Les Arcs’is esitletakse filme, mis on järeltootmises ja millel on eeldused jõuda olulisemate festivalide ning müügiesindajate huviorbiiti. 

Filmi produtsendi Katrin Kissa sõnul läheb filmi lõpliku valmimiseni veel aega. „Eesti vaatajate ette loodame filmi tuua uue aasta sügisel. „Nähtamatu võitlus“ on väga originaalne ja julge film, millel on potentsiaali jõuda laiema publiku huviorbiiti mitte ainult Eestis, vaid kindlasti ka rahvusvaheliselt. Les Arcs’is esitleme katkendeid filmist ning siht on lükata juba enne filmi valmimist selle rahvusvahelisele elule hoog sisse.“

„Nähtamatu võitlus“ valmib Eesti-Kreeka-Läti-Soome ühistööna. See on kung-fu-komöödia, mille tegevus toimub 1970ndatel Nõukogude Liidus asuvas õigeusu kloostris.  Tegemist on Rainer Sarneti järgmise mängufilmiga pärast ohtrate auhindadega pärjatud „Novembrit“ (2017).

Filmi peategelane on automehaanikust huligaan Rafael, kes tahab mungaks saada  ja keda kõigi üllatuseks saadab võimsa palve jõud. Kui „Novembris“ ühendas Sarnet kristliku mütoloogia paganlikuga, siis uues filmis astub Sarnet sammu edasi, pannes omavahel kokku kloostri ja kung-fu, huumori ja pühalikkuse, müstitsismi ja popkultuuri, Black Sabbathi ja õigeusu munkade pühalaulu.

Eesti Filmi Instituudi turundusjuhi Eda Koppeli sõnul on Les Arcs Works in Progress programmi valik alati väga huvitav, julge ja kunstiliselt kõrgel tasemel. „See on justkui kvaliteedimärk sinna valitud filmidele, sest aastad on näidanud, et paljud selle programmi projektid jõuavad hiljem suurte ja oluliste festivalide programmidesse.“ Sarneti kui julge ja omanäolise autori jaoks on see väga hea stardiplatvorm, usub Koppel.

2,7 miljoni euro suuruse eelarvega film on üles võetud Eestis, Kreekas ja Lätis. Filmi peategelast kehastab Ursel Tilk. Teistes rollides astuvad üles Ester Kuntu, Kaarel Pogga, Indrek Sammul, Maria Avdjuško, Tiina Tauraite, Mari Abel, Rein Oja, Rain Simmul jt.  

Filmi rahastasid Eesti, Kreeka, Läti, Soome filmifondid ning erakapitali on filmi tootmisse usaldanud Usaldusfond Tallifornia Eestist ning Flag Jaapanist. Eestis on film rahastatud Eesti Filmi Instituudi, Eesti Kultuurkapitali ning Kultuuriministeeriumi toel. Film on saanud toetust Euroopa kaastootmisfondist Eurimages ning arendusele on oma toetuse suunanud Loov Euroopa MEDIA.

Meeskond ühendab endas kõrgelt hinnatud talente: stsenarist-režissöör Rainer Sarnet, kunstnikud Jaagup Roomet, Mārtiņš Straupe (Läti) ja Evelyna Darzenta (Kreeka), operaator Mart Taniel, kostüümikunstnikud Jaanus Vahtra ja Berta Vilispone (Läti), grimmikunstnik Anu Konze, monteerija Jussi Rautaniemi (Soome) ning helikujunduse teeb Janne Laine (Soome). Filmi rohked eriefektid luuakse Kreeka firmas Yafka.

Les Arcs kaastootmisturg toimub 10.–13. detsembrini Prantsusmaal asuvas Les Arcs’i mägikülas.


Lisainfo:
Katrin Kissa
info@too.ee

 

Ellujäämise Kunstide Dokprogrammi kunstilise juhi Kaarel Kuurmaa hinnangul on säärases mahus Lõuna-Eesti kultuuri ja mõtteloo jäädvustamine esmakordne: ”Dokumentaalfilm on kunstiliigina unikaalne, sest ta ühtaegu loob ja jäädvustab reaalset elu. Kohalikud inimesed ja maastikud on siinkohal kunstnikele inspiratsiooniallikaks, millest tõukudes dokumentalistid oma töövahenditega ehk kaamerate ja mikrofonidega uuele lõuendile maalima hakkavad.”

Konkursi eesmärk on leida eri teemad ning autorid, kes avaks Tartut ja Lõuna-Eestit kunstiliselt põnevaimal moel nõnda, et lühifilmid oleks küll omaette teosed, aga samas moodustaksid ühtse kultuurilise koodiga terviku – lühidokumentaalfilmide kogumiku “Ellujäämise Kunstid”. Tootmisesse valitakse kaheksa filmiideed, neli Eesti filmiloojatelt ning neli rahvusvahelistelt režissööridelt. Selline sümbiootiline kultuuritõlgendus pakub selles kultuuris sees tegutseva inimese poolse kirjelduse ning rahvusvahelised režissöörid toovad projekti aga eemalt vaatava pilgu. Nende kaamera talletab Lõuna-Eestis toimuvaid looduslikke- ja sotsiaalkultuurilisi protsesse väljapoolt, tõstes sellega esile siitsamast kohapealt mitte nii selgelt märgatavaid kultuurimustreid, lisades neile omaenda kunstnikukäekirjaga ainuomaseid isiklikke detaile.

Eesti Filmi Instituudi eksperdi Filipp Kruusvalli sõnul: “On ainulaadne, et Ellujäämise Kunstide Dokprogramm toob Eestisse ühel ajal niivõrd palju maailmanimega filmitegijaid. Eeldatavalt saab nende Lõuna-Eestis viibimine, meistriklassid ja tehtavad filmid olema Eesti kultuuri jaoks tähendusrikas ja Eesti filmikunsti rikastav.”

Lühifilmide ideid hindab SA Tartu 2024 ja Eesti Filmi Instituudi esindajatest ning kultuurivaldkonna ekspertidest koosnev žürii, kes valib välja kuni 8 tootmisse minevat ideed. Projekti raames ühe filmi tootmiseks eraldatav toetus on kuni 34 250 eurot. Lühifilmi oodatav pikkus on 8–22 minutit ning need peavad valmima 2024. aasta veebruariks. Ideid ootame 1. detsembriks 2022. 

Ellujäämise Kunstide Dokprogramm kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi. Dokprogrammi elluviijaks on MTÜ Tartu Filmiselts. Filmikonkurssi finantseerivad Sihtasutus Tartu 2024 ja Eesti Filmi Instituut.


Rohkem infot:
Tartu 2024 Ellujäämise Kunstide Dokprogramm
Ellujäämise Kunstide Dokprogrammi filmikonkurss 

VISUAAL

Kõneisik:
Kaarel Kuurmaa
Kunstiline juht
Tartu 2024 Ellujäämise Kunstide Dokprogramm (MTÜ Tartu Filmiselts)
+372 565 5357
kuurmaa.kaarel@gmail.com

Pressiteate koostaja:
Liisa Nurmela
Turundus- ja kommunikatsioonijuht
Tartu 2024 Ellujäämise Kunstide Dokprogramm (MTÜ Tartu Filmiselts)
+372 51974945
liisa.nurmela@gmail.com

MTÜ Eesti Filmi Andmebaas alustas tegevust detsembris 2007. Eesti rahvusfilmograafia veebis www.efis.ee avati 12.12.2012. Niisiis on põhjust tähistada nii 15. kui 10 aastapäeva. Tänaseks sisaldab andmebaas põhjalikku infot, artikleid, fotosid ja videosid 19 000 filmiteose ja üle 31 000 filmitegija kohta, lisaks ulatuslikku andmestikku meie filmikultuurist. Andmebaasi veebilehte külastab keskmiselt 400 000 inimest aastas 185 riigist. Andmestik on saanud ka teadusliku uurimise objektiks. Tähistame seda digiajastu perioodi käsitleva konverentsiga, et mõtestada kultuuriandmete rolli ja olulisust. Kõnelevad minister Tõnis Lukas, teadlased Indrek Ibrus, Maarja Ojamaa, Mila Oiva ja Elen Lotman, eksperdid Sten-Kristjan Saluveer, Eva Näripea ja Mikk Rand. Konverentsil esitleme Eesti filmikunsti kohta kogutud andmeid kajastavat raamatut „Filmistatistika vihik 1912-2022“.

Konverentsi korraldavad MTÜ Eesti Filmi Andmebaas, Eesti Filmi Instituut, TLÜ Balti filmi, meedia ja kunstide instituut ja TLÜ Meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskus MEDIT.

Konverentsi kava leiab SIIT


Lisainfo:
Reet Sokmann
Eesti Filmi Andmebaasi projektijuht
+372 53059905
reet@efa.ee

Eesti filmi andmebaas veebis: http://www.efis.ee/

Auhinna andmise eesmärk on rahastada Itaalia ja Balti riikide koostöös sündivate täispikkade mängufilmide, täispikkade animafilmide ja täispikkade dokumentaalfilmide arendust. Filmi pikkus peab olema vähemalt 52 minutit. Auhinda saavad taotleda koostööfilmid, mille tootjatest vähemalt ühe registreeritud asukoht on Itaalias ja ühe registreeritud asukoht Balti riigis.

Portreelugude uus konkurss ootab ideid filmideks, mis peegeldavad Eesti kultuurilukku ja ühiskondlikku ruumi jälje jätnud inimesi, olgu tegemist laialt tuntud korüfeede või noorte talentidega, kelle märgilisus võib teinekord piirneda ühe kitsa valdkonnaga. Oodatud on ettepanekud spordist teaduseni, meelelahutusest kultuuri alternatiivaladeni.

Konkursile oodatakse nii klassikalise portreefilmi kui ka žanrite piire kompavaid ideid. Sama oluline nagu on portreteeritava isiksus, on ka loo jutustamise viis ja vorm. Valmivad filmid võivad peegeldada inimese elukaart nii täies pikkuses või keskenduda hoopis märgilistele peatükkidele. 2023. aastal töösse minevad linateosed peaksid valmima aasta-pooleteise jooksul.  

ETV ja ETV2 peatoimetaja Urmas Oru sõnul on portreefilm üks parimaid võimalusi Eesti kultuuriloo jäädvustamiseks: “Näeme, kuidas seni valminud portreefilmid on oma jälje jätnud publikule, kas siis liigutanud või raputanud. Ka uus konkurss annab loodetavasti tõuke filmideks, mis jäävad ajas kestma ning toimivad ka aastaid hiljem vaadates.”

Kokku jagatakse toetust neljale filmile, eelarve ühe filmi kohta on tõusnud 42 000 euroni.

Konkursil võivad kandideerida kõik Eestis asutatud juriidilised isikud, kelle põhitegevusala on filmide tootmine. Esitada tuleb järgmised dokumendid:
- peategelase valik ning põhjendus (1 lk)
- režissööri suhe portreteeritavasse (1 lk)
- filmi teema, kontseptsioon ja visuaalne nägemus (1–2 lk)
- stsenaarne plaan ehk treatment (3–5 lk)
- tootmise eelarve
- režissööri ja produtsendi CV
- projekti võimalik loominguline meeskond (operaator, monteerija, helilooja, toimetaja jne)
- peategelase või tema esindaja kirjalik nõusolek filmis osalemiseks
Konkursitöid oodatakse aadressile portreefilm@err.ee hiljemalt 31. jaanuariks 2023.

Ideid hindab ERR-i, EFI ja Kultuurkapitali esindajatest ning sõltumatust kultuurivaldkonna eksperdist koosnev žürii. Arvesse võetakse nii valmiva filmi ideed, sisu kui ka teostatavust. Žürii valib välja neli ideed. Portreefilmi pikkus on 55–58 minutit. Uusi filme esitletakse esmalt kinos ning seejärel jõuavad need ERR-i telekanalite ekraanile.
 
Dokumentaalfilmide tootmist rahastavad Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital.

Varasemaid portreefilme näeb Jupiteri lehel https://jupiter.err.ee/portreefilmid  

Lisainfo:
Eesti Filmi Instituut
Filipp Kruusvall
Tel 627 6000
E-post: filipp@filmi.ee

Eesti Rahvusringhääling
Katrin Rajasaare
Tel 5076684
E-post: katrin.rajasaare@err.

Võistlusprogrammis osalenud „Minsk“ (rež. Boris Guts) jälgib noort abielupaari, kes leiab end ühtäkki massiivsete protestide keskelt, mille ajendiks ebaõiglased presidendivalimiste tulemused. Filmi Eesti-poolne tootja on Leo Films ja produtsent on Katerina Monastõrskaja.

Ülemaailmse filmikriitikute assotsiatsiooni (FIPRESCI) esindajateks olid Tina Waldek (Saksamaa), Calin Boto (Rumeenia) ning Colette de Castro (Prantsusmaa). Žürii sõnul pakub „Minsk“ visuaalse elamuse, mis tõmbab vaataja brutaalse vaatemängu keskmesse, kust pole enam võimalik põgeneda. Auhind tuli filmile just vahetu ekraniseeringu eest lootusetusest  politsei vägivallast tulvil olevas marionettriigis.

Oikumeenilise žürii liikmed (Martin Horálek, Simone-Münch-Egli, Agnès Rovoyard, Gereon Terhorst) leidsid, et ühe kaadriga filmitud film on publikule meelepärane nii visuaalse stiili kui ka sisu poolest ning ei jäta kedagi puutumata.

“Ma olen väga õnnelik, et filmi rahvusvaheline esilinastus toimus Cottbusis. Film võeti publiku poolt väga soojalt vastu ja sellele lisaks võita kaks auhinda. See on väga suur au ja tunnustus,“ kommenteeris filmi produtsent Katerina Monastõrskaja.

32. korda toimunud Cottbusi festivalil linastus sel aastal lausa kuus pikka Eesti filmi – suvekomöödia „Kiik, kirves ja igavese Armastuse Puu“ (rež. Meel Paliale), Jaak Kilmi „Tagurpidi torn“, „Apteeker Melchiori“ triloogia (rež. Elmo Nüganen), „Minsk“ (rež. Boris Guts) ning lühifilm „Days Without“ (rež. Ivar Erik Yeoman)

 

Cottbusis auhinnatud „Minsk“ linastub ka Pimedate Ööde Filmifestivalil Balti filmi võistlusprogrammis.
https://poff.ee/film/minsk/

Lisainfo
Sigrid Saag
Eesti Filmi Instituut
Välislevi koordinaator

Eero Epneri kirjutatud raamat pealkirjaga “Lembit Ulfsak” annab pea viiesajal leheküljel põhjaliku ülevaate Ulfsaki eluteest ning teatri-ja filmikarjäärist. Kokku intervjueeriti teose jaoks ligi kahtesadat inimest – tema sõpru, lähedasi ja kolleege nii Eestist kui ka väljastpoolt.

Epneri sõnul ei tulene Lembit Ulfsaki eluloo unikaalsus konkreetselt ühestki lavastusest, filmist ega süsteemist. “Ulfsaki eluloo ainukordsus tuleneb tema talendist. Sellest sõnastamatust, lõpuni tabamatust, täpsete kontuurideta talendist, millele kandja tarkus ja tagasihoidlikkus andsid õige kujuga voolusängi. See eripärane anne, Lembit Ulfsaki anne, milletaoline oligi kogu maailmas ainult temal, on põhjus, miks temaga tehti sedavõrd palju filme, miks teda paluti uuesti ja uuesti lavale – ja see on ka põhjus, miks temast kirjutada see raamat,” sõnas Epner.

Raamatu toimetaja Maria Ulfsaki sõnul on Ulfsaki 75. sünniaastapäev õige hetk raamatu koostamiseks, kuna paljud Ulfsaki omaaegsed klassi- ja kursusekaaslased, kamraadid ja kolleegid on veel heas vormis ning jagasid raamatu jaoks rõõmuga mälestusi aegadest ja seikadest, mis muidu ajahõlma kaoks. “Kõnealune teos on sügavutiminev katse lahti mõtestada, milline inimene oli Lembit Ulfsak, uurida tema kujunemislugu ja isiksust, vaadelda tema töid kinos ja teatris ning seeläbi avada ka tema rolli Eesti kultuuriloos,” lisas Maria Ulfsak.

Lembit Ulfsaki elulooraamatu kirjutas Eero Epner, kes on varasemalt kirja pannud ka Olev Subbi ja Konrad Mägi biograafiad. Raamatu toimetaja on filmiajakirjanik Maria Ulfsak ning selle kujundas graafiline disainer Margus Tamm.

Raamatu valmimist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Eesti Filmi Instituut.

Lisainfo:
Maria Ulfsak
maria.ulfsak@gmail.com
5664 7451

 

 

 Kolme aasta sisse, mil filmi üles võeti, jääb kolme Maria Fausti teose sünd, aga ka rasked isiklikud läbielamised, koroonakriis ja heitlikud suhted abikaasaga. Film vaatleb, kuidas isiklikust elust võrsub looming ning mis on loomingulise kompromissituse hind.

„Olen väga tänulik Mariale julguse eest oma elu jagada, ja seda mitte ainult muusikalistel kõrghetkedel, vaid ka heitlikematel aegadel,“ sõnas režissöör Kaupo Kruusiauk. „Kes vähegi Mariat teab, siis ma loodan, et tema südikus, hoogsus ja elujanu on usutavalt ka filmis näha.“

Saaremaal sündinud ja nüüdseks juba 20 aastat peamiselt Taanis elanud muusik ja helilooja on võitnud viis Taani Grammyt ja pälvinud mitmeid tunnustusi ka Eestis. Filmis näeb perevägivalla ohvritele pühendatud teose “Maarja missa”, “Organi” ja tänavu välja tulnud sooloalbumi „MOnuMENT” sünniprotsessi ja kirevat elu selle taga.

Filmi „Machina Faust“ saab alates 20. oktoobrist näha Tallinnas Sõpruses ja Artises, Tartus Elektriteatris, Pärnus Apollos, Saaremaal Thule Kinos ja Apollos, Viljandi kogukonnakinos, Hiiumaa, Rapla, Märjamaa ja Paide kinos ning Kinobussi Kinokoja võrgustikus.

Sel neljapäeval, 20. oktoobril kell 21.40 linastub film kinos Sõprus programmis „Kohtumine tegijatega“, kohal on ka režissöör Kaupo Kruusiauk ja filmi peategelane Maria Faust. Vestlust modereerib Kaspar Viilup.

Filmi valmimist toetasid Eesti Filmi Instituut ja Kultuurkapital. Filmi tootis ja levitab Flo Film.

Filmi treilerit saab vaadata SIIT.

MACHINA FAUST
Režissöör: Kaupo Kruusiauk
Operaatorid: Erik Põllumaa (E.S.C), Kaupo Kruusiauk
Montaaž: Kaie-Ene Rääk
Helisalvestaja: Mart-Kessel Otsa
Helirežissöör: Harmo Kallaste
Pildi järeltöötlus: Sten-Johan Lill
Produtsent: Kaupo Kruusiauk
Tootja: Flo Film
Pikkus: 78 min 

Lisatud foto Maria Faustist, autor Erik Põllumaa.

Lisainfo
Kaupo Kruusiauk
režissöör
503 1686, kaupo.kruusiauk@gmail.com

Katre Ratassepp
kommunikatsioon ja levi
509 6650, katre.ratassepp@gmail.com

 facebook.com/machinafaust
Foto: Erik Põllumaa

Saksamaal, Cottbusi filmifestivalil linastub sel aastal lausa kuus Eesti filmi. 32. korda toimuva festivali märksõnad on „žanrite mitmekesisus“ ja see kajastub ka festivalile jõudnud Eesti filmide valikus.

Ellujäämise Kunstide Dokprogrammi kunstilise juhi Kaarel Kuurmaa hinnangul on säärases mahus Lõuna-Eesti kultuuri ja mõtteloo jäädvustamine esmakordne: ”Dokumentaalfilm on kunstiliigina unikaalne, sest ta ühtaegu loob ja jäädvustab reaalset elu. Kohalikud inimesed ja maastikud on siinkohal kunstnikele inspiratsiooniallikaks, millest tõukudes dokumentalistid oma töövahenditega ehk kaamerate ja mikrofonidega uuele lõuendile maalima hakkavad.”

Konkursi eesmärk on leida eri teemad ning autorid, kes avaks Tartut ja Lõuna-Eestit kunstiliselt põnevaimal moel nõnda, et lühifilmid oleks küll omaette teosed, aga samas moodustaksid ühtse kultuurilise koodiga terviku – lühidokumentaalfilmide kogumiku “Ellujäämise Kunstid”. Tootmisesse valitakse kaheksa filmiideed, neli Eesti filmiloojatelt ning neli rahvusvahelistelt režissööridelt. Selline sümbiootiline kultuuritõlgendus pakub selles kultuuris sees tegutseva inimese poolse kirjelduse ning rahvusvahelised režissöörid toovad projekti aga eemalt vaatava pilgu. Nende kaamera talletab Lõuna-Eestis toimuvaid looduslikke- ja sotsiaalkultuurilisi protsesse väljapoolt, tõstes sellega esile siitsamast kohapealt mitte nii selgelt märgatavaid kultuurimustreid, lisades neile omaenda kunstnikukäekirjaga ainuomaseid isiklikke detaile.

Eesti Filmi Instituudi eksperdi Filipp Kruusvalli sõnul: “On ainulaadne, et Ellujäämise Kunstide Dokprogramm toob Eestisse ühel ajal niivõrd palju maailmanimega filmitegijaid. Eeldatavalt saab nende Lõuna-Eestis viibimine, meistriklassid ja tehtavad filmid olema Eesti kultuuri jaoks tähendusrikas ja Eesti filmikunsti rikastav.”

Lühifilmide ideid hindab SA Tartu 2024 ja Eesti Filmi Instituudi esindajatest ning kultuurivaldkonna ekspertidest koosnev žürii, kes valib välja kuni 8 tootmisse minevat ideed. Projekti raames ühe filmi tootmiseks eraldatav toetus on kuni 34 250 eurot. Lühifilmi oodatav pikkus on 8–22 minutit ning need peavad valmima 2024. aasta veebruariks. Ideid ootame 1. detsembriks 2022. 

Ellujäämise Kunstide Dokprogramm kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi. Dokprogrammi elluviiaks on MTÜ Tartu Filmiselts. Filmikonkurssi finantseerivad Sihtasutus Tartu 2024 ja Eesti Filmi Intituut.

Rohkem infot:
Tartu 2024 Ellujäämise Kunstide Dokprogramm
Ellujäämise Kunstide Dokprogrammi filmikonkurss
Uudise visuaal

Kõneisik:
Kaarel Kuurmaa
Kunstiline juht
Tartu 2024 Ellujäämise Kunstide Dokprogramm (MTÜ Tartu Filmiselts)
+372 565 5357
kuurmaa.kaarel@gmail.com

Pressiteate koostaja:
Liisa Nurmela
Turundus- ja kommunikatsioonijuht
Tartu 2024 Ellujäämise Kunstide Dokprogramm (MTÜ Tartu Filmiselts)
+372 51974945
liisa.nurmela@gmail.com

Filmikavandeid hakkab hindama žürii, mille koosseisu kuuluvad Jaak Juske, Kristian Taska ja Peep Pedmanson. Kavandite hindamise mõõdupuuks on, kas selle alusel on võimalik kirjutada kõrgetasemeline publikut kõnetav mängufilmi stsenaarium.

Konkursil valitakse välja üks võidukavand. Žürii valitud võidukavandi autor saab rahalise stipendiumi 4 000 eurot. Žürii võib jätta võitja välja kuulutamata, kui selgub, et konkursi tingimustele vastavaid esildisi ei olnud.

Konkursi tulemustest teavitatakse konkursist osavõtjaid hiljemalt 8. novembril 2022. a.

Vaata filmi teaser’it siit: https://www.youtube.com/watch?v=82xVPLi5cMQ 

Vaata fotosid siit: https://bit.ly/3E8u7jC 
 
Poolas Poznanis tänavu juba 40. korda toimuval rahvusvahelisel laste- ja noorefilmide festivalil ALE Kino esitlevad filmi režissöör Ilmar Raag ning peaosalised Herman Avandi ja Florin Gussak. Filmi esilinastus on pühapäeval, 2. oktoobril. Juba paari nädala pärast, 16. oktoobril linastub „Erik Kivisüda“ Luksemburgis peetaval Kesk- ja Ida-Euroopa filmide festivalil CINEAST. Film on valitud ka novembris toimuva PÖFFi laste- ja noortefilmide alafestivali Just Film võistlusprogrammi, Eesti kinodes näeb filmi alates 9. detsembrist.
 
„Mul on tohutult hea meel, et üks väga pikk teekond on edukalt lõpule jõudnud ning film saab nüüd oma elu elama hakata,“ rääkis filmi produtsent Riina Sildos. Filmi eelarve on 4 miljonit eurot, mis teeb sellest Eesti läbi aegade kõige kallima mängufilmi, mis valmis kuue maa, Eesti, Luksemburgi, Ukraina, Leedu, Läti ja Soome koostöös. „Tegemist oli tehniliselt ääretult keeruka projektiga, filmivõtted toimusid erinevates riikides, lisaks pakkus see põneva ja väga suure väljakutse ka eriefektide meeskondadele. Loodan, et „Erik Kivisüda“ pakub palju rõõmu, seiklusi ja mõtteainet nii lastele kui ka nende vanematele,“ lisas Sildos.  
 
Eriefektidega vürtsitatud fantaasiafilmis mängivad Herman Avandi, Florin Gussak, Juhan Ulfsak, Laura Peterson-Aardam, Elina Purde, Hendrik Toompere jr, Jules Werner, Kristjan Sarv, Renars Kaupers, Nero Urke, Anti Reinthal jt.
 
Filmi loovmeeskond koosneb oma ala tõelistest tippudest ja rahvusvaheliselt tunnustatud tegijatest. Stsenaristid on Livia Ulman ja Andris Feldmanis („Kupee nr 6“, „Teesklejad“) , operaatorid Tuomo Hutri („Vehkleja“, Soome) ja Ivar Taim („Roosa kampsun“, „Fred Jüssi. Olemise ilu“), kunstnik Kari Kankaanpää („Kupee nr 6“, Soome), kostüümikunstnik Anu Lensment („Sandra saab tööd“, „Kertu“, „Võta või jäta“), heliloojad Kipras Masanauskas („Santa“, Leedu) ja Renars Kaupers (laulud, Läti), helirežissöör Vladimir Golovnitski („Teesklejad“, Sergei Loznitsa filmid, Leedu), grimmikunstnik Frédo Roeser („Tüdruk pärlkõrvarõngaga“, Luksemburg) ja monteerija Felix Sorger (Luksemburg).
 
Filmi produtsent on Riina Sildos (Amrion OÜ), kaasprodutsendid Adrien Chef ja Paul Thiltges (Paul Thiltges Distributions, Luksemburg), Uljana Kim (Uljana Kim Studios, Leedu), Vitaliy Sheremetiev (Esse Production House, Ukraina), Alexy Bardi ja Helen Vinogradov (Helsinki-filmi Oy, Soome) ja Roberts Vinovskis (Locomotive Productions, Läti).
 
Filmi valmimist toetasid Film Fund Luxembourg, Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Leedu Filmikeskus, Ukraina Riiklik Filmiagentuur, Soome Filmi Instituut, Läti Rahvuslik Filmikeskus, Eesti kultuuriministeerium, Viru Filmifond ja Creative Europe.

 

Andri Maimets
“Erik Kivisüda” meediajuht
www.facebook.com/ErikjaMaria
5620 1117