudi algatusel ning nüüd korraldatakse seda tihedas koostöös Soome Dokumentalistide Gildiga.


Kandideerimise tingimused leiab Dokumentalistide Gildi kodulehelt:
https://dokfilm.ee/ice-and-fire-docs-est/


Lisainfo:

Heilika Pikkov
Ice and Fire Docs korraldaja
heilika@silmviburlane.ee

Filipp Kruusvall
EFI dokumentaalfilmide ekspert
filipp@filmi.ee

„Sipsik – filmi- ja lauluraamat“ on mänguliselt hariv teos filmi- ja muusikahuvilistele lastele. Raamat sisaldab rohkete illustratsioonidega ülevaadet animafilmi tegemisest ja sellele muusika loomisest, samuti kõikide filmis kõlanud laulude noote ja sõnu.

Raamatuga on kaasas CD plaat, kus on filmis kõlanud laulud ja muusika, uued laulud ning kõikide laulude fonogrammid kaasa laulmiseks.

Ewert Sundja (helilooja)
Ma räägin sulle filmimuusika kirjutamisest ja sellest, kuidas muusika pildi abimees on. Olen siia raamatusse kogunud kõik filmis kõlanud laulude noodid koos akordimärkidega, et saaksid end kas klaveri, kitarri või ukulelega saata. Iga laulu juurde kirjutasin väikese jutukese, kuidas muusika sündis või mida tähele panna.

Meelis Arulepp (režissöör)
Mul oli suur rõõm olla üks „Sipsiku“ filmi režissööridest. „Sipsik“ on animafilm. Täispika animafilmi tegemine on aeganõudev ja keeruline töö ning seda aitab teha palju inimesi. Siin raamatus räägin sulle animafilmi tegemise tööetappidest. Neid kõiki on vaja, et üks tore lastefilm kokku panna!

 

Režissöör-stsenarist Kadri Kõusaare uue filmi peaosades on Rootsi näitlejanna Frida Westerdahl ja Iisraeli näitleja Ali Suliman. Võtted Jordaanias algasid ligi kuu aega tagasi, 27. oktoobril 2020 ning Eesti võttemeeskonda, eesotsas operaator Sten-Johan Lillega, on tagasi Eestisse oodata 29. novembril.

Filmi tegevuskohaks on Siinai kõrb Egiptuses. Palestiina terroristid röövivad Rootsi naisajakirjaniku Ingridi (Frida Westerdahl) ja peidavad ta kõrbe. Muinasjutulises ja samas õudusunenäolises loos armub naine ühte oma röövijatest – Alisse (Ali Suliman). Ali ülemus Moussa kahtlustab, et midagi toimub ning muutub üha ohtlikumaks ja vägivaldsemaks. Dramaatiliste sündmuste jadas õnnestub Ingridil küll põgeneda, kuid see võib osutuda illusiooniks.

„See on film kõikevõitvast armastusest täiesti erineva kultuuritaustaga inimeste vahel, kes leiavad teineteist kõrbes. Just kõrbes on hing alasti ja pinnale ilmub see kõige peamine,“ kirjeldab valmivat teost Kadri Kõusaar.

„Käesoleva aasta märtsis võttesse minema pidanud film jäi COVID-19 pandeemiast tingitud eriolukorra tõttu päevapealt seisma ning algas rohkem kui 6 kuud kestev katsumuste rada, sealhulgas kaotati oluline osa filmi rahastusest,“ räägib filmi peaprodutsent Aet Laigu. „Peale Jordaania võtteid on jäänud veel nädal võtteid Eestis ja Rootsis. Ootame hetkel pingeliselt Eesti Kultuuriministeeriumi kriisiabi meetme otsuseid ning loodame väga, et ei pea võtteid pooleli jätma.“

„Eesti filmitegijate rahvusvaheline haare on märkimisväärselt avardunud nii filmilugude kui ka tootmise mõttes. Kadri Kõusaare „Surnud naise“ eksootiline ja nukker armastuslugu on julge ettevõtmine, seda enam, et filmi režissöör ja kolme maa produtsendid on naised,“ ütles EFI peaprodutsent Piret Tibbo-Hudgins. „Filmi võtted on olnud koroona tõttu raskendatud, kuid võttegrupp ei ole teinud milleski hinnaalandust ja selle eest tuleb neid ainult tunnustada,“ lisas Tibbo-Hudgins.

Filmi naispeaosatäitja Frida Westerdahl on Rootsi kuningliku draamateatri näitleja. Meespeaosatäitja, Iisraeli näitleja Ali Suliman on mänginud paljudes filmides ja telesarjades. Rahvusvahelises kaastootmises valmivas filmis teevad kaasa veel Soome näitlejanna Jessica Grabowski („Shadow Lines“), Rootsi näitlejad Magnus Krepper („Queen of Heart“) ja Ann Petrén („The Bridge“).

Filmi peatootja on Meteoriit, produtsent Aet Laigu. Kaastootjad on Charlotte Most ja Marie Larsson Guerpillon / MostAlice Film  (Rootsi) ja Merja Ritola ja Essi Haukkama / Greenlit Production (Soome).

Filmi valmimist toetavad Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Loov Euroopa MEDIA programm, Rootsi Filmiinstituut ja Soome Filmi Sihtasutus. Filmi teleõigused on omandanud Soome YLE, Rootsi SVT ja Eesti TV3.


Kontakt
Aet Laigu / Meteoriit OÜ
aet@meteoriit.ee

 Filmi fookus on režissööri Kaupo Kruusiaugu sõnul peamiselt kahel asjal – identiteedil ja kohanemisel. „Karussell, millele töö kaotanud inimene satub, tähendab pidevalt oma identiteedi ümberhindamist, uutesse rollidesse sisseelamist, teatud sotsiaalse koodi tabamist. Samal ajal üritab Sandra hoida vaistlikult kinni talle ainuomasest.“ 

Lõputud tööintervjuud viivad endise teadlase kokku kõikvõimalike olukordade ja uute persoonidega, alates groteskse väikeettevõtja valvsa pilgu all testimisest kuni uljaste start-up juhtidega plankimiseni. Muidu taiplik Sandra avastab ennast silmakirjalikust ja mingile kummalisele võimule pretendeerivast maailmast. Nii peab naine kohanduma uute situatsioonide ja tutvustega, kuid õhku jääb küsimus, kuidas selles iseendaks jääda.

„Mäletan, et filmi mõte köitis mind kohe, seda enam, et filmi lavastaja pakkus mulle peategelase Sandra rolli. Mängida füüsikut, kes on ühtäkki kaotanud töö, ning kes tagatipuks kasvatab üksinda last, oli väga huvitav väljakutse. Lavastaja Kaupo Kruusiaugu soov oli algusest peale luua teistsugune, minust endast erinev karakter“ lausub Sandrat mängiv Mari Abel ning lisab: „Filmi põhilised teemad, nagu tööotsimine ja oskamatus sotsiaalselt lävida, on kahtlemata igal ajal aktuaalsed.“

„Sandra saab tööd“ linastub kinodes üle Eesti kevadel 2021.

Peaosatäitja on Mari Abel („Teesklejad“). Kõrvalosades teevad kaasa Hendrik Toompere Jr. („Igitee“), Laine Mägi („Klass“, telesari „ENSV“), Henrik Kalmet („Ükssarvik“), Carmen Mikiver (telesari „Siberi võmm“), Alo Kõrve („O2“), Tiina Tauraite („Püha Tõnu kiusamine“), Mait Malmsten („Klassikokkutulek“), Kaie Mihkelson (telesari „Kelgukoerad“), Raimo Pass („Seenelkäik“), Hendrik Toompere Jr. Jr. („Päevad, mis ajasid segadusse“).

Filmi stsenarist ja režissöör on Kaupo Kruusiauk („Viimane vürst“), operaator Sten-Johan Lill („Päevad, mis ajasid segadusse“, „Viimased“), kunstnik Tiiu-Ann Pello („Deemonid“), kostüümikunstnik Anu Lensment, grimmikunstnik Tiina Leesik, monteerija Kaie-Ene Rääk, helilooja Kali Briis ning produtsent Anneli Ahven („Johannes Pääsukese tõeline elu“, „Must alpinist“).

Filmi valmimist toetasid Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital. Filmi toodab Kopli Kinokompanii ja levitab ACME Film.

Treiler: bit.ly/35BOHqZ

Filmi koduleht: https://www.acmefilm.ee/filmid/comedy-sandra-saab-tood
Facebook: facebook.com/sandrasaabtood/
Instagram: instagram.com/sandrasaabtood/

 

Lisainfo:
Merli Antsmaa
merli@atiim.ee
56492078

“Erna on sõjas” võeti üles eelmise aasta augustis ja septembris Tartu Filmifondi toel suures osas Tartus ja Tartumaal. Lõviosa filmist on filmitud Tartus Eesti Ajalooarhiivi hoones, filmistuudioks kohandatud Kammivabrikus ning Kindralimäel. Filmi helilooja on tartlane Mihkel Zilmer, filmivõtetega oli seotud veel suur hulk tartlasi, nende seas näiteks kostüümikunstnik Pille Küngas ja näitlejana Aksel Ojari.

Tartu Loomemajanduskeskuse ja Tartu Filmifondi juht Kristiina Reidolv: “Meil on väga hea meel, et “Erna on sõjas” rahvusvaheline esilinastus toimub just Pimedate Ööde Filmifestivali põhivõistlusprogrammis. Tartu Filmifondi jaoks on „Erna on sõjas" esimene välisproduktsioon, mistõttu hoiame kindlasti pöialt filmi rahvusvahelisele edule. Pärast “Erna on sõjas” filmimist Tartus on rahvusvahelised filmikompaniid hakanud tundma üha suuremat huvi Tartu Filmifondi vastu, et oma filmidega Tartusse ja Tartumaale tulla. Välisproduktsioonid aitavad tõsta nii kohalike filmivaldkonna professionaalide taset kui elavdada piirkondlikku majandust.”

Sõjadraama „Erna on sõjas“ ühelt poolt dramaatiline, ülev ja läbinisti inimlik lugu erakordselt tugevatest naistest ning naise ja ema moraalsest vastutusest ning sitkusest kriitilistes olukordades. Samas on filmis ka paras annus groteski ja huumorit, mis aitab leevendada sõjatemaatikaga seonduvat absurdi ja koletuslikkust. Filmi tegevustik algab aastal 1918, Taanis, Lõuna-Jüütimaal. „Erna on sõjas“ on lugu kahest alistamatust ja visast karakterist - üksikemast Ernast ning tema hilisteismelisest pojast Kallest ning nende teekonnast rinde eesliinil Esimese maailmasõja viimasel aastal.

Filmi režissöör Henrik Ruben Genz Henrik (sünd.1959) on taani filmilavastaja ning stsenarist. Genz lõpetas Taani Riikliku Kõrgema Filmikooli 1995. aastal. Esimene tunnustus tuli 1999. aastal, mil lühifilm „Vend, mu vend“ võitis Berliini Filmifestivalil Kristallkaru ning sai  ka Filmiakadeemia Oscari nominatsiooni lühifilmide kategoorias. 2009. aastal pärjati Genz ühe taani olulisema noortele filmitegijatele suunatud tunnustusega, milleks oli Carl Theodor Dreyeri auhind.

Filmi kunstnikuks on Jette Lehmann, kes on olnud Lars von Trieri filmi „Melanhoolia“ kunstnik ning sai selle eest Euroopa Filmiauhinna kunstnikupreemia 2011. aastal.

Filmi peaosatäitjaks on üks taani kuulsamaid näitlejannasid Trine Dyrholm, kes on ka laulja ja laulukirjutaja. 14-aastaselt võitis ta taani lauluvõistlusel Dansk Melodi Grand Prix ja neli aastat hiljem filmidebüüdi eest filmis „Kevadine üleujutus“ parima naisnäitleja preemia. Sellest alates on ta mänginud neljakümne üheksas mängufilmis ja teda peetakse oma põlvkonna üheks silmapaistvamaks näitlejannaks. Eest televisioonis ja filmilevis on võimalik olnud näha Trine Dyrholmiga peaosas filme „Kommuun“, „Nico“ ja „Kuninglik afäär“.

Meespeategelast mängib taani näitleja Ulrich Thomsen, kelle roll Vinterbergi „Festenis“ tegi ta kuulsaks väljaspool Taanit, nii et on osalenud James Bondi filmis „The World is not Enough“ ja „Killing me softly“. Koos Trine Dyrholmiga on ta olnud ka filmi „Kommuun“ peaosades.

Film "Erna on sõjas" sünnib Taani, Belgia ja Eesti koostööna. Taani tootja Nimbus Films'i peaprodutsendid on Brigitte Hald ja Nynne Selin Eidnes. Kaastootjateks on Nafta Films Eestist, produtsent Esko Rips ja Entre Chien & Loup Belgiast, produtsent Sébastian Delloye.

Filmi põhitootja Nimbus Film on üks Skandinaavia progressiivsemaid, viljakamaid ja edukamaid produktsioonikompaniisid, mis on välja toonud kokku üle 50 mängufilmi. Nimbus film on 90ndatel aastatel aset leidnud taani filmi uue laine filmikompaniisid, nende portfooliosse kuulub näiteks neli Dogme 95 filmi, sealjuures Thomas Vinterbergi „Festen“, mis sai 1998. aastal Cannes´i filmifestivalil žürii auhinna.

“Erna on sõjas” filmi toetavad Taani Filmi Instituut, TV2 Denmark, Film Fyn, Tv4 Sweden, Scanbox Entertainments, Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Film Estonia, Belgia Filmi Instituut, Wallimage, Film Estonia, Tartu Filmifond ja Creative Europe.

Filmi treiler: https://vimeo.com/472937819

Lisainfo ja kinopilet PÖFF’i kodulehel: https://poff.ee/film/erna-on-sojas/

Tartu Linnamuuseumi ekskursiooni event Facebookis:
https://www.facebook.com/events/4622170004519939

2015. aastal loodud Tartu filmifondist saavad toetust filmitegijad, kelle filmivõtted või järeltootmine toimub Tartus, eesmärgiga tuua Tartusse investeeringuid, luua töökohti, edendada turismi ja majandust ning turundada Tartut Eestis ja välismaal.

Tartu Filmifondist on seni toetust saanud 8 filmi: taani režissööri Henrik Ruben Genz´i mängufilm "Erna on sõjas" (2020), Taani-Belgia-Eesti kaasproduktsioon ja esimene rahvusvaheline film Tartu Filmifondis; Margus Paju spioonifilm "O2" (2020), Jaan Tootseni dokumentaalfilm "Fred Jüssi. Olemise ilu" (2020), Ergo Kulla mängufilm "Talve" (2020), Hardi Volmeri "Johannes Pääsukese tõeline elu" (2019), Joosep Matjuse loodusfilm „Tuulte tahutud maa” (2018), Mart Kivastiku mängufilm „Õnn tuleb magades“ (2016) ning Margus Paju lastefilm "Supilinna Salaselts" (2015).

Lisainfo
Kristiina Reidolv
Juhatuse liige
SA Tartu Loomemajanduskeskus
Tartu Filmifond
+372 55 25258
kristiina@lmk.ee

 

Konkursile laekus 15 filmiideed, mis peegeldavad Eesti kultuurimaastikul tegutsejate spektrit.

Žürii liikme, Eesti Filmi Instituudi dokumentaalfilmide eksperdi Filipp Kruusvalli sõnul oli tegu kõrgel tasemel konkursiga, mis paistis silma eriilmeliste, intrigeerivate ja mänguliste ideekavandite poolest.

"Esilekerkivalt olid esindatud muusikavaldkonna säravad tegijad, samuti teater ning üllatuslikult, ent igati teenitult ka toidukunst. Lugude põhifookus keskendub sel korral lisaks väljapaistvate isiksuste säravale küljele julgemalt ka varjupoolele ja läbikogetud väljakutsetele," märkis Kruusvall.

Žüriisse kuulunud ETV peatoimetaja Marje Tõemäe lisas, et projekt on näidanud olulisust Eesti kultuuripärandi loomisel ja hoidmisel. "Filmid on väga hästi vastu võetud nii kinodes kui ka teleekraanil, mis tähendab, et filmide mõju on märkimisväärne."

Tõemäe sõnul on oluline panus siin nii portreteeritavatel kui ka filmide autoritel, kes kõnetavad tänases päevas ja aitavad hoida meie kultuurilugu pikemas ajaperspektiivis.

Filmi aluseks on Eduard Bornhöhe kirjanduskangelase, leiutaja Jaan Tatika kirjavahetus kuulsa Itaalia multitalendi ja renessansiajastu suurkuju Leonardo da Vinci vaimuga. Meeste ühine kirg lendamise vastu lõi enneolematu sõpruse ja üksteisemõistmise. Kõiki füüsikaseadusi arvesse võttes üritasid nad võitu saada gravitatsioonijõu fenomenist.

Film valmis Stuudios Nukufilm 2020. aastal. Filmi režissöör, stsenarist ja kunstnik on Riho Unt, operaator Ragnar Neljandi, animaatorid Marili Toome, Triin Sarapik-Kivi, Märt Kivi, monteerijad Riho Unt ja Ragnar Neljandi, helilooja Olav Ehala ja produtsent Kerdi Oengo.

Lisainfo festivali kohta: www.reggiofilmfestival.it


Riho Unt
režissöör
riho.unt@gmail.com

„2020. aastal on Ameerika filmiakadeemia rahvusvahelise filmi Oscari kandidaatide esitamise protseduuri ümber korraldanud – filmid võivad olla linastunud pikema perioodi vältel ja samuti ei ole kinodes esilinastuse kohustust. Sel aastal said kandideerida täispikad Eesti mängufilmid, mis esilinastusid ajavahemikus 1. oktoobrist 2019 kuni 31. detsembrini 2020. Seetõttu olid valikus ka filmid, mis alles ootavad oma esilinastust käesoleva aasta lõpus,“ kommenteeris komisjoni töö korraldust Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp.

Komisjon koosseisus filmirežissöör Tanel Toom, produtsendid Evelin Penttilä ja Ivo Felt, filmiajakirjanik Tõnu Karjatse, kostüümikunstnik Eugen Tamberg, Kultuuriministeeriumi audiovisuaalnõunik ja endine filmilevitaja Siim Rohtla ning EFI juht Edith Sepp saadab Eestit esindama Veiko Õunpuu mängufilmi „Viimased“, mis valmis Eesti-Soome-Hollandi koostöös.

Valikukomisjon kiitis „Viimaste“ selgepiirilist lugu, viimistletud karaktereid ja nauditavat kunstilist teostust, rõhutades, et Õunpuu on suutnud minimalistlike vahenditega väljendada suuri probleeme – inimese igavene lootus ja püüd parema elu järele; ahnus ja väiklus, mis tapavad inimlikkuse; traditsiooniliste eluviiside väljasuremine kapitalistliku omakasu tõttu; keskkond, mis on samuti kurnatud viimase piirini; meie ajastu murrangulisus ja kindlusetus tuleviku ees.

Produtsent Katrin Kissa sõnul sai „Viimaseid“ kunagi kirjeldatud kui armastuskirja hääbuvale maailmale. „Filmi väljatoomine on sattunud kummalisele ajahetkele, kus antud teemad on ehk rohkem aktuaalsed kui kunagi varem ja eepilised Põhjamaised maastikud parim viis ületada oma argine horisont. Olgugi, et aeg seda ei soosi, siis loodan, eriti selle uudise valguses, et film jõuab võimalikult paljude inimeste ette nii siin kui mujal maailmas,“ lisas Kissa.

„Viimased“ on põhjamaine vestern, mille tegevus toimub metsikus Lapimaa tundras. Filmi peategelane on noor kaevur Rupi, kes loodab tundrat õõnestades piisavalt raha kokku kühveldada, et kaevandusküla hingemattev tolm igaveseks jalgelt raputada. Aga töö kaevanduses on seiskunud, sest Rupi põdrakasvatajast isa keeldub oma maid müümast. Kõigele lisaks on manipulatiivne kaevandusboss, hüüdnimega Kalastaja, hakanud silma viskama Rupi sõbra naisele, kellesse ka Rupi on salaja armunud. Nüüd, kui elu kaevanduskülas muutub iga hetkega üha enam varisemisohtlikuks, peab Rupi otsustama, kuhu ja kellele ta kuulub. Kas isakodu ürgsele tundrale või isiklike huvide külmale maale?

Filmi stsenaristid on Heikki-Huttu Hiltunen, Eero Tammi ja Veiko Õunpuu, operaator: Sten-Johan Lill, helilooja Sven Grünberg, kunstnik Otso Linnalaakso, kostüümikunstnik Jaanus Vahtra ning monteerijad Wouter van Lujin ja Xander Nijsten. Osades Pääru Oja, Laura Birn, Tommi Korpela, Elmer Bäck, Sulevi Peltola, Samuli Edelmann jpt. Produtsendid on Katrin Kissa Homeless Bob Producionist (Eesti), Mark Lwoff, Misha Jaari Bufost (Soome) ja Ellen Havenith PRPL-st (Holland).

Lisaks kandideerib Eestist lühifilmi Oscari nominatsioonile koguni kolm lühifilmi, õiguse selleks annavad võidud rahvusvahelistelt festivalidelt ja tudengi-Oscari võistluselt.

Eesti režissööri Eeva Mägi film „Süda Sõrve sääres“ võitis  Melbourne'i rahvusvahelisel filmifestivalil parima lühidokfilmi auhinna. Auhind andis filmile ka õiguse rahvusliku konkursita Oscarile kandideerida lühidokumentaalfilmide kategoorias. Filmi tootjafirma on Alasti Kino ja produtsent on Liis Nimik.

„Süda Sõrve sääres“ on poeetiline ja isiklik dokumentaalfilm meestest, kelle hinged olid täis ilu, tuld ja elujõudu, aga ka ääretut üksindust. Need mehed elasid Sõrve sääres Põdra külas, kus nende ainukene mängukaaslane oli kaval viinakurat. Peategelane Villi jutustab vaatajatele loo sellest, kuidas viinakurat tema sõbrad trikkidega ära meelitas.

Teise Eesti lühifilmina kandideerib Oscarile Kerli Kirch Schneideri filmidebüüt „Virago“. Film esilinastus Aasias Lõuna-Korea Busani lühifilmifestivalil ning võitis rahvusvaheliste filmide kategoorias Grand Prix, mis andis filmile õiguse lühifilmi Oscarile kandideerimiseks. Must komöödia räägib Lõuna-Eesti külast nimega Virago, kus alates teisest maailmasõjast ei ole ükski mees elanud nii kaua, et näeks oma neljakümnendat sünnipäeva. Filmis põimub kaasaegne karm reaalsus müstilise ja maagilisega. „Virago“ valmis tootjafirmas Nafta Films ja selle produtsent on Diana Mikita.

Kolmanda Eesti lühifilmina jahib Oscari nominatsiooni „Mu kallid laibad“. Noore režissööri German Golubi film pääses kõigepealt tudengi-Oscarite võistlusel kolme parima lühimängufilmi hulka rahvusvaheliste filmikoolide arvestuses ning võitis kuldmedali ehk esikoha. Golubi film valmis Tallinna Ülikooli BFMi (Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi) lõputööna ja räägib loo ootamatult kodust ilma jäänud noormehest Erkist, kes võtab enda kätte üksiku ema eest hoolitsemise ning on seepärast sunnitud leppima esimese võimaliku tööga – temast saab laibavedaja.

Kogu maailma mõjutanud COVID-19 pandeemia mõjutab ka 93. Ameerika filmiakadeemia auhindade tseremooniat. Praeguse info kohaselt antakse Oscarid välja 25. aprillil 2021.


Täpsem teave:

Edith Sepp
Eesti Filmi Instituut
edith@filmi.ee, 627 6060

Režissöör Jaak Kilmi uus koguperefilm ”Jõulud džunglis“ viib vaataja Indoneesia džunglisse pööraseid seiklusi otsima. Filmi peategelane 10-aastane Paula kolib kogu perega troopilisele lõunamaale, kus neil tuleb harjuda uue ja põneva keskkonnaga. Paulale tuleb aga üllatusena tõsiasi, et tema uues kodupaigas ei tähistatagi jõule. Lisaks selgub, et võõrapärane elustiil ja isa uus töö tekitavad perekonnas palju pingeid. Paula uus sõber Akhim teatab, et kusagil džunglis elab jõulušamaan, kes võib täita kõik Paula jõulusoovid. Nii algabki laste seiklusterohke retk džungli sügavustesse.

Filmi tegemine oli Jaak Kilmi sõnul nagu lapsepõlve unistuste täitumine: "Olen kasvanud üles Jules Verne’i seikusraamatute seltsis. Vist juba lapsena unistasin seiklusfilmi tegemisest, mis toimuks džunglis, kõrbes või tormisel merel. Tore, et džungel sai nüüd avastatud. Ega seal kerge ei olnud, aga keskkonnana on see ikka väga kinematograafiline. Püüdsin teha sellist filmi, mida ma ise lapsena oleks hea meelega vaadanud. Aga tahtsin puudutada ka teemasid, mis mulle praegu on väga olulised,” räägib Kilmi.

Filmi peaosalise Paula rollis astub üles Läti näitleja Rebeka Šuksta. Paula ustavat sõpra ja teejuhti Akhimit mängib Indoneesia poiss Brydden Fablo Escobar. Peategelasele Paulale annab eestikeelse hääle „Sipsiku“ filmist Anuna tuttav Elo-Mirt Oja. Akhimi häält dubleerib Nils Jaagup England, kes teeb kaasa Jaak Kilmi järgmises lastefilmis „Tagurpidi torn“. Filmis teevad keskkonnakaitsjate rollis kaasa armastatud Eesti näitlejad Saara Pius ja Pääru Oja ning ootamatus rollis astub üles Tõnu Kark.

Pöörane idee ühendada džungliseiklus jõuludega sündis režissööri Jaak Kilmi ja Läti produtsendi Roberts Vinovskise fantaasiana ning stsenaariumi kirjutamine usaldati Läti stsenaristile Lote Eglītele. Filmi kaasprodutsent Eestis, Evelin Penttilä selgitab filmi tootmise tagamaid: „Põhjamaise kliimaga harjunud baltlastele on üsna erakordne teha filmi, mille peamine tegevuspaik on Indoneesia. Kohale jõudes mõistsime aga, et meid võtavad vastu kohalikud filmimaailma professionaalid ning koostöö nendega kulges suurepäraselt. Yogyakarta tänavad ja inimesed pakkusid meile palju inspiratsiooni ning hoolikalt ettevalmistatud stsenaarium ärkas ellu veel värvikirevamalt kui oskasime oodata.“

Eesti ja Läti koostöös valmiva kogupere seiklusfilmi “Jõulud džunglis“ režissöör on Jaak Kilmi („Sangarid“ ja „Sigade revolutsioon“), stsenarist Lote Eglīte. Filmi operaator on Aigars Sermukšs ja kunstnik Katrin Sipelgas.

Filmi tootja on Locomotive Productions (Läti), produtsent Roberts Vinovskis ja kaastootja Stellar Film (Eesti), kaasprodutsent Evelin Penttilä. Filmi valmimist on toetanud Läti Riiklik Filmikeskus, Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital ja TV3. Filmi levitab ACME Film.

Eksootiline kogupereseiklus „Jõulud džunglis“ linastub kinodes üle Eesti 4. detsembrist.


Filmi koduleht: acmefilm.ee/filmid/eesti-joulud-dzunglis
Facebook: facebook.com/jouluddzunglisfilm
Instagram: instagram.com/jouluddzunglisfilm
Youtube: https://youtu.be/rXXcrgwHEQ0  


Meediakontakt:
Eneli Rohtla
Agenda PR
Tel +372 5559 3009
eneli.rohtla@agendapr.ee

Film räägib ühe väikse eesti pere suure loo. Hillel on oma narkomaanist pojaga lähedane suhe ja ta saadab talle iga kahe nädala tagant raha. Peale riidu, mis neil telefoni teel tekib, kaob Lauri jäljetult. Viimane kõne tuli kuue kuu eest ning selle teadaolev asukoht oli Bogotá, Kolumbia. Ametiasutuste ustelt tagasisaadetud Hille palub viimase õlekõrrena Lauri õel Eeval Kolumbiasse sõita. Päevade kaupa megalinna tänavatel, kus Lauri tundub alati käeulatuses olevat, õpib Eeva tundma oma venna maailma. Aga kui ring hakkab koomale tõmbuma, kardab Eeva, kelle ta võib eest leida. Lootuse ja paanika segunedes võtab Eeva teekond ootamatu pöörde, mis muudab selle pingelise otsinguloo unustamatuks perekonnalooks, mis puudutab meid kõiki.

Koos Eevaga sõitis Bogotásse ning otsinguprotsessi võttis üles kaheksa aastat Eestis elanud Kolumbia päritolu režissöör Carlos E. Lesmes. Filmistsenaristid on Carlos E. Lesmes ja Liis Nimik, operaatorid Aivo Rannik, Giulia Ducci, Davood Mousavi ja Carlos E. Lesmes, montaažirežissöör Hendrik Mägar, helilooja Ann Reimann, helirežissöör Gabriel Solis, produtsent Liis Nimik ning tootja Alasti Kino. Film on valminud Eesti, Kolumbia ja Rootsi koostöös.

„Carlos E. Lesmese dokumentaalfilm on ilus, tundlik ja kõigi osapoolte tundeid arvestav lugu. Üks selliseid lugusid, mis viib meid küll külma ja räpasesse tänavaelu universumisse, kus kõike juhivad narkootikumid, aga ei muutu samal ajal morbiidseks. Sest see film ei keskendu Lauri ja tema narkosõltuvusele vaid Eeva sisemaailmale, milles iga järgneva päevaga, mil ta mööda Bogotá tänavaid Laurit leidmata käib, kasvab kirjeldamatu kaotuse tunne.“ Mariel Bejarano Vásquez, RTVC, Kolumbia.

„Eestis on üle 8000 süstiva narkomaani ja nendel kõigil on kuskil perekond - see film on pühendatud kõigile neile pereliikmetele, kes igapäevaselt küsivad endalt - mida ma saan veel teha, et oma lähedast aidata.“ ütles filmi produtsent Liis Nimik. „Me loodame, et ka Eestis võetakse see lugu sama soojalt vastu ning tekib dialoog väga olulisel ja keerulisel teemal, mis on juba pikemat aega tagaplaanil.“

Lisaks Bogotá festivalile linastus film oktoobrikuus ka teisel olulisel Ladina-Ameerika festivalil DocsMX Mehhikos ning hetkel näidatakse seda sama festivali raames üle Mehhiko väikekinodes. Samuti nomineeriti film Institute of Documentary Film (Tšehhi) poolt Silver Eye parima filmi auhinnale ning jätkab oma festivaliteekonda juba novembris Euroopas. Eesti kinoekraanidele jõuab film veebruaris.


Filmi treiler: https://vimeo.com/414717171

Lisainfo:
Liis Nimik
Produtsent
liis@alastikino.ee
5661 6905

Apollo Kino Baltikumi tegevjuht Kadri Ärm rõõmustas, et eestimaine spioonipõnevik tõi nädalavahetusel Apollo kinod taas rahvast täis. „Suurepärane näitlejatöö, põnev ja ladus lugu, kõrged stiilipunktid – see moodustab kokku suurepärase filmielamuse. Kinod aplodeerivad sellistele kodumaistele kvaliteetfilmidele!“ lausus Ärm.

Forum Cinemas Baltikumi juht Kristjan Kongo prognoosis, et „O2“ vaatajanumber kasvab veel oluliselt järgnevate nädalate jooksul. „“O2“ on selline Eesti film, mida tuleb nautida suurel kinolinal – see on eestlaste jaoks olulisel teemal valminud kunstiliselt nauditav teos, mida võib võrrelda Tõde ja Õigusega. Kindlasti toob peagi algav koolivaheaeg „O2“ vaatama pered, kelle jaoks see on hea võimalus tutvustada lastele olulisi sündmusi Eesti ajaloos ja teha seda põnevas mängufilmi võtmes.“ Kongo sõnul on kinokavad koostatud nii, et inimestel oleks võimalik „O2“ vaatama tulla hajutatult pikema perioodi jooksul neile sobival kellaajal. „Teatrisaalid on rahvast täis ja hea Eesti film toob rahva kindlasti ka kinodesse, sest kinos käia on sama turvaline. Desinfitseerime kino ruume pärast iga seanssi ja kaasaegsed kinosaalid võimaldavad hoida distantsi,“ kinnitas Kongo.

„O2“ oli Eesti kinodes eelmise nädala vaadatuim film. Filmi avanädalavahetuse vaatajanumbrit saab võrrelda Elmo Nüganeni lavastatud ajaloolise suurteosega „1944“, mida käis kokku vaatamas üle 100 000 inimese. Tänavu sügishooajal on „O2“ esilinastuse järgse nädalavahetuse vaatajanumbrit ületanud ainult Christopher Nolani suurteos „Tenet“.

Tõsielusündmustest inspireeritud filmi „O2“ tegevus leiab aset 1939. aastal, kui Eesti oli kaotamas oma iseseisvust. Kohe-kohe on puhkemas Teine maailmasõda ja just neil kriitilistel hetkedel langeb Eesti nõukogudevastase luure juht salamõrva ohvriks. Selgub, et meie salateenistuses tegutseb äraandja ja tema tabamine tehakse ülesandeks luureohvitser Feliks Kangurile (Priit Võigemast). Samal ajal jõuab luurajateni info, et Stalin ja Hitler on sõlminud Eestit puudutava salakokkuleppe. Olukorda ei muuda lihtsamaks ka Feliksit painav saladus, mille keskmes on kahe aasta tagune kirglik armusuhe.

Lisaks Priit Võigemastile löövad filmis kaasa Elmo Nüganen, Rein Oja, Doris Tislar, Pääru Oja, Tambet Tuisk, Indrek Ojari, Hele Kõrve, Alo Kõrve, Johan Kristjan Aimla, Agnese Cīrulele ja Kaspars Znotiņš Lätist, Sampo Sarkola Soomest ning paljud teised näitlejad.

Eesti, Soome, Läti ja Leedu koostöös valmiva „O2“ režissöör on Margus Paju („Supilinna salaselts“), stsenaristid Tiit Aleksejev, Eriikka Etholén-Paju, Tom Abrams ja Olle Mirme. Filmi operaator on Meelis Veeremets, kunstnik Jaagup Roomet, kostüümikunstnik Kristina Lõuk, heliloojad Rihards Zaļupe ja Ēriks Ešenvalds, helirezhissöör Vytis Puronas ja monteerija Marion Koppel.

O2 võtteperiood vältas kaheksa kuud ja filmi valmimisel lõi kaasa üle tuhande inimese. Filmi tootsid stuudiod Nafta Films (produtsent Esko Rips ja kaasprodutsent Diana Mikita) ja Taska Film (produtsent Kristian Taska), kaastootjateks on Solar Films Soomest, Film Angels Lätist ja InScript Leedust. Projekti toetajad on Eesti Filmi Instituut, Kaitseministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tallinna linn, Elisa, Tallink, Tradehouse, Olerex, Creative Europe Media, Viru Filmifond, Tartu Filmifond, Läti Filmi Instituut, Leedu Filmi Instituut, Soome Filmi Instituut, YLE, AkzoNobel, Baltic Workboats, D’Difference, Goldwell, Hestia Hotel Group jt. Filmi levitab Hea Film (Estonian Theatrical Distribution OÜ).


„O2“ treiler:
https://youtu.be/ylEt-EFYSmk


Lisainfo:
Esko Rips
produtsent
Nafta Films
Tel +372 525 6323
esko@nafta.ee

Meediakontakt:
Janika Ritson
Agenda PR
Tel +372 5666 1528
janika.ritson@agendapr.ee

Arvestades seda, et pressiteade on esitatud sadadele inimestele, kes on seetõttu pöördunud EFI poole selgituse saamiseks, siis peame avaldama EFI seisukoha pressiteates esitatud väidete ja faktide osas.

Pressiteates on avaldatud mitmeid fakte, mis ei ole tõesed. Samuti ei nõustu EFI pressiteates esitatud hinnangutega hindamiskomisjoni ekspertide suhtes. Kuna pressiteade on samasisuline apellatsioonkaebusega ringkonnakohtus, siis ei soovi EFI anda pressiteatele sisulist hinnangut enne kohtuotsuse tegemist.

Selgituseks märgime, et antud vaidlus on läbinud Tallinna Halduskohtu ning kohus on teinud 23.04.2020 lahendi, millega jäeti OÜ Acuba Film kaebus rahuldamata.

Toome siinjuures ära Tallinna Halduskohtu olulisemad seisukohad OÜ Acuba Film kaebuse osas.

1. Kohus saab tuvastada hindamise sisulise õigusvastasuse juhul, kui hinnang on ilmselges vastuolus hindamiskriteeriumide ja juhtumi asjaoludega. Kohtule ei nähtu, et EFI oleks kaebaja projekti hinnates kaalutlusreegleid ilmselgelt rikkunud. EFI selgitused selle kohta, miks kaebaja taotlust ei rahuldatud, on piisavad, et jõuda järeldusele, et EFI-l oli oma ulatuslikust diskretsiooniruumist tulenevalt õigus selline otsus teha.
   
2. Kaebaja väited EFI 2019. aasta täispikkade filmide stsenaariumitoetuste II taotlusvooru kallutatusest on kohtu hinnangul paljasõnalised. Kokkuvõttes ei ole kaebaja kohtule selgitanud, kuidas teiste taotluste rahuldamine eeltoodut arvesse võttes tema õigusi rikub.
   
3. Haldusorganil ei ole haldusmenetluses igakordselt kohustust menetlusosalist ära kuulata. Kohus nõustub vastustajaga, et tulenevalt stsenaariumitoetuse andmise eesmärgist ja metoodikast ei ole toetuse taotluste läbivaatamisel põhjendatud taotlejat täiendavalt ära kuulata. EFI võib taotlusi lahendada, lähtudes ainult taotleja poolt esitatud teabest ning taotluses enda idee piisavalt selgelt esitamine on taotleja ülesanne. Ideede hindamisel ei kaldu hindamiskomisjon taotluses ja seletuses esitatust kõrvale. Ka puudus EFI-l vajadus lisaandmete saamiseks, kuivõrd EFI eesmärk ei ole iga taotluse puhul välja selgitada selle maksimaalset potentsiaali, et taotlust rahuldada.
   
4. EFI selgitused selle kohta, miks kaebaja taotlust ei rahuldatud, on piisavad, et jõuda järeldusele, et EFI-l oli oma ulatuslikust diskretsiooniruumist tulenevalt õigus selline otsus teha. Ka ei nähtu kohtule, et EFI ei oleks otsuse tegemisel kaebaja taotluse materjalidega tutvunud, kuna EFI on vaidlustatud otsuses välja toonud kaebaja idee puudused, mida ei oleks saanud taotluse materjalidega tutvumata teha.
   
5. Kohus leiab, et asjaolu, et hindamiskomisjoni hinnang, mis tahes-tahtmata on teataval määral subjektiivne, ei ühtinud kaebaja hinnanguga, ei tähenda, et hindamiskomisjoni liikmed ei oleks valdkonnas asjatundjad. Samuti ei ole põhjendatud nõuda, et stsenaariumitoetuste taotluste hindamiskomisjoni liikmete hulgas peaks kindlasti olema kirjanikud või stsenaristid. Kohtule ei nähtu asja materjalidest asjaolusid, mis tekitaksid kahtluse selle kohta, et hindamiskomisjoni liikmetel oli kaebaja taotluse hindamisel huvide konflikt.
   
6. Arvestades Eesti väiksust, ei saa eeldada, et hindamiskomisjoni liige ei oleks seotud ühegi projektiga, mis EFI-lt toetust taotleb. Kohtu hinnangul on piisav, et isik ei oleks seotud ühegi projektiga, mis selles taotlusvoorus, mille hindamiskomisjoni ta kuulub, toetust taotleks.
   
7. Eelnevast tulenevalt ei ole kohtu hinnangul alust EFI 18.11.2019 otsuse nr 19-STS-033 tühistamiseks, mistõttu jätab kohus kaebaja sellesisulise nõude rahuldamata. Kuivõrd tühistamisnõue jääb rahuldamata, jääb ka nõue kohustada EFI-t kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama, rahuldamata. Nagu EFI on selgitanud, on kaebajal võimalik oma projekti 18.11.2019 otsuse põhjal täiendada ning sellega uuesti toetust taotleda.

Tänavu 22. septembril vahistasid Venemaal Krasnojarski krais korrakaitsjad Viimse Testamendi Kiriku ehk vissarionlaste juhid, kes on praegu kriminaalsüüdistuse tõttu vahi all. Need on Vissarion ise ehk Sergei Torop, kogukonna kroonik Vadim Redkin ja Vladimir Vedernikov.

Mis ja miks Siberis tegelikult toimub? Sellest kõigest kuuleb pikemalt Jaak Kilmi ja Arbo Tammiksaare dokfilmi „Kristus elab Siberis“ eriseansil, mille jooksul toimub ka otselülitus Päikeselinna Siberis. Pärast seanssi vestlevad publikuga režissöör Arbo Tammiksaar, Vissarioni võõrustaja Eestis Helle Kahro ja filmi produtsent Margus Õunapuu.

Filmist lähemalt:
Maailmast eraldatud Siberi taigas elab karismaatiline usuliider, kes nimetab ennast Kristus Vissarioniks, Jeesus Kristuse taassünniks. Tema ümber on tuhandetest järgijatest moodustunud kogukond, kuhu kuuluvad ka kellamees Dmitri ja tema naine Sveta, kes tuli paar aastat tagasi oma kolme lapsega kaugelt Peterburist taigasse elama. Sveta laste Mariami, Daniali ja Zauri pärisisa Magomed aga seda nii ei jäta. Ta võtab kätte ja kirjutab kaebekirja Venemaa presidendi administratsioonile, nõudes oma lapsi tagasi. Lumepall hakkab veerema...

Arbo Tammiksaar kolis oma perega aastaks vissarionlaste külla elama. Ta jälgis selle aasta jooksul Daniali, Mariami ja Zauri kodus ja koolis, nende suhet vanemate ja Õpetajaga, sõprade ja mängukaaslastega selles maa peale rajatud paradiisiaias keset Siberi lõputut taigat. Ühe perekonna panoraamse loo taustal tõstatub olulisi küsimusi: Kuidas on lastel kasvada tsivilisatsioonist äralõigatud religioosses kogukonnas ja kas vanematel on õigus täielikult otsustada oma laste saatuse üle?

Filmi valmimist on toetanud Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Soome Filmi Sihtasutus ja MEDIA programm. Meediapartnerid YLE ja Kanal 2.


Treiler: https://www.youtube.com/watch?v=86uyrI3Nufw

Üritus Facebookis: https://fb.me/e/1GQEoSBFt


Rohkem infot:
Margus Õunapuu
Film Tower
5651654