25. oktoobrist 3. novembrini 28. korda Tšehhis toimuv Ji.hlava filmifestival on suurim loovdokumentalistika festival Kesk- ja Ida-Euroopas. Mõlemad Eesti lühifilmid osalevad rahvusvahelises võistlusprogrammis "Short Joy", kus parim film pälvib õiguse kandideerida ka Ameerika Filmiakadeemia lühifilmi Oscarile ja Euroopa filmiauhindadele. 

Nii “Õmblusmasin” kui ka “Vaatamise kunst” kuuluvad Ellujäämise Kunstide Dokprogrammi egiidi all valminud lühifilmide kogumikku “Metsik lõuna”, mis koondab kokku kaheksa lugu Tartust ja Lõuna-Eestist, kus püütakse tabada ellujäämise kunstide nippe ja saladusi.  

Ülo Pikkovi film “Õmblusmasin” on lugu Petseri linnast ja sealsetest inimestest jutustatuna läbi režissööri vana-vanaema elusaatuse. See on film inimeseks olemisest ja inimeseks jäämisest ka kõige lootusetumal hetkel.

Läti režissööri Andris Gauja film “Vaatamise kunst” jutustab meile astronoomidest ja limaseente teadlastest, kes püüdes avastada asjade olemust, näitavad meile uudishimu kaunidust.

“Oleme uhked, et meie Tartu 2024 projekti raames valminud lühidokumentaalfilmid alustavad oma rahvusvahelist lendu Euroopa ühe mainekaima Ji.hlava rahvusvahelise dokumentaalfilmide festivali võistlusprogrammist,” rõõmustasid filmitegijad.

“Short Joy” võistlusprogrammi filmidest saavad osa filmihuvilised üle kogu maailma ja publiku hääletusel selgub ka võitja. Filmid on veebis tasuta vaatamiseks saadaval 10. oktoobrist kuni 3. novembrini ja kuni 24. oktoobrini saab oma lemmiku poolt ka hääletada. Filme saab vaadata platvormil dafilms.


Filmi “Õmblusmasin” režissöör on Ülo Pikkov, helilooja Mari Kalkun, helirežissöör Horret Kuus. 
Filmi tootis Silmviburlane ja see on valminud Eesti Filmi Instituudi, SA Tartu 2024 ja Kultuurkapitali toel.
https://www.ji-hlava.com/filmy/sici-stroj

Filmi “Vaatamise kunst” režissöör on Andris Gauja, operaator Toms Šķēle, originaalmuusika autor Sven Grünberg, monteerija Martin Männik, helirežissöör Markku Tiidumaa ja produtsent Margus Õunapuu.

Filmi tootis Film Tower (Eesti), kaastootjaks Riverbed (Läti) ja see on valminud Eesti Filmi Instituudi, Läti Riikliku Filmikeskuse, SA Tartu 2024, Kultuurkapitali ja Tartu Filmifondi toel.

https://www.ji-hlava.com/filmy/umeni-divat-se

Lisainfo:

"Õmblusmasin"
Ülo Pikkov
ylo.pikkov@artun.ee
56 484 693

"Vaatamise kunst"
Margus Õunapuu
margus@filmtower.ee
56 51 654

Marie Valgre
Ellujäämise Kunstide Dokprogramm
mariekliiman@gmail.com
53 405 216

Hiljuti Eesti kinodesse jõudnud draama „Emalõvi“ on osa festivali ametlikust võistlusprogrammist. Varssavis jõuab film esimest korda rahvusvahelise publikuni. Festivalile sõidavad kohale produtsent Ivo Felt, režissöör Liina Triškina-Vanhatalo ning näitlejad Katariina Unt ning Teele Piibemann.

Siimetsa absurdikomöödiat „Must auk“ esitlevad režissöör Moonika Siimets ja operaator Ivar Taim. Film võistleb programmis Free Spirit, mis koondab iseseisvate tegijate käe all valminud uuendusliku filmikeelega linalugusid. Samas programmis on ka Eesti tegijate kaastootmisel valminud „Veepidu“, mille siinne tootja on Alexandra Film. Nii „Must auk“ kui „Veepidu“ jõuavad Eesti kinolevisse 2025. aasta esimeses pooles. Filmi „Veepidu“ on Tallinnas võimalik näha ka juba järgmisel kuul, sest film on valitud Just Filmi rahvusvaheliste noortefilmide võistlusprogrammi.

„Poola on Eestile oluline koostööpartner ning mitmete kodumaiste filmide edu on saanud alguse just sealt. Ka „Mandariinide“ võidukäik algas Varssavist,“ kommenteerib Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp.

Lisaks filmidele on Free Spirit võistlusprogrammi žüriis lavastaja Rainer Sarnet, kelle kung-fu komöödia „Nähtamatu võitlus“ võistles samas programmis möödunud aastal.

Varssavi rahvusvaheline filmifestival toimub tänavu 11.-20. oktoobrini. Festivali kodulehekülg asub siin.


Lisainfo:
Sigrid Saag
sigrid@filmi.ee
+37255905777

BRNO16 filmifestivalile esitati üle 1000 lühifilmi ning rahvusvaheline žürii koosseisus David Bonneville, Jelena Maksimović ja Afsun Moshiry valisid „Sannapäiva“ võitjaks 34 võistlusprogrammis osaleva filmi seast. Žürii põhjendas oma valikut järgmiselt: „Ruumiline lähedus, kehade vaheline suhtlus ja filmilinal kujutatud inimsuhted pugesid meile sügavale naha vahele. Vaatajateni tuuakse õrn, kuid allasurutud ja mitmetähenduslik meestevaheline emotsionaalsus ning iha, mis avaneb meile läbi ürgse saunarituaali. Filmi särav operaatoritöö ning täpselt viimistletud filmikeel jätsid kustumatu jälje meie kinematograafilisse teadvusesse.“ Filmifestivali poolt välja pandud peaauhinna võttis kohapeal vastu „Sannapäiva“ kaasprodutsent Dora Nedeczky.

Produtsent Johanna Maria Paulsoni sõnul on festivali peaauhinna võit väga suur au, sest võistlusprogrammides on tase kõrge ja konkurents tihe. „Žürii oli peaauhinna osas üksmeelel ning meie jaoks teeb käesoleva sündmuse veelgi erilisemaks asjaolu, et tegemist on „Sannapäiva“ esimese nii kaaluka auhinnaga. Tänaseks on film jõudnud juba 14 festivalile, mille hulka kuulub tervelt kaks filmimaailma suurt hiidu - Cannes’i ja Toronto filmifestivalid, kuhu on väga väike tõenäosus jõuda. Eesti lühifilmi jaoks on see silmapaistev saavutus ning ainuüksi lähikuudel on sama palju festivalikutseid veel ees ootamas, mille osas loodame peagi saladuseloori kergitada,“ lisab Paulson.

„Sannapäiv“ viib vaataja Vana-Võromaa suitsusauna pimedasse ja intiimsesse ruumi, koos meestega, kellel on seljataga pikk ja väsitav tööpäev. Saunakombestiku käigus hakkab meeste karmi pealispinna alt kumama vaevumärgatavat ja salajast igatsust läheduse järele. Filmi valmimist toetasid Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Tartu Filmifond ja Loov Euroopa Media. Filmi peaosades mängivad Rasmus Kaljujärv ja Agur Seim. Linateose võttis üles Ants Tammik, kunstnikutöö tegi Inga Vares, filmi monteerija on Emeri Abel ning helirežissöör Tanel Kadalipp. Filmi produtsendid on Johanna Maria Paulson ja Evelin Penttilä ning tootja Stellar Film.

„Sannapäiva“ kodumaine esilinastus toimus augustis armastusfilmide festivalil Tartuff ning tõi Tartu Raekoja platsile 1450 inimest. Järgmisena saab filmi näha 22. oktoobril Tallinnas Fotografiskas toimuval vestlusõhtul. 


Lisainfo:
Stellar Film
stellar@stellar.ee
+372 600 1811

 

„Eestit on tabanud tõeline žanrifilmide buum,“ kommenteerib Eesti Filmi Instituudi festivalide levi koordinaator Sigrid Saag. „Juhtival žanrifilmide festivalil Sitges on olnud Eesti filme varemgi, aga tänavu saame rääkida Eesti mõistes rekordilistest numbritest,“ lisab ta.

Haapsalu Õudus-ja Fantaasiafilmide Festivalil esilinastunud Sander Marani „Mootorsaed laulsid“ pälvis hiljuti parima õudusfilmi preemia Ameerika suurimal žanrifilmide festivalil Fantasia. Sitgesis on film osa programmist Midnight X-treme. „Kogu film mõjub palavikulise unenäona selle kõige paremas võtmes - loodud neile, kes kasvasid üles vaadates Youtube'ist Adult Swimi sketche, South Parki ja suvalisi B-kategooria slashereid,“ kirjutab filmi kohta Nate Richards filmiväljaandes Collider.

Sitgesis mängib ka Fantasia filmifestivalil esilinastunud Miguel Llansó ulmefilm „Igavene suvi“, mis kannab vaataja Eesti suvekuumusse. Filmi keskmes on kolm teismelist, kelle elu pöördub, kui pealtnäha süütuna näiv mediteerimisäpp hakkab muutma nende kehakeemiat. Eesti-Hispaania lavastaja Miguel Llansó film on osa sektsioonist Noves visions, mis koondab eksperimentaalseid, uuenduslikke ja žanri piiridel mänglevaid linalugusid. Filmi tootja on Tallifornia.

Animaprogrammis on režissöör Olga Stalevi lühinukufilm „Eha Vari“. „Film on eriline juba selle poolest, et peategelane on vari,“ kommenteerib filmi produtsent Edina Csüllög. „Võib ette kujutada, kui keeruline on animeerida varju. Kokku võttis filmi valmimine 3 aastat,“ avab produtsent telgitaguseid. Käesoleval aastal jõuab film mitmete anima-ja lühifilmifestivalide kavva. Teiste seas ootab ees näiteks siinse regiooni üks juhtivamaid animafestivale Fredrikstad. 

Sitgesi põhivõistlusprogrammis on lisaks Eesti filmidele ka Ameerika režissööri Evan L. Katzi õudusfilm „Azrael“, mida filmiti cash rebate raames 2022. aastal Harjumaa metsades. Filmi keskmes on ususekt, kes jahib noort naist nimega Azrael. Suur osa filmi loovmeeskonnast on eestlased. Teiste seas on helirežissöörina pardal Matis Rei, operaator on Mart Taniel, kostüümikunstnik Jaanus Vahtra, grimmikunstnikud Anu Konze ja Gristina Pahmann. Eesti-poolne produtsent on Katrin Kissa.

Sitgesi filmifestival toimub tänavu 3.-13. oktoobrini. Festivali kodulehekülg asub siin.



Lisainfo:
Sigrid Saag
sigrid@filmi.ee
+37255905777

Poola režissöör Justyna Mytniku debüütmängufilm “Veepidu” tegeleb allasurutud trauma ja häbi ületamise teemaga teismeliste tüdrukute maailmas. Filmi tegevus leiab aset eestlastele eksootilise, kuid katoliiklikus Poolas ning mitmel pool Ida-Euroopas lihavõtete järel pöörase veesõjaga tähistatava Märja esmaspäeva ajal. Filmi peategelase - 15-aastase Klara - jaoks tähendab lõbus veepidu aga aasta möödumist valusast mahavaikitud läbielamisest. Kui häbi küüsis piinlevat Klarat tabavad õudusunenäod ja müstiline hirm vee ees, asub ta koos oma uue sõbranna Dianaga allasurutud traumale tervendust otsima. 

“Veepeol” Eestisse jõudes süda juba tuksus aga hing oli veel puudu. Muusika ja heli on selles filmis kriitilise tähtsusega elemendid. Erki Pärnojal ja Gabriel Solisel tekkis filmi looga tugev emotsionaalne side ja nad suunasid projekti kogu oma loomingulise tundlikkuse. Töötasime enamasti distantsilt, kuid parim osa protsessist oli see kui sain nendega südatalvel neli nädalat Tallinnas stuudios veeta. Mu debüütmängufilm ei oleks ilma Erki, Gabrieli ja teiste eestlaste panuseta selline välja tulnud,” on režissöör Justyna Mytnik koostöö üle rõõmus. 

“Muusika loomine filmile “Veepidu” oli minu jaoks erakordselt põnev väljakutse. Pidin looma midagi, mis kõlaks korraga poolalikult, kuid samas ka paganlikult. See tundus mulle alguses väga vastuoluline. Kogu protsessi vältel oli nii minu kui režissöör Justyna soov, et ma jääksin iseendaks ja järgiksin oma loomingulist vaistu. See oli võimalik ainult tänu usaldusele, mis valitses helilooja ja režissööri vahel. Tiimina leidsime uusi ja endalegi ootamatuid lahendusi,” kirjeldab helilooja Erki Pärnoja koostööd režissöör Justyna Mytnikuga. “Gdynias filmi maailma esilinastusel osalemine oli minu jaoks väga tähendusrikas, kuna see tähistas pika ja inspireeriva tööprotsessi lõppu. Samas oli see filmi jaoks alles algus. Oli rõõm kogeda esilinastust festivali kontekstis ja väga võimsas kinosaalis,” on Pärnoja esilinastusest vaimustuses. 

Ka kaheksa aastat Eestis elanud helirežissöör Gabriel Solis jagab koostööst Mytnikuga ja äsja toimunud esilinastusest vaid sooje mälestusi: ““Veepeo” helikujunduse teostamine oli imeline ja inspireeriv teekond ning osalemine esilinastusel filmi kodumaal poola filmikunsti aasta tähtsündmusel Gdynias muutis selle veelgi erilisemaks. Erakordne oli näha publikut sukeldumas maailma, mille koos režissöör Justynaga loonud oleme. Kuulda linastusele järgnenud vestlusel publikult kui oluliseks nad peavad filmis käsitletava teema tõstatamist ühiskonnas andis kinnitust, et pingutus on end õigustanud. Tutvumine ja esilinastuse tähistamine filmi Poola-poolsete tiimiliikmetega tegi sellest festivalil käigust ühe väga südamliku kogemuse.” 

“Rahvusvahelise kaastootmise praktiliseks ajendiks on filmiprojekti rahastamine erinevate riikide filmifondidest. Samas avab see võimaluse millekski, mida ma nimetan erinevatest kultuuridest pärit talentide alkeemiaks ja mis õnnestumise korral viib väga põneva tulemuseni. Mängufilmis “Veepidu” on omavahel kohtunud meile geograafiliselt lähedase, kuid kultuuriliselt eksootilise Poola folkloorist ja paganlikest kommetest tõukunud värvikas visuaalne maailm, Erki Pärnoja põhjamaine muusikaline mõtlemine ja maagilise realismi kodumaalt Kolumbiast pärit helirežissöör Gabriel Solise helitunnetus. Tulemus on uudne, äge ja üllatav kõigi osapoolte jaoks. Ootan väga, et see värske energiaga ning sügavalt liigutav noortedraama peatselt ka Eesti kinopubliku ette tuua,” on filmi Eesti-poolne produtsent Marianne Ostrat uuest filmist elevil. 

23-28. septembril Gdynias aset leidnud poola filmikunstile pühendunud Poola filmifestival on Poola olulisim filmisündmus. 1974. aastal alguse saanud festival on üksiti üks vanimad filmiüritusi Euroopas. Oktoobris linastub film Taiwanis Kaohsiungi filmifestivalil ning Poolas Varssavi filmifestivali Free Spirit võistusprogrammis. Eesti kinolevisse jõuab film 2025. aasta alguses. 

“Veepidu” on valminud Poola, Eesti ja Tšehhi Vabariigi koostöös. Filmi režissöör on Justyna Mytnik, stsenaariumi autorid Justyna Mytnik, Rosanna Hall ja Monika Dembińska, peaosades mängivad Julia Polaczek, Nel Kaczmarek ja Weronika Kozakowska. Lisaks helilooja Erki Pärnojale ja helirežissöör Gabriel Solisele osalesid filmi tootmises Eestist värvimääraja Kaspar Kallas, online-monteerija Priit Pääsuke ja graafiline disainer Eva Reiska. Filmi lõpulugu “Horizon” esitab Anna Kaneelina. “Veepeo” peatootja on Poola üks silmapaistvamaid produktsioonifirmasid Lava Films (“Girl With A Needle”), Eesti-poolne kaastootja Alexandra Film (“Savvusanna sõsarad”, “Öölapsed”) ning Tšehhi-poolne kaastootja Bionaut. Filmi rahvusvahelisi leviõigusi esindab Pariisis baseeruv müügiagentuur Reel Suspects.

Filmi tootmist toetasid Poola Filmi Instituut, EC1 Łódź, Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Tšehhi Filmifond ja Loov Euroopa. 

49. Poola filmifestivali kodulehekülg: https://festiwalgdynia.pl/en/



Lisainfo: 
Marianne Ostrat
produtsent 
+3725233577
marianne@alexandrafilm.ee
Alexandra Film 

Läti režissöör Viesturs Kairišsi linateos annab edasi Piirissaare kultuuri ja elutunnetust. „Film on inspireeritud ajast ja ruumist, milles iidsed kombed ja kogukonnad peegeldavad meie kaasaegse maailma reaalsust. Sümboolsesse keskkonda kehastunud kultuurikonfliktid tekitavad omavahel sidemeid ning panevad mõtlema nii kaasaegse konflikti tunnetuse ja selle muutumatu olemuse, aga ka võimaliku harmoonia ja kooseksisteerimise üle,“ selgitab režissöör.

Piirissaar on tilluke Eestile kuuluv saar Peipsi järves, otse Venemaa piiril. Ligi 300 aastat tagasi asusid sinna vene vanausulised, kes põgenesid õigeusu kiriku reformide ja tsaaririigi halastamatu tagakiusamise eest. Filmi ühe produtsendi, Olga Hartšuki sõnul, näitab niivõrd maineka filmifestivali võistluskategooriasse jõudmine, et, „lugu Piirissaare erilisest kogukonnast on inimesi puudutanud.” 

„Tartu 2024 missiooniks on olnud uute, Tartust ja Lõuna-Eestist inspiratsiooni saanud kunstiteoste ellukutsumine, et need räägiksid meie Ellujäämise Kunstide lugu veel pikalt pärast tiitliaastat. Viesturs Kairišsi film viib Euroopa vaatajateni ühe meie omanäolisema piirkonna loo. Oleme uhked, et Tartu 2024 ühe suurima projekti raames valminud dokumentaalfilmid on jõudmas järjest erinevatele festivalidele üle maailma.“ kommenteeris uudist Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 loovjuht Kati Torp.

14.-24. novembril 37. korda Amsterdamis toimuv IDFA on maailma üks olulisimaid dokumentaalfilmide festivale, pakkudes mitmekülgset programmi filmitegijatelt üle terve maailma. „Eluteelised“ on valitud IDFA lühifilmide rahvusvahelisse võistlusprogrammi. 

Filmi „Eluteelised“ režissöör on Viesturs Kairišs. Operaatorid Wojciech Staroń, Tomek Pawlik, monteerija Andres Hallik, helilooja Juris Vaivods, helirežissöör Leonid Bragin. Filmi produtsendid on Esko Rips ja Olga Hartšuk. Tootjafirmad Nafta Films (Eesti).

Eesti vaatajad on filmi „Eluteelised“ saanud näha kevadel Tartus esilinastunud lühifilmikogumikus „Metsik lõuna“, mis on Eesti kinolevis kogunud üle 1500 vaataja. Filmikogumik koosneb nelja kodumaise ja nelja välismaise režissööri nägemusest, mis kaardistavad elu Tartus ja Lõuna-Eestis vahetult enne 2024. aastat.

„Eluteelised“ on valminud Eesti Filmi Instituudi, SA Tartu 2024, Kultuurkapitali ja Tartu filmifondi toel.


Filmi info: https://cohabitants.nafta.ee/

„Eluteelised“ IDFA kodulehel:
 https://festival.idfa.nl/en/film/be54b7ec-403c-449c-a615-fa79e6d7913d/cohabitants/


Lisainfo:
Olga Hartšuk
olga@nafta.ee

 

Eesti filmiprojekt „Mari, kallis“, mille stsenaristiks ja lavastajaks on Vivian Säde, sai auhinna uuel „Finnish Weird“ esitlusel, mis keskendub žanripiire nihutavatele projektidele ning tõi esile 18 ainulaadset filmi üle maailma. „Olen võidu üle ilmselgelt väga rõõmus ja loodan, et see avab projekti jaoks uusi uksi. Tuli Estonian Weird, mitte Finnish Weird!“, sõnas Vivian Säde auhinnast teada saades. Auhinnaga kaasneb 2000-eurone preemia Riimu Creative Agency poolt, samuti tehnika rendi- ja monteerimisteenused Angel Filmsi ja Post Control Helsinki toel.

14-minutiline maagilise realismi võtmes lühifilm „Mari, kallis“ räägib noorest naisest, kes seisab silmitsi sügavalt isikliku probleemiga – üksindus paneb tema korteri maagiliselt vett täis valguma. Et end päästa, peab Mari sukelduma oma alateadvusse ja astuma vastamisi oma teismelise minaga. Film käsitleb läbi lummava fantaasiamaailma tundlikult teemasid nagu vaimne tervis, koolikiusamine ja kehapilt.

„Mari, kallis“ produtsendid on Volia Chajkouskaya (Allfilm) ning Gabriele Vaiciunaite (WHY Films) ning film valmib Eesti ja Leedu kaastootmisel. Filmi on toetanud Eesti Filmi Instituut, Kultuurkapital ning ootel on lisarahastus Leedust. Filmi võtted on planeeritud 2025. aasta suveks.

Vivian Säde, kes on ka populaarse noortesarja „Kalamaja Blues“ (Yle, ERR) stsenarist, režissöör ja peaprodutsent, valmistub sarja teise hooaja võteteks, mis algavad juba sel sügisel.


Link Mari, kallis projektile: https://hiff.fi/en/finnishfilmaffair/projects/mari-sweetie/ 
Link Vanity fair artiklile F-Weirdist: https://variety.com/2024/film/global/finnish-film-affair-finnish-weird-1236156469/ 


Lisainfo:
Vivian Säde
vivian@vivianfilms.com
+372 566 35 187

Aasta paremaid animafilme tunnustanud Emile European Animation Awards’i esmaspäeval peetud auhinnatseremoonia kõrghetk oli väärikaima Emile’i ehk Lotte Reinigeri nimelise elutööauhinna üleandmine. Auhinnaga avaldab Euroopa animaauhindade assotsiatsioon austust ühele Euroopa animakino silmapaistvamale loojale, kelle elu jooksul antud panus animatsioonikunsti ja tipptasemel tehtud filmid on erakordsed.

„Traditsiooniliselt antakse Emile’i elutööauhind animaatorile tema erakordse panuse eest animatsioonimaailma. Tänaõhtune auhinnasaaja on nii õpetaja, kes on juhendanud paljusid noori animaatoreid nende karjääri alguses, kui ka animaator, kes on loonud muljetavaldava loomingulise pärandi. Kuigi see elutööauhind põhineb tema senisel loomingul, olen kindel, et ta loob veel palju imelisi animatsioone. Mul on rõõm ja au esitada see auhind Eesti animaatorile Priit Pärnale,” ütles ajakirjanik ja animatsiooniajaloolane Nancy Denney-Phelps auhinda üle andes.

Kunstniku ja animarežissööri Pärna filme on saatnud tunnustus ja menu nii kriitikute kui ka publiku seas. Pärna koolkonda kuuluvaid animaatoreid leidub kõikjal maailmas, teda armastavad ja hindavad paljud õpilased ning järgijad.

„Kus on, sinna tuleb“ ütles Pärn tagasihoidlikult oma kümnenda elutööauhinna saamise puhul.

Viieaastase pausi järel pikisilmi oodatud kolmas auhindade jagamine peeti esmakordselt Kreekas. Eelnenud kaks tseremooniat korraldati 2017. ja 2018. aastal Prantsusmaal Lille’is. Enne Pärna said elutööauhinna tunnustuse kaks Briti legendi – 2017. aastal animaator Richard Williams, kelle raamatu „Animation Survival Kit” järgi on animaatorid üle ilma õppinud animeerimist, ja 2018. aastal animakriitik, Channel 4 toimetaja ja mitme animatsioonialase raamatu autor Claire Kitson.

Prestiižne auhinnatseremoonia, mis tähistab uut peatükki Euroopa animatsiooniauhindade jagamisel, viidi läbi ajaloolises Apollo teatris Sýrose saarel Ermoúpolises ja oli osa festivalist ANIMASYROS. Üleeuroopalise animatsiooniprofessionaalide rühma auhindade korralduskomitee esimees on festivali president Vassilis C. Karamitsanis.

Euroopa animatsiooniauhinnad said nime Prantsuse animatsiooni pioneeride Émile Reynaud' ja Émile Cohli auks.

Charlotte „Lotte” Reiniger (1899-1981) oli saksa filmilavastaja ning siluettanimatsiooni teerajaja. Tema tuntumad tööd on „Prints Achmedi seiklused” (1926), mis on vanim olemasolev täispikk animeeritud film, ja „Papageno” (1935). Lisaks panustas ta ka tehnoloogiliselt animatsiooni valdkonda. Oma karjääri jooksul töötas Reiniger enam kui 40 filmi juures.


Priit Pärna filmograafia: https://joonisfilm.ee/filmitegijad/priit-parn/
Animasyros International Animation Festival: https://www.animasyros.gr/
Eesti Joonisfilm  Facebookis: https://www.facebook.com/Joonisfilm/
EMILE European Animation Awards: https://animationawards.eu/


Lisainfo:
Olga Pärn
Eesti Joonisfilmi režissöör
Tartu Ülikooli vabade kunstide professor
+372 5335 8523

„Siinsele filmikunstile lähenetakse Portugalis läbi mahukate programmide - valikus on nii uusi linalugusid kui möödunud sajandi klassikuid, näeb isegi reklaamfilme,“ selgitab Eesti Filmi Instituudi festivalide levi koordinaator Sigrid Saag. „Ka festivali avaprogramm tuleb Eestist,“ lisab Saag.

Täna algavale festivalile annavad avalöögi kolm värsket Eesti lühifilmi - Anna Hintsi ja Tushar Prakashi „Sannapäiv“ (2024), Katariina Aule „Heiki teisel pool“ (2022) ja Liisi Grünbergi animafilm „Miisufy“ (2023).

Igal aastal valib festival fookusriigist ühe režissööri, kelle loomingule põhjalikumalt keskendutakse. Tänavu on selleks Triin Ruumet. Muuhulgas mängib festivalil Ruumeti viimane film „Tume paradiis“, mis esilinastus Eestis möödunud aastal.

Seoses kultuuripealinnaga Tartu2024 jõuab festivalile 3 dokumentaali lühifilmikogumikust „Ellujäämise kunstid“. Programmis on Maria Aua „Jõgi ja kass“, Eva Kübara „Hilda Ha. Võrgust väljas“ ja Carl Olssoni „Maja“. Kõik filmid teevad festivalil Portugali esilinastuse.

Uute filmide kõrval keskendub suur osa fookusest filmiajaloole. Teiste seas linastuvad Tallinnfilmi lühidokumentaalid ja Eesti Reklaamifilmi toodetud reklaamid 1960. - 1980. aastatest. „Publikul avaneb läbi dokumentaalide ja reklaamide võimalus sammuda läbi siinse ühiskonna ajaloo,“ kirjeldab programmi tagamaid Sigrid Saag.

Muuhulgas on retrospektiivi programmis Mark Soosaare „Lasnamäe“, Heli Speegi „Tänav“, Valeria Andersoni „Teel“ ning „Linnaloom“ ja „Allika poole mineja“ Peeter Toomingalt. Eelmainitud dokumentaale toetavad reklaamid ja uudisklipid, kus on fookuses 1980. aastate linna- ja tarbimisühiskond.

Lisaks arhiivifilmidele on festivali võistlusprogrammis eksperimentaalfilm „Varblane, mitte kanaarilind“ - Sten Haljaku ja Johannes Lõhmuse lavastajadebüüt, mis on kokku pandud 1960. aastate Eesti filmidest välja lõigatud materjalist.

Koostöös Eesti Kaasaegse Kunsti Keskusega jõuab festivalile programm „Klubiklassikud“, mis toob vaatajani mitmed videokunsti tööd 2000. aastatest. Lisaks jõuab portugali publikuni valik viimase 3 aasta jooksul Eesti Kunstiakadeemia animaosakonnas valminud filmidest. Kokku linastub 11 eripalgelist filmi bakalaureuse- ja magistriastme tudengitelt.

Eesti fookust toetavad Eesti Filmi Instituut, Kultuuriministeerium ja Eesti saatkond Portugalis. Programme on aidanud Eesti Filmi Instituudi kõrval kureerida Eesti Rahvusarhiiv, Eesti Kaasaegse Kunsti Keskus ja Eesti Kunstiakadeemia Animatsiooni osakond.

Rahvusvaheline filmifestival BEAST toimub Portos 25. - 29. septembrini. 

Porto fookusega on põimitud ka 26.-29. septembril toimuv Eesti filmipäevade programm Lissabonis, mis leiab aset Eesti Suursaatkonna ja Eesti Filmi Instituudi eestvedamisel. Kinos Fernando Lopes linastuvad mängufilmid „Savvusanna sõsarad“, „Nähtamatu võitlus“ ja „Tume paradiis“ ning lühidokumentaalid „Hilda Ha. Võrgust väljas“ ja „Maja“ Tartu2024 „Ellujäämise kunstide“ kogumikust. Näha saab ka lühifilmi „Sannapäiv“, millele järgneb režissööride Anna Hints ja Tushar Prakash meistriklass Lusófona ülikoolis. Film linastus hiljuti ka rahvusvahelisel filmifestivalil Queer Lisboa.

BEAST festivali kodulehekülg asub siin.


Lisainfo:
Sigrid Saag
sigrid@filmi.ee
Eesti Filmi Instituudi festivalide levi koordinaator

Esmaspäeva, 23. septembri õhtul jagati Kreekas ANIMASYROS animafestivali avamisel Euroopa animaauhindu Emile, kus „Eeva” loojatel oli põhjust järjekordselt rõõmu tunda.

Emile on 2017 asutatud Euroopa animatsiooniauhindade assotsiatsiooni auhind, mis on mõeldud andekate ja sõltumatute filmiloojate saavutuste tunnustamiseks animatsiooni valdkonnas. Eestist assotsiatsiooni nõukogusse kuuluv stuudio Nukufilm produtsent Kerdi Oengo: „Erinevalt Euroopa Filmiakadeemia auhindadest on Emile keskendunud just animafilmidele, mis võimaldab väärtustada animafilmi laiemalt ning auhinnata lavastajate kõrval ka teisi filmi loomingulise meeskonna liikmeid, seda nii täispikas kui lühianimas. Üksiti anname välja Lotte Reinigeri elutööauhinda animatsioonis. Covidi pandeemia tõttu ei saanud paaril aastal auhinda välja anda. Assotsiatsiooni uus nõukogu, kuhu kuulun, tahab käesoleva auhinnatseremooniaga taaselustada Emile’i auhinda ja panna alus pikemaajalisele traditsioonile.”

Kerdi Oengo „Eeva” auhinnast: „Visuaal on oluline kõigis filmiliikides, kuid animatsioonis on filmi visuaalse keskkonna ja tegelaskujude kunstiline lahendus keskse tähtsusega filmi õnnestumisel. Parimate tegelaskujude ja taustade Emile juhib tähelepanu ning väärtustab just neid aspekte animafilmis.”

Morten Tšinakovi ja Lucija Mrzljaki stiilselt väljapeetud matusefilmi „Eeva” tegi oma festivalidebüüdi 73. Berlinalel veebruaris 2023, olles ühtlasi esimeseks eesti filmiks, mis jõudis maailma ühe suurima ja olulisema filmifestivali Berlinale lühifilmide võistlusprogrammi. „Eeva” on osalenud ligi sajakonnal festivalil, pälvinud neist veerandsajal auhindamist. Sealhulgas mainekatel Annecy ja Zagrebi festivalidel (rahvusvahelise animafilmi assotsiatsiooni ASIFA kaks olulisemat festivali Ottawa ja Hiroshima kõrval) ning Nashville’i filmifestivalil. Detsembris 2023 jõudis „Eeva” 96. Oscarite shortlisti (koos Priit Tenderi „Koerkorteriga”) lühianima kategoorias.

Lucija Mrzljak: „Emile’i auhinna saamine on meile suur au. Tahan tänada kaasrežissöör Mortenit ning meie produtsente Kalevit ja Draškot vankumatu toetuse eest. Suur tänu kõigile, kes olid meie kõrval kogu filmi teekonna vältel. Vastne tunnustus inspireerib meid järgnevatele töödele.”

„Eeva” on Morten Tšinakovi ja Lucija Mrzljaki kolmas koostöö „Briljantsuse demonstratsiooni neljas vaatuses” (2018) ja „Toonekure” (2020) järel. Kõik need on valminud stuudios Eesti Joonisfilm.

„Eeva” stsenarist on Morten Tšinakov, režissöörid ja kunstnikud Morten Tšinakov ja Lucija Mrzljak, produtsendid Kalev Tamm ja Draško Ivezić. „Eeva” valmis stuudiotes Eesti Joonisfilm ja Adriatic Animation. Filmi tootmist toetasid Eesti Filmi Instituut, Hrvatski Audiovizualni Centar, Eesti Kultuurkapital.


Filmiinfo: https://www.joonisfilm.ee/filmid/eeva
„Eeva” treiler: https://vimeo.com/724469078

Autorid:
Morten Tšinakov https://www.joonisfilm.ee/filmitegijad/morten-tsinakov
Lucija Mrzljak https://www.joonisfilm.ee/filmitegijad/lucija-mrzljak

Eesti Joonisfilm Facebookis: https://www.facebook.com/Joonisfilm/

European Animation Awards
https://animationawards.eu/

ANIMASYROS International Animation Festival
https://www.animasyros.gr/


Lisainfo:
Kalev Tamm
produtsent
Eesti Joonisfilm
Tel: 677 4228
E-mail: info@joonisfilm.ee
www.joonisfilm.ee

 

“Eesti filmide hulk tänavusel Helsingi rahvusvahelisel filmifestivalil on märkimisväärne,” kommenteerib Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp. “Soome on meie filmitööstuse üks olulisemaid koostööpartnereid ning nähtavus põhjanaabrite suurimal filmifestivalil toetab kahe riigi vahelist koostööd,” lisab Sepp.

Täispikkadest mängufilmidest linastub festivalil Eesti tänavune Oscari-kandidaat “Biwa järve 8 nägu” (rež. Marko Raat). Kavas on ka kaks äsja esilinastunud žanrifilmi - Sander Marani õudusmuusikalist žanrifilmifestivalide hitt “Mootorsaed laulsid” ja sel suvel Fantasia filmifestivalil hoo sisse saanud Eesti-Hispaania sci-fi “Infinite Summer” (rež. Miguel Llansó). Noortele suunatud kooliprogrammis mängib Lauri Randla “Hüvasti, NSVL”.

Lühivormidest on festivalil tagasi enam kui 50 auhinda pälvinud hittfilm “Sierra” (rež. Sander Joon), mis on osa Turu animafilmifestivali võitjate programmist. Programm “Tere Eesti” koondab viis tänavust lühifilmi - programmis on “Eestlane homsest” (rež. Robert Raska Ly), hiljuti Locarnos esilinastunud nukufilm “Linnud läinud” (rež. Anu-Laura Tuttelberg), Cannes’is esilinastunud “Sannapäiv” (rež. Anna Hints, Tushkar Prakash) ning Tartu2024 raames valminud Maria Aua “Jõgi ja kass” ning Jaan Tootseni “Ellujäämise kunstnikud”.

“Eesti lühifilm on olnud alati hinnas, aga viimased aastad on toonud mitmeid menukeid. Ka käesolev valik näitab, kui mitmekesine on praegune Eesti lühifilmimaastik,” kommenteerib Eesti Filmi Instituudi festivalide levi koordinaator Sigrid Saag.

Paralleelselt festivaliga toimub valdkonnale suunatud Finnish Film Affair, kus esitletakse kahte Eestiga seotud projekti. Produtsent Elina Litvinova (Three Brothers) tutvustab režissöör Martti Helde arenduses olevat mängufilmi “Hõbevalge”, mis baseerub president Lennart Meri samanimelisel raamatul. Uue filmiga on kohal ka “Vehkleja” režissöör Klaus Häro, kelle valmiv film “Sa pole üksi” võeti suures osas üles Eestis. Viie riigi koostöös sündiva projekti eestipoolne tootja on Taska Film ning film on tuge saanud nii Kultuurkapitalilt kui Cash Rebate toetusmeetmest.

Helsingi rahvusvaheline filmifestival toimub tänavu 19.- 29. septembrini. Festivali kodulehekülg on siin.


Lisainfo:

Sigrid Saag
sigrid@filmi.ee
Eesti Filmi Instituudi festivalide levi koordinaator.

Arvo Kruusemendi “Naine kütab sauna” (1978) restaureeriti vanameistri 95. sünnipäevaks. Filmi taasesilinastus toimus eelmisel aastal mainekal Lumière'i filmifestivalil Lyonis. “Mul on hea meel, et Anu Soldami lugu on endiselt aktuaalne, kõnetades publikut nii siin kui väljaspool Eestit, kommenteerib režissöör Arvo Kruusement. “Meie filmikunstile on suur tunnustus, kui siinne filmipärand jõuab rahvusvahelise publiku ette,” lisab režissöör.

Kureeritud Eesti popanimatsiooni programmis linastuvad Ando Keskküla “Jänes” (1976) ja “Lugu jänesepojast” (1975), Avo Paistiku “Pühapäev” (1977) ja “Tolmuimeja” (1978), Rein Raamatu “Lend” (1973) ja “Värvilind (1974) ning Eesti nukufilmi teerajaja Elbert Tuganovi “Aatomik ja jõmmid” (1970). Ikoonilisi lühianimatsioone ühendavad sürrealistlik maailmataju ja tugevad popkunsti mõjutused.

Mõlemad Eesti linastused on osa Open Archives programmist, mis on popurrii äsja restaureeritud teostest, üleilmselt tuntud klassikast ja maailma filmiarhiivide äsjaavastatud pärlitest. Kõik Eesti filmid taasesilinastuvad Ungaris esimest korda pärast restaureerimist.

Budapest Classics Film Marathon toimub tänavu 7. korda. Varem on festivalil linastunud Grigori Kromanovi “Hukkunud Alpinisti hotell” (1979) ja Leida Laiuse “Varastatud kohtumine” (1989).

Festivali koduleht on siin.


Lisainfo:
Triinu Keedus
triinu@filmi.ee
Filmipärandi osakonna projektijuht

Toetatakse 2 filmiprojekti

Ekspertkomisjon otsustas toetada kahte filmiprojekti: Teleseriaali „Mees majas“ ja animafilmi „Uka-uka“.

Teleseriaali „Mees majas“ osas kommenteeris ekspertkomisjoni liige Tiit Tuumalu: “Tegu on potentsiaalse publikumagnetiga – elulise ja humoorika sarjaga, mis peaks südame soojaks tegema eelkõige pärnakatel. Oluline on, et Pärnu ja ka Pärnumaa ei ole siia sisse kirjutatud mitte ainult tegevuskohtade, vaid millegi palju enamana – nii üks kui teine kujundab ja mõjutab ka tegelaste käitumist.”

Ekspertkomisjoni liige Mait Laas hindas animafilmi „Uka-uka“ potentsiaali kõrgelt:  "Erinevalt laiadele rahvahulkadele suunatud teleseriaalile esindab kunstiliselt ambitsioonika Uka-uka animafilmi idee maailmas hinnatud elitaarset eesti animafilmitraditsiooni. Ekspertkomisjoni liikmeid paelus eelkõige intellektuaalselt nõudlikku vaatajat tugevalt puudutav omanäolise lahendusega lugu. Ilmselgelt on siin ka ainest rahvusvaheliste filmifestivalide menule ja usun, et iga pärnumaalane on suure uhkustundega valmis toetama selles filmimeeskonnas osalevat Pärnumaa andekat filmikunstnikku. Et nende looming pakuks silmale vaimset toitu ja lendaks ülendavalt ka laia maailma. Ja on tänuväärne, et Pärnumaa filmifondil on nüüd metseenina võimalus selle unikaalse animafilmi sünnile omalt poolt tagasihoidlikult toeks olla!"

„On heameel, et Eesti filmitootjad on meie filmifondi üles leidnud. Fondi kaudu toetavad Pärnumaa kohalikud omavalitsused kohalikku ettevõtlust, makstes filmitootjatele tagasi kuni 25% võtteperioodil Pärnumaal tehtud tootmiskuludest. Nii püüame lüüa kahte kärbest korraga – toetada kohalikku ettevõtlust ja viia Pärnumaad senisest rohkem suurtele ja väikestele ekraanidele“ kommenteeris Pärnumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse liige Erik Reinhold.

Fondi asutaja on Pärnumaa Omavalitsuste Liit. 2024. aasta fondi eelarve on 100 000 eurot, mille eraldasid kuus Pärnumaa omavalitsust: Häädemeeste vald, Lääneranna vald, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu linn, Saarde vald ja Tori vald. Toetustaotluste esitamiseks taotlusvoore ei ole, taotlusi võetakse vastu aastaringselt ning menetletakse jooksvalt. Projektitaotlusi hindab filmifondi ekspertkomisjon, mille koosseisu kuuluvad sõltumatud eksperdid ning omavalitsuste liidu esindajad.

Pärnumaa filmifondi tingimustest ja taotlemisest saab rohkem infot siit.

Rootsi, Eesti, Soome ja Belgia koostöös valminud „Rootsi torpeedo“ eestipoolsed produtsendid on Elina Litvinova ja Riina Sildos. Film on tõukunud režissöör Frida Kempffi kodulinnast, Helsinborgist. Teise maailmasõja eelõhtu. 30-aastane üksikema Sally Bauer on otsustanud saada esimeseks skandinaavlaseks, kes ujub üle La Manche'i väina. Film võeti Inglismaa kõrval üles suures osas Eestis. 

„Filmisime küllaltki ekstreemsetes ilmaoludes nii merel kui saartel,“ meenutab võtteid produtsent Elina Litvinova. „See oli orgaaniline koostöö kõikide riikide ja rahvusvahelise meeskonna vahel. Frida Kempff on üks Rootsi julgeimaid režissööre ning ma hindan tema oskust jutustada kaasahaaravaid lugusid mitmekihilistest naistest, kes käivad oma teed ega lase ühiskonna ootustel end piirata,“ lisab Litvinova. 

„Sannapäiva“ Toronto esilinastus läks režissöör Tushar Prakashi sõnul täissaalile ning välja on müüdud ka järgnevate seansside piletid. „Paraku on lühifilmid tööstuse hierarhia madalamas otsas ning suurtel filmifestivalidel on raske saavutada täispikkade filmidega samasugust nähtavust. Meil on õnneks nähtavusega hästi läinud! Vastukaja filmile on olnud positiivne ning oleme saanud kutseid nii järgmistele festivalidele kui uusi koostööpakkumisi,“ kommenteerib Prakash. 

TIFFi raames toimuv finantsfoorum Ontario Creates viib rahvusvahelised tootjad kokku müügiagentide, levitajate ja finantseerijatega. Kohal olid produtsent Kristian Taska ja Läti kaastootja Janis Kalejs, kel on hetkel töös Mihkel Raua samanimelisel romaanil baseeruv Jaak Kilmi linalugu „Musta pori näkku“. „Kaks päeva olid tihedalt täis kohtumisi filmitootjate ja levitajatega. Kanada produtsendid on igati huvitatud koostööst Eestiga,“ jagab Taska muljeid.

TIFF-st rääkides on nii rahvusvahelises kui kodumaises meedias tõenäoliselt kõige enam vastukaja tekitanud aga Anastasia Trofimova „Venelased sõjas“. „Olin eile koos Ukraina kogukonnaga filmi TIFFil näitamise vastasel protestil. Olen filmi ka ise näinud ja saan kinnitada, et tegu on linateosega, mille eesmärk on kavalalt filmikunsti vahendeid kasutades tekitada kaastunnet vene sõdurite vastu, kes ei tunnista Ukraina iseseisvust ega Venemaa sõjakuritegusid,“ kommenteerib „Sannapäiv“ režissöör Anna Hints. Uskumatul kombel on film saanud suure rahalise toe ka Kanada Meedia Fondist. Nii Veneetsia filmifestival, kus film möödunud nädalal esilinastus, kui ka TIFF on maailma 5 kõige olulisema filmifestivali hulgas ning neil lasub poliitiline vastutus oma filmivaliku osas,“ täiendab režissöör.

Lisaks filmitegijatele ja produtsentidele on Torontos Eesti filmiajakirjanik Emel-Elizabeth Tuulik, kes on valitud programmi Media Inclusion Initiative. Tegemist on mentorlusprogrammiga, mille raames tagatakse osalejatele ligipääs erinevatele festivalisündmustele ja töötubadesse. „Kui Euroopa tippfestivalidel on juba mingi arusaam meie toodangust ja identiteedist olemas, siis siin tunduvad Eesti päritolu inimesed ja filmid väga eksootilised. Ega keegi väga ei tea, kus me asume või mis me teeme,“ hindab Tuulik toimuvat kõrvalpilguga. „Külastasin ka valmivat Eesti Keskust. On tore näha hingestatust, millega väliseestlased meie kultuuri siin elus hoiavad,“ lisab ajakirjanik.

TIFF toimub tänavu 5.- 15. septembrini.



Lisainfo: 
Edith Sepp
edith@filmi.ee

 

“Miisufy” keskmes on Miisufy-nimelises äpis tegutsev digikass Miisu, kes alustab inimeste vastu mässu. Filmi idee on tõukunud Tamagotchist. Antud juhul vaadeldakse olukorda aga läbi äppi suletud digitaalsete lemmikloomade silmade. 

“Filmi idee, visuaalne stiil ja hoogne vool sobivad ideaalselt mängukeskkonda. Lühifilmide vallas on konkurents ülitihe ja mul on hea meel, et just “Miisufy” sõelale jäi,” kommenteerib filmi idee autor ja produtsent Aurelia Aasa (“Sierra”, 2022). “Minecraftis on iga kuu enam kui 160 miljonit aktiivset mängijat ja lühifilmide mängukeskkonda viimine on geniaalne idee. Seekordne lühifilmide valik koosneb suures osas ka tempokatest, vaba narratiiviga filmidest, mis kaootilisse keskkonda sobivad,” lisab ta.

Minecraftis toimuvat filmifestivali organiseerib Unifrance. Teist korda toimuv online-festival toimub 11. oktoobrist kuni 3. novembrini. Minecraftis näeb filme vahemikus 18. - 21. oktoober. 

“Miisufy” esilinastus möödunud aasta septembris Helsinki rahvusvahelisel filmifestivalil ning on pärast seda jõudnud kümnetele mainekatele festivalidele nii Euroopas kui Ameerikas, võites muuhulgas AFI Festi žürii eripreemia. 

Filmi režissöör ja kunstnik on Liisi Grünberg, produtsent ja stsenarist Aurelia Aasa, animaatorid Hleb Kuftseryn ja Liisi Grünberg, helilooja Aigar Vals, helirežissöörid Martin Kikas ja Aigar Vals, häälenäitleja Maria Ehrenberg, lisataustade kunstnik Nina Ovsová, tootja AAA Creative. 


Filmi arendust ja toomist on toetanud Eesti Filmi Instituut ja Kultuurkapital. 


Lisainfo:
Aurelia Aasa
+372 556 81 287