Konkursi eesmärk oli luua filmitegijatele täiendav võimalus kriisiolukorda loominguliselt jäädvustada, teostada kiirelt lühiformaati sobivaid ideid või pöörata tähelepanu digivahendite poolt pakutavatele uutele võimalustele. Konkurss oli avatud kõigile žanritele ning viisteist võidutööd valiti välja 115 laekunud ideekavandi hulgast.

Žürii esimehe Filipp Kruusvall sõnul teeb valminud viisteist lühifilmi eriliseks see, et nad on tehtud eriolukorra ajal ning näitavad, et vaatamata kriisile on filmitegijate meeled olnud ärksad ning tulemus on vaimukas ja mõtlemapanev.

“Ülilühifilmid sobivad suurepäraselt tähistama digikultuuri teema-aastat, lisaks on nad ka ajastudokument, mis ühel või teisel moel kajastavad koroonakriisi mõju ja selle erinevaid tahke. Valminud 1-minuti filmide hulgas on üsna võrdselt esindatud nii dokumentaal-, anima- kui ka mängufilmi žanr ning ka nende mängulised kombinatsioonid,” lisas Kruusvall.

Üks ülilühifilmi autoritest, Katrin Tegova kirjeldab 1-minuti filmi kogemust: “See paneb filmitegija olukorda, kus ta peab kiirreageerima ja oma ajusoppidest lühilugusid genereerima. Lühikese formaadiga on nagu anekdoodi rääkimisega, sa võid teada paljusid anekdoote, aga neid hästi rääkida, nii et kuulaja puändist ka aru saab, on päris raske. Filmi tegemine õpetas ise toimetama nö igal rindel, olema produtsent, stsenarist, režissöör, autojuht ja mida kõike veel. Mul oli hea meel teha esimest korda koostööd Sasha Heifetsiga, kelle kutsusin operaatoriks ja monteerijaks. Väga hea algatus! Loodan, et tuleb peagi uus võimalus 1-minutilist filmi teha.”

Valminud filme näeb peagi nii ERR-i platvormidel kui sotsiaalmeedias. Valik filmidest jõuab äsja valminud EFI lühifilmikanalisse Estonian Shorts. Samuti hakatakse neid kasutama hariduslikel eesmärkidel.

Esilinastunud filmid:
“Ikoonid ekraanil”, idee autor Sander Lebrecht
“Kasvulava”, idee autor Jaan Tootsen
“Lilled, heinamaa ja päikesepaiste”, idee autor Jaan Tootsen
“Surmatants”, idee autorid Andres Tenusaar ja Andrus Laansalu
“Mälestuspäev”, idee autor Andrus Tuisk
“Rattas”, idee autor Urmas Reisberg
“Ninja kaksikud teisest dimensioonist”, idee autorid Raul Esko ja Romet Esko
“Punane raamat”, idee autor Edina Csüllög
“Kuidas muru kasvab”, idee autor Antti Naulainen
“Tähistaevas”, idee autor Katrin Tegova
“Leping”, idee autor Ave Taavet
“Kevad”, idee autorid Andres Keil ja Madis Reimund
“Taevas, tule appi”, idee autor Meelis Muhu
“Disko”, idee autor Jaak Kilmi
“Õppevideo”, idee autor Kristin Kalamees


Pildigalerii leiab: https://flic.kr/s/aHsmPd1cTd


Lisainfo:
Mikk Rand
Filmikirjaoskuse projektijuht
mikk@filmi.ee
510 0048

Festivali fookuses on teema, kas ja kuidas saab üksikisikuna ühiskonda muuta. FUFFil arutatakse, kuidas hoida keelt, kultuuri ja loodust.

“Meie igapäevaellu on jõudnud küsimus, kuidas me ellu jääme, kui meie kultuuriga seotud looduskeskkond muutub. Ühine filmivaatamine, kohtumine filmitegijatega ja arutelu annab energiat ja inspiratsiooni, et teha midagi oma elus paremaks. Keelt ja kultuuri ei saa vaadata eraldiseisvana, sest kui keskkond muutub talumatuks, siis lõppeb ka elu selles piirkonnas,” ütles festivali kunstiline juht Edina Csüllög.

Kolmepäevane filmifestival on tänavu eestikeskne ja välismaa külalisteta. Linastuvad Kersti Uibo, Ave Taaveti ja Jaan Tootseni filmid. Tutvustatakse ka Eva Seppingu ja Len Murusalu valmivaid filme.

Koos autoritega tuleb vaatamisele lühimängufilmide kassett “Värske veri: Parimate kavatsustega”. Festivali filmiprogrammi lõpetab Ülo Pikkovi retrospektiiv. Näidatakse ka valikut soome-ugri sõprade filmidest ja handi lühifilmidest.

Päevasel ajal toimuvad soome-ugri toite tutvustavad õpitoad, kus saab valmistada ja maitsta hõimurahvaste roogasid. Kätt saab proovida ka animeerimises. Lisaks on lastele oma tegevusala. Õhtustel kontsertidel esinevad Kännu Peal Käbi, Hebo Rahman, Anna Hints ja sõbrad.

Festivali korraldab MTÜ FUFF. Festivali partnerid on Sänna Kultuurimõis, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeeriumi hõimurahvaste programm, Eesti Filmi Instituut, Integratsiooni Sihtasutus, Eesti Kultuurkapital, Mari Uver ja Rõuge vald.

Täpsem info ja programm: www.fuff.ee
Festivali Facebooki leht


Lisainfo:
Edina Csüllög
FUFFi kunstiline juht
edina.csyllog@fuff.ee
5887 7144

Estonian Shorts on esimene eksklusiivselt lühifilmidele suunatud veebileht Eestis. Lehe eesmärk on kasvatada vaataja teadlikkust lühifilmidest ning tutvustada publikule värskeid hääli meie filmimaastikul. Kanal on vajalik töövahend saatkondadele kui väiksematele rahvusvahelistele festivalidele, kes otsivad paari aasta vanuseid filme või soovivad tutvuda autorite varasema loominguga. Seejuures toimib Estonian Shorts visiitkaardina Eesti autoritele.  

Mitmed Estonian Shorts leheküljelt leitavad filmid on osalenud sellistel rahvusvahelistel olulistel filmifestivalidel nagu Sundance, Annecy, Fredrikstad, Ottawa. Erinevalt tasulisest VOD-platvormist keskendubki Estonian Shorts ennekõike filmidele, mille festivali- ja kinolevi on selja taga. Lühifilm on oluline ning populaarsust koguv meedium, kus toimetab mitmeid omapärase käekirjaga režissööre. Tavalevis ja suurtel VOD-platvormidel jäävad lühifilmid aga sageli suurema tähelepanuta. Estonian Shorts eesmärk on pakkuda keskkonda, kus lühifilm saab esile tõusta.

Estonian Shorts lehel saab näha nii juba kogenud kui noorte režissööride loomingut. Esindatud on nii festivalidel auhindu kogunud animafilmid nagu „Manivald“ (rež. Chintis Lundgren), „Sounds Good“ (rež. Sander Joon) ja „Fatcula“ (rež. Martinus Klemet) kui ka lühidokumentaalid autoritelt nagu Heilika Pikkov, Taavi Arus ja Nora Särak. Lühimängufilmidest on platvormilt teiste seas leitavad Janno Jürgensi „Räägitakse, et tomatid armastavad rokkmuusikat“ ja „Aasta täis draamat“ režissööri Marta Pulga satiiriline lühifilm „Omad“.

Lisaks filmidele keskendub lehekülg värskematele lühifilmiuudistele. Info saamiseks tasub silm peal hoida ka @estonianshorts Instagramil. Filmide valik Estonian Shorts lehel täieneb jooksvalt. Lehel on ka mobiiliversioon.

Filmid leiad: estonianshorts.com  


Estonian Shorts platvormi haldab Eesti Filmi Instituut. Veebilehe on arendanud WWWstuudio.


Lisainfo:
Aurelia Aasa
Festivalide levi koordinaator/turundusspetsialist
aurelia@filmi.ee

Konkursile on oodatud ideed, mis kaardistaks peategelase olulisust Eesti kultuuriruumis ja ühiskonnas laiemalt, kuid jälgiks samas filmiloona tema arengujärgus olevaid tegemisi, on need siis elulised või loominguga seotud. Portreteerida võib ka lahkunud heeroseid.

ETV peatoimetaja Marje Tõemäe sõnul on eelmised ideekorjed pakkunud mitmekesise ning inspireeriva valiku ning sündinud on väljapaistvad portreefilmid Dolores Hoffmannist, Kalju Komissarovist, Tõnu Kõrvitsast, Vello Salost, Peep Puksist, Marju Lepajõest, Konstantin Vassiljevist jt. "Erinevate autorite pilk toob lisaks portreteeritavate elu ja loomingu kaardistamisele kaasa erilise lähenemisnurga, mis aitab neid inimestena paremini tundma õppida," selgitas ta ja kinnitas, et konkursil välja valitud filmid jõuavad ekraanile 2022. aastal.

Kultuuriportaali koroonaleevendus | Peeter Simmi dokumentaalfilm "Rein Taagepera - kahemõtteline Eesti"

Eesti Filmi Instituudi eksperdi Filipp Kruusvalli hinnangul on Eesti kultuuri- kui ka mõtteloo seisukohalt oluline jäädvustada Eesti suurkujude elu ja olemust, aga kaudsemalt ka valdkonda, milles nad tegutsevad. "Portreefilm võimaldab silmapaistvate inimeste lugudele läheneda laiahaardeliselt ning esile tuua tasandeid ja tahke, mis avanevad kõige paremini läbi audiovisuaalse meediumi," märkis ta.

Konkursil võivad kandideerida kõik Eestis asutatud juriidilised isikud, kelle põhitegevusala on filmide tootmine. 5. oktoobriks tuleb esitada järgmised dokumendid:

- peategelase valik ning põhjendus (1 lk)
- režissööri suhe portreteeritavasse (1 lk)
- filmi teema, kontseptsioon ja visuaalne nägemus (1–2 lk)
- stsenaarne plaan ehk treatment (3–5 lk)
- tootmise eelarve
- režissööri ja produtsendi CV
- projekti võimalik loominguline meeskond (operaator, monteerija, helilooja, toimetaja jne)
- peategelase või tema esindaja kirjalik nõusolek filmis osalemiseks

Ideid hindab ERR-i, EFI ja kultuurkapitali esindajatest ning ühest sõltumatust kultuurivaldkonna eksperdist koosnev žürii. Arvesse võetakse nii valmiva filmi ideed, sisu kui ka teostatavust. Žürii valib välja kuni viis ideed.

Dokumentaalfilmide tootmist rahastavad Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital. Ühele filmile eraldatav toetus on kokku maksimaalselt 30 000 eurot. Portreefilmi pikkus on 55–58 minutit ja tootmine toimub ajavahemikus jaanuar-detsember 2021. Uusi filme esitletakse esmalt kinos ning seejärel jõuavad need 2022. aasta jooksul ETV ekraanile.

Film räägib loo eesti perekonnast, kelle elu on sõltlasest pereliikme tõttu pea peale pööratud. Hillel on oma narkomaanist pojaga lähedane suhe ja ta saadab talle iga kahe nädala tagant raha. Peale riidu, mis neil telefoni teel tekib, Lauri kaob. Viimane kõne tuli kuue kuu eest ning selle teadaolev asukoht oli Bogotá, Kolumbia. Meeleheitel Hille palub Lauri õel Eeval Kolumbiasse sõita ning üsna pea leiab Eeva end sürreaalsest ja halastamatust Bogotá allmaailmast. Päevade kaupa megalinna tänavatel, kus Lauri tundub alati käeulatuses olevat, õpib Eeva oma venna maailma tundma. Aga kui ring hakkab koomale tõmbuma, kardab Eeva, kelle ta võib eest leida. Lootuse ja paanika segunedes võtab Eeva teekond ootamatu pöörde, mis muudab selle pingelise otsinguloo unustamatuks perekonnalooks, mis puudutab meid kõiki.

Filmi režissöör on kaheksa aastat Eestis elanud Kolumbia päritolu Carlos E. Lesmes. Filmi stsenaristid on Carlos E. Lesmes ja Liis Nimik, operaatorid Aivo Rannik, Giulia Ducci, Davood Mousavi ja Carlos E. Lesmes, montaažirežissöör Hendrik Mägar, helilooja Ann Reimann, helirežissöör Gabriel Solis ja produtsent Liis Nimik. Film on valminud Eesti, Kolumbia ja Rootsi koostöös.

"On uskumatu mõelda, et selle filmi esimene kontakt publikuga toimub Hot Docsil, me oleme väga õnnelikud, et saame oma lugu sealse legendaarse publikuga jagada. See on hingest ja südamest tulnud lugu, nii filmikarakterite, kui -tegijate seisukohast. Me oleme väga õnnelikud, et Hot Docsi programmimeeskond tundis samamoodi." ütles filmi režissöör Carlos E. Lesmes.

Eile ilmus ajakirjas Cineuropa ka filmi esimene arvustus ning treiler:

"Samal ajal, kui Tallinnas elava Kolumbiast pärit Carlos E Lesmese dokumentaalfilm on on täielik sissevaade sõltuvuse hävitavasse jõusse, on ta ka toores ja aus uurimus pere kui sellise olemusest, veresideme tugevusest.

...

„“Üht kaotust igavesti kandsin“– mis jagab oma pealkirja Emily Dickinsoni samanimelise nooruse ja surma suhet käsitleva luuletusega – on intensiivne ja liigutav film, režissöör Lesmese (kes ka ise Eevat otsingutes aidates tihtipeale kaadrisse ilmub) pakilise ja tungiva kaameratööga. Kuigi film on traagiline, näitab see siiski midagi võrratult suurt inimhinge kohta, isegi, kui see hing peab kohtuma kõige keerulisemate asjaoludega." Laurence Boyce, Cineuropa.

Filmi treiler: https://vimeo.com/414717171

Hot Docs toimub sel aastal veebis, mis tähendab, et film on vaadatav Ontario piirkonna elanikele 28. maist kuni 14. juunini. Peale pileti ostmist saab filmi vaadata 48 tundi jooksul.

Cineuropa traileri ja plakati eksklusiiv: https://cineuropa.org/en/newsdetail/388775/?fbclid=IwAR3v9QH9RUVWRKwJ-xpbwZ4ldcI_jMpWHywg-ynhRli_cleX2HJp2yX4KdU

Cineuropa arvustus: https://www.cineuropa.org/en/newsdetail/388776/?fbclid=IwAR0aUoYuHH0mqQP37L8Z7ioHzoAzJ1qeMWnp1wRwqEbI3a4ZeESwJcxMjTU


Lisainfo:
Liis Nimik
Produtsent
liis@alastikino.ee
5661 6905

„Vanamehe filmi“ režissöörid on Mikk Mägi ja Oskar Lehemaa. Tootjad on BOP Animation ja Apollo Film Productions. Film linastub täispikkade filmide võistlusprogrammis Contrechamp, mis keskendub värske häälega režissööride loomingule ja uuele talendile. Kaspar Jancise „Kosmonaut“, mis toob vaatajani eluhakule jõudnud kosmonaudi loo, valiti lühifilmide põhivõistlusprogrammi. „Kosmonaut“ tootja on Eesti Joonisfilm.

Sarnaselt paljudele festivalidele, toimub ka tänavune Annecy rahvusvaheline filmifestival virtuaalselt. Filme näidatakse akrediteeringuga filmiprofessionaalidele ja publikule üle maailma. Paralleelselt toimub virtuaalne filmiturg, mille raames toimuvad eriüritused, loengud, work-in-progress esitlused ja töötoad. Eesti Filmi Instituut on tänavusel Annecy filmiturul esindatud virtuaalse stendiga.

1960. alguse saanud Annecy rahvusvaheline filmifestival on üks olulisemaid animafilmi festivale maailmas. Tänavune festival toimub 15.-30. juunini.


Festivali kodulehekülg: https://www.annecy.org/accueil


Lisainfo:
Aurelia Aasa
Festivalide levi koordinaator / turundusspetsialist
Eesti Filmi Instituut
aurelia@filmi.ee

Autokinos on igal õhtul võimalik vaadata kahte filmi – esimene seanss algab kas kell 18.00 või 19.00 ning teine seanss 21.00 või 22.00. Pilet autokinno maksab 17 eurot ühe auto kohta. Soovi korral on võimalik soetada ka 20-eurone pilet, millest 3 eurot suunavad autokino korraldajad Nukufilmi lastestuudiole, et seeläbi anda oma panus Eesti filmikunsti arengusse. Autos võib kinoseansi ajal viibida korraga kaks inimest, välja arvatud mitmeliikmelise perekonna puhul, kes võivad kõik ühes autos koos olla.

„Filmide näitamiseks püstitame Rocca al Mare kaubanduskeskuse parklasse koostöös produktsioonilahenduste pakkuja RGB Balticuga suure 11 x 6 meetrise LED-ekraani, et kõigil autokino külastajatel oleks võimalik oma sõidukist hea ja mugav filmi vaadata,“ kommenteeris Topauto juhatuse esimees Janel Sell. 

„Autokinno mahub ligi 100 autot ning hea kvaliteediga LED-ekraanid on hästi nähtavad iga ilmaga, isegi suveõhtul, kui päike ei ole veel jõudnud loojuda,“ lisas Sell.

Topauto autokino filmivalikust leiab linateoseid igale maitsele – ekraanile jõuavad filmid, mille näitamine vahetult enne koroonakriisi katkes kui ka vanad head armastatud filmid läbi aegade. Värskematest Eesti filmidest on kavas kinno tuua alles esilinastunud “VÄRSKE VERI: Parimate kavatustega”, mis on osutunud Eesti üheks edukaimaks lühifilmide kogumikuks Eestis. Samuti saab õhtuhämaras nautida äsja HÕFFil parima žanrifilmi auhinnaga pärjatud Mart Sanderi filmiantoloogiat „Kõhedad muinaslood“.

„Plaanime autokino teha mõnusas filmifestivali rütmis, kus igal õhtul võib näha erinevaid linateoseid, seega on võimalus autokino külastada kas või ülepäeviti ning iga kord saada uue vahva filmielamuse osaliseks,“ selgitas BestFilm.eu projektijuht Triin Rohusaar.

Esmakordselt jõuab Eestis suurele ekraanile Brian Welshi raju film „Biidid“ muusikaarmastusest ja rave’i kultuurist. Esilinastusena saab vaadata ka Josephine Mackerrase kaasahaaravat draamat „Alice“ tublist pereemast, kes peab olude sunnil hakkama pidama maailma vanimat ametit. 

„Samuti kavatseme näidata uuemaid Euroopa ja USA filmikunsti šedöövreid draamadest kuni komöödiate ja elulugudeni välja. Täpsemat kinokava on võimalik vaadata www.topautokino.eu veebilehelt,“ rääkis Rohusaar.

Filmide heli jõuab autoraadiosse läbi spetsiaalse FM-sageduse ning autokino külastajad saavad filmi nautida täiesti kontaktivabalt – pileteid kontrollitakse autokinno sissesõidul läbi autoakna. Piletite müüki kohapeal ei toimu, kõik pääsmed filmile tuleb eelnevalt soetada veebilehelt www.topautokino.eu. Autost väljumine on filmi ajal keelatud, välja arvatud hädaolukorra puhul või tualeti külastamise eesmärgil. Autokinos aitavad seansi ajal korda pidada nii turvatöötaja kui ka piletiadministraator.

„Meil on väga hea meel, et saame meie keskuse külastajatele ja ka teistele inimestele tuua kino kättesaadavaks piiranguid täis ajal. Inimestel on juba pikalt tekkinud huvi sellises formaadis meelelahutuse vastu ja positiivseid näiteid on ju juba ka naaberriikidelt võtta,“ ütles Rocca al Mare keskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Helina Leif.

Korraldajad soovitavad kinoseansile saabuda aegsasti ehk vähemalt pool tundi enne filmi algust. See tagab, et kõigil on aega end rahulikult ära parkida ning valmistada end filmi nautimiseks aegsasti ette.

Topauto autokino alustab seanssidega juba sel reedel. Autokino on võimalik Rocca al Mare kaubanduskeskuse parklas külastada kuni 18. juunini.

Topauto tegutseb Eesti autoturul aastast 1994 ning müüb Hyundai, SEATi, Cupra, Suzuki, Isuzu ja SsangYongi mudeleid. Ettevõte toetab regulaarselt kultuuri ja sporti. Topauto on rallisõitja Martin Järveoja ja Varajase Kaasamise Keskuse erivajadustega laste toetaja.

Lisainfo:

Marge Kaljuvee

Topauto turundusspetsialist

Tel. +372 507 9320

e-post: turundus@topauto.ee

 

Triin Rohusaar

BestFilm.eu projektijuht

Tel.+ 372 5560 7654

e-post: triin@bestfilm.eu

 

Taotlusvooru eesmärk on tagada väärtfilmikinode, filmitootjate ja -levitajate ning muude filmivaldkonna ettevõtete majanduslik jätkusuutlikkus olukorras, kus COVID-19 puhangu tõttu on filmiprojektid jäänud pooleli ning väärtfilmikinode tulud on väga suurel määral langenud. Kompenseeritakse filmivaldkonna organisatsioonide põhitegevusega seotud kulusid, mille katmiseks planeeritud tulud on oluliselt langenud.

Taotlusvooru aluseks on määrus „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuuri- ja spordivaldkonnale“ ja seletuskiri (570.63 KB, PDF).

Taotlusvooru tingimused ja taotlemise elektrooniline keskkond:
https://www.kul.ee/et/kriisiabi-filmivaldkonnale

Vaatamata Eesti filmi viimaste aastate õitsengule, publikumenule ja filmide tootmise kasvule on filmirežissöörid kui visuaalteose põhilised autorid tänasel päeval endiselt 3,5 eurose tunnipalgaga kõige vähem tasustatud ning õigustega vähim kaitstud filmigrupi liikmed siinsel audiovisuaalsel maastikul.

Režissööride erialane gild ongi sündinud vajadusest edendada omavahelist koostööd ja suhtlust teiste valdkonna liikmetega, informeerida režissööre nende endi õigustest ja rollist, anda juriidilist nõu lepingute koostamisel, osaleda filmipoliitika kujundamisel ning teadvustada filmirežissööri ameti olulisust ja filmikunsti tähtsust Eesti kultuuris laiemalt.

Eesti Filmirežissööride Gildi asutajaliikmed on režissöörid Liina Triškina-Vanhatalo, Moonika Siimets, Marko Raat, Tanel Toom, Rainer Sarnet, Kaupo Kruusiauk.

„Sattusime omavahel rääkima ja mõistsime, et puutume igapäevatöös kokku sarnaste küsimuste ja probleemidega, mida oleks mõistlik ühiselt arutada ja lahendada. On muidugi tähelepanuväärne, et just nüüd üleriigilise eriolukorra ajal zoomi keskkonnas õnnestus see ühendus virtuaalselt tekitada, kuigi mitmeid katsetusi erialase liidu loomiseks on toimunud aastate jooksul varasemaltki,“ lausub Moonika Siimets, kes loodab, et EFG tegevus võiks aidata kaasa sellele, et režissöörid saaksid muretumalt keskenduda oma loomingule.

„90-ndate taasiseseisvumisest peale pole Eestis tekkinud selgeid reegleid ja seadusi, kes on režissöör vabaturu situatsioonis. Kuidas on tagatud ta autoriõigused ja -tasud, kas ta elab samas tsivilisatsioonis Euroopa autoritega või mitte? Eesti Filmirežissööride Gild katsub koos filmiavalikkusega selles sõbralikult selgust luua, et filmitegijate vahel valitseksid töised ja heatahtlikud suhted,“ lisab Rainer Sarnet.

Enamikes Euroopa riikides on filmirežissööre ühendav ja nende huve kaitsev katusorganisatsioon, mida omakorda koondab FERA (Federation of European Film Directors), mille liikmeks on plaanis astuda ka Eesti Filmirežissööride Gildil. EFG esimesteks eesmärkideks on aga filmirežissööride tüüplepingu väljatöötamine, liikmete ringi laiendamine ning nende erialase tööga seonduvate küsimustest ja probleemidest ülevaate saamine. Tulevikus on plaanis korraldada ka erialaseid täiendkoolitusi ja töötube, mis inspireeriks filmitegijaid oma loomingus ja panustaks seeläbi Eesti filmikunsti.

„Lisaks praktilistele vajadusetele on gildi suurimaid väärtusi režissööride koondamine ka sõna otseses mõttes,“ hindab Tanel Toom loodud ühenduse olulisust: „Filmitegijate seas ringleb nali, et kõige kohmetum asi on režissööride jõulupidu. Meie üheks tähtsaimaks töövahendiks on kommunikatsioon ja oskus meeskonnaga suhelda, kuid paraku režissöörid ise omavahel väga ei lävi ja koos töötama ka ei satu. On see siis konkurentsitunne, “töösaladuste” varjamine või miski muu, kuid nii see kahjuks on, et režissöörid peale “tere” eriti muud teineteisele ei ütle. Võib-olla on sedagi võimalik muuta?“

Gildi liikmeks võivad kandideerida kõik professionaalsed mängufilmi, dokumentaal- ja animafilmi režissöörid, kes on teinud vähemalt ühe Eesti kinolevis jooksnud täispika filmi või rahvusvaheliselt levinud lühifilmi. Selleks tuleb esitada EFG juhatusele oma elulookirjeldus ja saata vabas vormis avaldus aadressile filmilavastajad@gmail.com.  Liikmeks vastuvõtmise otsustab EFG juhatus.


Lisainfo:
Moonika Siimets
filmilavastajad@gmail.com

Reedel, 8. mail kell 21:00 avaneb võimalus vaadata internetis 48 tunni jooksul tasuta nelja MEDIA toetatud filmi. Horvaatia, Eesti, Läti, Leedu ja Sloveenia filmihuvilised saavad näha filme neist Euroopa naabruskonna riikidest, mille filmikunst levib ehk veidi vähem. Kõik filmid on olnud populaarsed nii kodus kui ka võõrsil ja võitnud festivalidel omajagu auhindu. Filmid on valminud Balti ja Balkani riikide koostööna ja on heaks tõestuseks sellest, et mõtteid, oskusi ja vahendeid jagades saab teha väärt asja.

Tähista Euroopa päeva suurte lugudega väikestest maadest ja ühine meiega virtuaalses kinos!

Euroopa päeva väikeriikide filmiprogramm:

Ööelu / Nocno zivljenje / Nightlife (Sloveenia, Bosnia ja Hertsegoviina, Põhja- Makedoonia)
Krimidraama. Lavastaja Damjan Kozole, 2016.

Päike seniidis / Zvizdan / The High Sun (Horvaatia, Sloveenia, Serbia)
Romantiline drama. Lavastaja Dalibor Matanić, 2015.

Ajasillad / Bridges of time (Läti, Leedu, Eesti)
Ajalooline kultuuridokumentaal. Lavastajad Audrius Stonys ja Kristine Briede, 2018

Teesklejad / Pretenders (Eesti, Läti, Leedu)
Arthouse triller. Lavastaja Vallo Toomla, 2016


Vaata filme Loov Euroopa kodulehe esilehel:
www.looveuroopa.ee

Ürituse on korraldanud Loov Euroopa MEDIA Deski Horvaatia, Eesti, Läti, Leedu ja Sloveenia esindused.


Lisainfo:

Anu Ernits
Loov Euroopa Eesti
Eesti Filmi Instituut
+33725222200
anu@filmi.ee

“Eesti lood” sari ootab ideekavandeid filmideks, mis peegeldavad elu tänapäeva Eestis. Ideekonkursi tulemusena valmivad filmid jõuavad ekraanile 2022. aastal. Tegemist on juba 19. hooajaga “Eesti lood” sarjast.

Sarja “Eesti lood” filmid avavad Eesti ühiskonnas toimuvaid protsesse ning eestimaalaste tegemisi. Uute lugude konkursile oodatakse ideekavandeid, mis kõnetavad teemavaliku ja selge narratiiviga, eristuvate karakterite ning tugeva režiikontseptsiooniga. Saabunud ideekavandite seast valitakse välja teise vooru pääsevad ideed, mille autoritel on võimalik arendada kolme kuu vältel filmi vormi ja jutustamise viisi. Sügisel valitakse nende seast filmiprojektid, mille tootmine algab 2020. aasta lõpus.

Ideekonkursil osalemiseks peab esitama kavandi, mis võtab ühel A4-lehel kokku režissööri idee, peategelas(t)e tutvustuse ning teemavaliku põhjenduse. Ideed esitades palutakse ära märkida režissööri ja produtsendi nimed ning filmi tootjafirma. Filmide planeeritud pikkuseks on “Eesti lood” sarja puhul 28 minutit. Kavandeid oodatakse e-posti aadressile eestilood@err.ee hiljemalt 30. maiks 2020.

“Eesti lood” sarjast on kujunenud omanäoline ajastu kroonika, mille esimesed lood valmisid juba 2003. aastal. Dokumentaalfilmide tootmist rahastavad ühiselt Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital.

Varasemate “Eesti lugudega” saab tutvuda ERRi uues veebikanalis Jupiter: https://jupiter.err.ee/1038613/eesti-lood

Väljavalituks osutusid:
“Ikoonid ekraanil”, idee autor Sander Lebrecht
“Pesupäev”, idee autor Jaan Tootsen
“Nägu ja heinamaa”, idee autor Jaan Tootsen
“Surmatants”, idee autorid Andres Tenusaar ja Andrus Laansalu
“Mälestuspäev”, idee autor Andrus Tuisk
“Mida ma ometi tegin?”, idee autor Urmas Reisberg
“Ninja kaksikud teisest dimensioonist”, idee autorid Raul Esko ja Romet Esko
“Punane raamat”, idee autor Edina Csüllög
“Kuidas muru kasvab”, idee autor Antti Naulainen
“Tähistaevas”, idee autor Katrin Tegova
“Leping”, idee autor Ave Taavet
“Poiss, tüdruk ja kevad”, idee autorid Andres Keil ja Madis Reimund
“Taevas, tule appi”, idee autor Meelis Muhu
“Disko”, idee autor Jaak Kilmi
“Õppevideo”, idee autor Kristin Kalamees

Konkursi eesmärk oli luua filmitegijatele täiendav võimalus, kuidas kriisiolukorda loominguliselt jäädvustada, teostada kiirelt lühiformaati sobivaid ideid või pöörata tähelepanu digivahendite poolt pakutavatele uutele võimalustele. Konkurss oli avatud kõigile žanritele ning andis täiendava võimaluse pisut leevendada ka filmitegijate keerulist majanduslikku olukorda. Ideekavandite esitajad jäid žüriile anonüümseks kuni lõpliku valiku väljakuulutamiseni. 

Konkursi žürii liikmed olid Filipp Kruusvall, Mikk Rand, Peep Pedmanson, Mirjam Mikk.
Žürii esimehe Filipp Kruusvall sõnul on konkursile laekunud tööde suur arv väga positiivne üllatus. “On rõõmustav, et vaatamata filmivaldkonnale halvavalt mõjuvale kriisile on filmitegijate meeled ärksad ning niivõrd paljud autorid on keerulisel ajal kirja pannud tõeliselt leidlikud filmiideed.”

Kruusvalli sõnul on kiirkonkurss omamoodi eksperiment, mis on teostatud väga operatiivselt ning erandlik on ka see, et konkurss on mõeldud korraga kõigile filmiliikidele. “Ideid laekus kõigist filmižanritest ning esindatud olid ka nende mängulised kombinatsioonid. Lõpliku valiku hulgast leiab nii dokumentaal-, anima- kui ka mängufilmi žanrisse kuuluvaid tulevasi ülilühifilme. Nii mõnigi neist kasutab julgelt ja eksperimenteerivalt ka virtuaalmaailma kujutamist. Valikust leiab nii otsesemalt koroonakriisist jutustavaid lugusid, kui ka leidlikke universaalse sõnumiga lugusid,” lisas Kruusvall.

Iga 1-minutilise filmi eelarve on 1000 eurot ning filmid peavad valmis olema hiljemalt 15. juuniks 2020. Valmivate lühifilmide väljundiks saab nii tele-eeter kui ka sotsiaalmeedia. Samuti kasutatakse neid hariduslikel eesmärkidel.


Lisainfo:
Mikk Rand
Filmikirjaoskuse projektijuht
mikk@filmi.ee
510 0048

Eda Koppel
Eesti Filmi Instituudi turundusjuht
eda@filmi.ee

Koolitus koosneb kahest osast – avatud loengupäevast ja väljavalitud projektide koolitusest.

Avatud loeng

Avatud loengupäev on jagatud kaheks osaks. Esimene osa on avatud loeng, mis keskendub digitaalturundusele eelkõige produtsendi vaatepunktist. Antakse ka nõu, kuidas luua digitaalsetele keskkondadele sobivaid turundusmaterjale.
Teises osas keskendutakse juba konkreetsetele juhtumitele, kus digitaalturundust on kasutatud. Samuti vastatakse loengu käigus tekkinud küsimustele.

See loengupäev on avatud, aga vajalik on eelregistreerimine, et saada ligipääs koolituskeskkonda. Koolitusele saab registreeruda kuni 40 osalejat.
Oodatud on nii produtsendid, režissöörid, levitajad, turundajad, PR-inimesed.

Avatud loeng toimub 19. mail. Esimene osa kell 10.00–12.00. Teine osa 14.00–15.00
Koolitus toimub inglise keeles.

Link registreerumiseks on siin:
Registreerumise tähtpäev on 15. mai. 2020
Lisainfo koolituse kohta:
Eda Koppel
EFI turundusjuht
eda@filmi.ee, 520 3306


Projektide koolitus 20.–21.mai 2020

Programmi teine osa on suunatud väljavalitud filmiprojektidele, mille käigus arutatakse läbi projekti plaanitud turunduseesmärgid ja -tegevused ning antakse nõu plaanitu elluviimiseks ja vajadusel kohandamiseks.
Kandideerida võivad täispikad mängu- ja dokumentaalfilmid, mis on arenduse lõppfaasis või tootmises, aga ka filmid, mille võtted või tootmisperiood lõppenud ja planeeritud esilinastus 2021. aastal.

Kandideerimiseks palun saata projekti materjalid aadressile eda@filmi.ee hiljemalt 11. maiks 2020 kell 17.00. Koolitusele valitakse kuus projekti. Valitud projektid saavad otsuse teada 14. mail.

Üks-ühele kohtumised toimuvad 20. ja 21. mail kell 10.00–13.00. Igale projektile on planeeritud 50 minutit.
Koolitus toimub inglise keeles.

Vajalikud materjalid:
Treatment mängufilmidel
Projekti kirjeldus dokumentaalfilmidel
Valminud (või järeltootmises) filmi puhul link filmile
Režissööri ja produtsendi CV
Turundus- ja leviplaan
Režissööri / produtsendi nägemus (soovituslik)

Kõik materjalid peavad olema inglise keeles.

Koolitusel osalevad projektid valivad välja EFI ja Alphapanda.


Lisainfo koolituse kohta:
Eda Koppel
EFI turundusjuht
eda@filmi.ee, 520 3306