Filmi kohta öeldi nii:

Väljapaistva tehnika ja visuaali kontrollimise, äärmiselt loomingulise valguse ja kaamera kasutamise ning lihtsa, kuid siiski väga lihvitud sõnademängu eest loo jutustamisel. Film, mis on väärt vaatamist aina uuesti ja uuesti. See on midagi, mida me kunagi varem polnud näinud.

(For the outstanding technique and control of visuals, highly creative use of light and camera and simple, yet refine play of words to tell the story. A film that reserves to be watched again and again. It’s something we had never seen before.)

 

Festival toimus 10. - 19. septembrini Kanadas, Montrealis ja see oli maailmas esimene festival, mis on pühendatud ainult nukufilmidele. Hoolimata tehnika kasutamisest nii televisioonis kui mängufilmides, on nuku-animatsioon viimasel paaril aastal nö taaselustunud. Hoolimata sellest on paljudele kunstnikele probleemiks nende filmide linastamine. StopMotionMontreal üritab just seda muuta.

 

„Üks imeline mees“ on film eksistentsialistlikust vastusest Suurele Küsimusele inimkonna egost ja vajadusest elada kooskõlas loodusega.

 

Filmi sünopsis:

On olemas üks omapäraselt eriline mees, või vähemalt teda ümbritsev maailm määratleb teda omapärasena ja erilisena. Tal on fantastilisi oskusi, ebaloomulik andekus, tema suhtes võiks isegi kasutada sõna geenius, siiski, midagi temas on rahutu. Suured küsimused haaravad ta täielikult ja viivad kohta kus ta ei suuda enam muud teha, kui kõigest loobuda, et leida seda, mis temale ja muule loodusele tõesti väärtust pakub. Ja lõplikult ka rahu.

 

Režissöör Jonas Taul on õppinud Hollandis, Gerrit Rietveldi Akadeemias Amsterdamis ning tal on bakalaurusekraad AV kunstis. Omandamisel on magistrikraad Eesti Kunstiakadeemias animatsiooni erialal. Jonas Taul on avaldanud oma illustratsioonidega ka raamatu „Öömõtted“ (kirjastus Draakon&Kuu 2016). Raamat „Üks erakordselt eriline mees“ ootab väljaandmist sama kirjastuse poolt ning seondub raamatuga „Öömõtted“.

Sama raamatu idee alusel valmis ka film „Üks imeline mees“.

 

Filmi Eesti esilinastus toimus 18. augustil Tallinnas, Kinos „Sõprus“ filmifestivali ANIMIST TALLINN avamisel. Filmi näidatakse novembris-detsembris ka kinos Sõprus, jälgige reklaami!

 

Järgmised festivalide ülesastumised filmil on rahvusvahelisel Fredrikstadi animatsiooni festivalil 21.-24. oktoobril, rahvusvahelisel lühifilmide festivalil Interfilm Berlin 16.-21. novembril 2021.a.

 

Filmi treiler: https://www.dropbox.com/s/r9yhg6xbjx8b1d7/A_Most_Exquisite_Man_trailer_15Mbs.mp4?dl=0

Fotod filmist: https://www.dropbox.com/sh/grr0iyzbamndlrq/AAAM2GOM_5l_V46g4VBHiK0va?dl=0

 

Lisainfo:

Kerdi Oengo

kerdi@nukufilm.ee

tel. 51 63 833

 

 

“Pingeväljade aednik” on põneva käekirjaga jutustatud lugu meie armastatud loodusfilmitegijatelt Joosep Matjuselt ja Katri Rannastult. Paljudel on kindlasti veel meeles "Tuulte tahutud maa" ja "Fred Jüssi. Olemise ilu" filmide lummus. Joosep ja Katri portreteerivad seekord kirjanik Mehis Heinsaare mõttemaastikke. Kuigi filmi peategelaseks on kirjanik, ei puudu linateosest lummavad loodusmaastikud ja kirjaniku kaasteelisteks olevad loomad-linnud ning kunstnikest sõbrad. Mehis Heinsaarele meeldib aeg-ajalt ette võtta mitmepäevaseid matkasid, mida ta ise kutsub tagasihoidlikult "vaesemehe palverännakuteks". Filmis on autorid poeetilisel ning visuaalselt kaunil viisil tabanud kirjaniku püüdluse lihtsuse poole, tema võime kõiges tavapärases näha justkui ilmutuslikku.

 

Mehis Heinsaar on üks hinnatumaid ja auhinnatumaid kaasaegseid eesti kirjanikke, ta on avaldanud luulekogud "Sügaval elu häramas" ja "Pingeväljade aednik", lisaks  jutukogumikud "Vanameeste näppaja", "Härra Pauli kroonikad" ning "Ebatavaline ja ähvardav loodus". 2001. aastal sai tema teos "Vanameeste näppaja" Betti Alveri kirjandusauhinna parima debüüdi eest, samal aastal pälvis "Härra Pauli kroonikad"  Eesti Kultuurkapitali proosapreemia. Lisaks sellele on Heinsaar pälvinud kolmel korral Friedebert Tuglase novelliauhinna ning luuletuse „*öös mööduja käsi…“ eest Juhan Liivi auhinna. 

 

Filmi autorid on Joosep Matjus ja Katri Rannastu, filmi operaator Joosep Matjus, monteerija Katri Rannastu, filmi muusika autor Mati Uprus. Filmi on tootnud Wildkino.

Toetajad: Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvusringhääling ja Tartu Filmifond.

Filmi treiler: 

https://youtu.be/PVOG436A4SQ

https://vimeo.com/501859883

 

Kaadrid filmist:

https://drive.google.com/drive/folders/1YiShnqT2tPg5pYZcvqzuZE3zSfi7zkbL?usp=sharing

 

Plakat:

https://drive.google.com/drive/folders/1n6XT8CsSu37x54-tzv6t1I6CiI-RaOps?usp=sharing

Filmi pressiesindaja:

Katrin Tegova

siirijaviivi@gmail.com

+37256502721

 

Rumeenia päritolu Saksa filmilooja Alexander Nanau vaatajaid vapustanud ja puudutanud "Kollektiiv" (Rumeenia/Luksemburg 2019) on suurepärane dokumentaalfilm sellest, kuidas ajakirjanikud uurivad 2015. aastal Bukaresti ööklubis puhkenud ja 64 inimelu nõudnud tulekahju. Uurimise käigus avastavad aga kohalikus tervishoiusektoris vohava võika korruptsiooni, mis viis palju rohkemate surmadeni, kui see põlengu tõttu paratamatu oli.

 

Filmis põimuvad tihedalt ajakirjandus, poliitika ja tervishoid. Kaasaelamist ja mõtteainet jagub kuhjaga. "Kollektiiv" kandideeris sel aastal ka kahele Oscarile (parim rahvusvaheline film, parim dokumentaalfilm).

 

Pärast filmi saab jälgida videointervjuud filmi režissööri Alexander Nanauga. Samuti on soovijatel võimalus skaneerida ekraanilt QR kood ning esitada ka omapoolseid küsimusi. Vestlust modereerib filmiajakirjanik Pierre Eisenreich.

 

Film linastub vaid eestikeelsete subtiitritega. Tasuta pileteid saab kinokassast kogu päeva jooksul.

 

SEANSIST LÄHEMALT

 

ROHKEM INFOT:

 

Monica Raud

Kino Artis turundus- ja projektijuht

monica@kino.ee

tel: 663 1372

 

Ra Ragnar Novod
Kino Artis programmijuht
raragnar@kino.ee
tel: 663 1376

Filmi keskseks tegelaseks on Eestis elav ukrainlane Anatoli Ljutjuk, kelle eesmärgiks on teha iga päev kasvõi üks väike heategu. Anatoli on omal moel Tallinna vanalinna legend ‒ Lääne-Ukrainast pärit mees on Laboratooriumi tänavale rajanud ainulaadse maailma, mille põhituuma moodustab ukraina kultuurikeskus ja kirik. Tema igapäevasele pühendumisele esitab väljakutse Ukrainas lahvatanud sõda, mida Anatoli ei suuda passiivselt kõrvalt vaadata. Ta organiseerib Eestis humanitaarabi ja annetuste kogumise ning sõidab otse rindejoonele. Seal, omalaadses põrgu eeskojas, asub Anatoli kirja panema imelugusid, kuidas nii inimesed kui ka loomad on muinasjutulisel kombel pääsenud kõige hullemast ning teineteist aidanud. Nendest lugudest ja esemetest valmistab ta raamatu, mille eesmärgiks on transformeerida traumeerivad kogemused ning ka kõige pimedamal ajal hoida headusesse uskumise tuld.

 

“Sõda ja puuhobune” maailma esilinastus toimus DocPoint Tallinna festivali raames, seejärel esitleti filmi Ukraina festivalidel Docudays UA ja Molodist.

 

“Sõda ja puuhobune” valmis 6 aasta jooksul, võtted toimusid nii Tallinna vanalinnas kui Donetski rindejoonel. Filmi režissöörid on Ulyana Osovska ja Denis Strashny. Eesti poolt panustasid filmi valmimisse monteerija Mirjam Jegorov, toimetaja Kersti Uibo ja kaasprodutsent Ülo Pikkov. Filmi tootsid produktsioonifirmad Docutoloka ja Silmviburlane.

 

Filmi treiler:

https://www.youtube.com/watch?v=32E0uf_KOHM

 

Lisainfo:

 

Ülo Pikkov

56484693

ylo@silmviburlane.ee

https://www.facebook.com/ToyHorseTales/

 

Andrus Kivirähki raamatu “Kaka ja kevad” ainetel valminud film räägib melodramaatilise loo igatsusest, sõprusest, armastusest, selle sünnist ja surmast. Peategelane Kaka sünnib ühel imelisel kevadpäeval „tänu“ hulkuvale koerale. Saab sõbraks Varblasega, kes talle elutarkusi õpetab. Kevade tulles avastab Kaka oma majakese kõrvalt imeilusa Võilille, kelle ta viivitamatult omale naiseks palub. Võilillepreilil pole abielu vastu kena Kakaga midagi. Kibekiiresti peetaksegi imeilusad pulmad! Pealtnäha lihtne ja selge lugu peidab endas mitut erinevat sõnumit, alates loodushoiust kuni sallivuseni erinevate tegelaste väljanägemise ja tunneteni. Filmi produtsent on Kristel Tõldsepp tootjafirmast A Film Estonia.

„Merevaatega tuba“ on lugu Herbertist, kes sõidab pikale tööreisile ühte mereäärsesse linna ja armub seal ootamatult väga kaunisse lillepoe müüjannasse . Mees kannatab unetuse all ning ravib seda televiisorist piljardit vaadates. Ent nüüd ei ole ka sellest enam abi. Kinnisideeks muutunud kirg hoiab teda ärkvel.

„Sa ei ole kiivi“ peategelaseks on Härra Mitte Kiivi, kes soovib kuuluda seltskonda, aga selleks ei piisa vaid õigest sulestikust või varvaste arvust. Kas ühiskond on valmis aktsepteerima võõrast ja tema laulu...?

„Pooluni“ on alateadvuse seiklus. Poiss ärkab keset ööd, märkab sulge oma padjal ning leiab padja seest augu. Algab unenägu, kus poisi kõrval tegutsevad ka paljad linnud.

Kõik kolm lühifilmi on valminud õpingute jooksul Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni osakonnas.

Festival toimub Leedus, Klaipėda linnas ja alustab ülehomme, 9.septembril ning kestab kuni 12. septembrini.

 

Lisainfo:

https://blon.lt/

https://www.facebook.com/blonfest

Konkursi eesmärk on luua laiale vaatajaskonnale mõeldud uusi dokumentaalfilme, mis portreteerivad Eesti silmapaistvaid kultuuriloojaid, teadlasi, sportlasi ning ühiskonnaelu mõtestajad. Projektiga soovitakse väärtustada eelkõige neid inimesi, kelle looming või tegevus on jätnud Eesti ühiskonda tunnetatava jälje ning kelle saavutusi omas valdkonnas võib lugeda märgilisteks.

Konkursile on oodatud ideed, mis kaardistaksid peategelase olulisust Eesti kultuuriruumis ja ühiskonnas laiemalt, kuid jälgiks samas filmiloona tema arengujärgus olevaid tegemisi, on need siis elulised või loominguga seotud. Portreteerida võib ka lahkunud heeroseid.
 
ETV peatoimetaja Marje Tõemäe sõnul on eelmised ideekorjed pakkunud mitmekesise ning inspireeriva valiku, teiste seas on sündinud väljapaistvad portreefilmid Dolores Hoffmannist, Kalju Komissarovist, Tõnu Kõrvitsast, Vello Salost, Peep Puksist, Marju Lepajõest, Konstantin Vassiljevist, Anu Rauast jpt. “Kindlasti on juba praegu tegemist ühe väärtuslikuma audiovisuaalkoguga meie kultuuriraamatukogus,” märgib ta.

Eesti Filmi Instituudi eksperdi Filipp Kruusvalli sõnul on konkursi eesmärgiks jäädvustada Eesti kultuuri jaoks oluliste inimeste elust olemuslikke hetki ning selle tulemusena on sündinud väga eriilmelisi ja kunstiliselt kõrgel tasemel filme. Kruusvall lisab: “Lisaks äratundmisrõõmule on paljud portreefilmid pakkunud ka üllatavaid vaatenurki, fookuspunkte ja üldistusi, mis on andnud uue ja täiendava mõistmise nii peategelasest kui ka tema poolt esindatud valdkonnast laiemalt.”.

Konkursil võivad kandideerida kõik Eestis asutatud juriidilised isikud, kelle põhitegevusala on filmide tootmine. Esitada tuleb järgmised dokumendid:
- peategelase valik ning põhjendus (1 lk)
- režissööri suhe portreteeritavasse (1 lk)
- filmi teema, kontseptsioon ja visuaalne nägemus (1–2 lk)
- stsenaarne plaan ehk treatment (3–5 lk)
- tootmise eelarve
- režissööri ja produtsendi CV
- projekti võimalik loominguline meeskond (operaator, monteerija, helilooja, toimetaja jne)
- peategelase või tema esindaja kirjalik nõusolek filmis osalemiseks
Ideede esitamise tähtaeg ja koht: 8. november 2021, portreefilm@err.ee 
 
Ideid hindab ERR-i, EFI ja Kultuurkapitali esindajatest ning ühest sõltumatust kultuurivaldkonna eksperdist koosnev žürii. Arvesse võetakse nii valmiva filmi ideed, sisu kui ka teostatavust. Žürii valib välja kuni viis ideed. Portreefilmi pikkus on 55–58 minutit ja tootmine toimub ajavahemikus jaanuar-detsember 2022. Uusi filme esitletakse esmalt kinos ning seejärel jõuavad need ERR-i telekanalite ekraanile.
 
Dokumentaalfilmide tootmist rahastavad Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital. Ühele filmile eraldatav toetus on kokku maksimaalselt 30 000 eurot.
Varasemaid portreefilme näeb ERR-i veebikanalis Jupiter.err.ee.

-- 
Pille-Mai Helemäe
Eesti Rahvusringhääling / Estonian Public Broadcasting
Mob: +372 56 464 565
E-mail: pille-mai.helemae@err.ee

Suurele ekraanile tulevad nüüd kõik kolm kevadel LUX publikuauhinnale võistelnud linateost, mis olid vaadatavad vaid veebikinos. Iga filmi saab näha kahel päeval ja kõik filmid linastuvad vaid eestikeelsete subtiitritega.  

Auhinna koju viinud Rumeenia päritolu Saksa filmilooja Alexander Nanau "Kollektiiv" on dokfilm sellest, kuidas ajakirjanikud uurivad 2015. aastal Bukaresti ööklubis puhkenud ja 64 inimelu nõudnud tulekahju. Uurimise käigus avastavad aga kohalikus tervishoiusektoris vohava korruptsiooni, mis viis palju rohkemate surmadeni, kui see põlengu tõttu paratamatu oli. Film kandideeris ka kahele Oscarile (parim rahvusvaheline ja parim dokumentaalfilm).
 
Taani režissööri Thomas Vinterbergi "Järgmine ring" linastus edukalt kinodes juba möödunud sügisel ja kandideeris kahele Oscarile (parim rahvusvaheline film, parim režissöör) ning võitis Oscari parima rahvusvahelise filmi kategoorias. See on lugu väsinud gümnaasiumiõpetajatest, kes hakkavad enda peal läbi viima eksperimenti, et testida, kas väike promill veres mõjub hästi nende loomingulisusele ja sooritusele. 
 
Poolaka Jan Komasa "Corpus Christi" on kirglik ja haarav lugu 20-aastasest Danielist, kes vabaneb noorte kinnipidamiskeskusest ja leidnud tööd Poola külakeses asuvas saeveskis, pihib kohalikule preestrile oma soovist asuda hoopis usulisele teele. See on tema keerulist minevikku arvestades võimatu, ent ometi lähevad asjad nii, et peagi võtab ta koguduse üle. Film kandideeris 2020. aasta Oscaritel parima rahvusvahelise filmi kategoorias.

Euroopa Filmiakadeemia ja Euroopa Parlament annavad Lux filmiauhinda välja alates 2007. aastast. Preemiaga toetatakse Euroopa filmilevi, mistõttu valmivad nomineeritud filmidele kõigis ametlikes Euroopa Liidu keeltes subtiitrid ning korraldatakse tasuta seansse. Alates 2021. aastast osaleb Euroopa parima filmi valimisel aktiivselt ka kinopublik. 

PROGRAMM:

E 6.09 kell 19.00 "KOLLEKTIIV"
T 7.09 kell 17.15 "JÄRGMINE RING"
K 8.09 kell 17.15 "CORPUS CHRISTI"
N 9.09 kell 17.15 "KOLLEKTIIV"
L 11.09 kell 15.00 "JÄRGMINE RING"
P 12.09 kell 15.00 "CORPUS CHRISTI"

*Tasuta piletid saab välja võtta kino kassast seansi toimumise päeval. 

Rohkem infot:

https://www.kino.ee/Events/LUX2021
https://luxaward.eu/et

Ra Ragnar Novod / Kino Artis programmijuht / raragnar@kino.ee

Monica Raud / Kino Artis turundusjuht / monica@kino.ee

Euroopa parimaid tele-, raadio- ja digitaalprogramme koondaval Prix Europa festivalil jagatakse auhindu üheksas kategoorias. 268 meediaettevõtet esitasid tänavu festivalile kokku 684 tööd, mille seast valis sõltumatutest ekspertidest koosnev žürii auhindadele kandideerivad nominendid. Kokku jõudis nominentide hulka 209 programmi 26 riigist.

Eesti programmidest on teledokumentaali kategoorias nomineeritud Eesti lugude sarja film "Murust", mille režissöör on Kaupo Kruusiauk. "Murust" on lugu kahest perekonnast, kellel on vastandlikud vaated muruniitmisele ja aiapidamisele. Kokku kandideerib kategoorias 27 teledokumentaali.

2021. aastal esilinastunud Eesti lugude sarjast on festivalidele jõudnud juba mitmeid filme. Juunis linastus Beat Film Festivalil Moskvas režissöör Sasha Heifetsi "Muusika, mida ma veel ei tea", mis koos režissöör Anna Hintsi filmiga „Homme saabub paradiis“ linastub augustis ka festivalil MakeDox. „Homme saabub paradiis“ on valitud ka Helsingis septembris toimuvale festivalile Armastus ja anarhia, kus see linastub koos režissöör Taavi Aruse filmiga "Lil Eesti", mis jõudis ekraanile ka New Yorgi hiphopi filmifestivalil.

Programmis „Pastelsed mõttemängud“ annab tooni 1970. aastat värvikirev popanimatsioon, mida esindavad Avo Paistiku „Tolmuimeja“ ning Rein Raamatu „Värvilind“. Programmis linastub ka äsja 75. juubelit tähistanud Priit Pärna „Hotell E“, mida võib vaadata reaktsioonina 90. aastate murrangulistele aegadele. Ehkki valminud mitu kümnendit hiljem, haakuvad popanimatsiooni sürrealistliku tonaalsusega ka „Crackhouse“ ja „Velodrool“. Esimese autor on Martinus Klemet, kelle värskeim film „Näotuvastus“ jõudis äsja Eesti publiku ette animatsioonifestivalil Animist Tallinn. „Velodrooli“ taga on režissöör Sander Joon, kellel on hetkel tootmises irooniline ralli-teemaline lühianimatsioon „Sierra“.

Eriprogrammist „Armastuslood“ leiab nii nukraid kui õnnelikke armastuslugusid. Priit Pärna „Kolmnurk“ räägib armastusest 80ndate aastate magalarajoonides. Ka Kaspar Jancise auhinnatud „Krokodill“ annab armastusele kurva mõõtme. Chintis Lundgreni „Elu Herman H. Rott’iga“ on vihkamise-ja armastuse humoorikas virrvarr. Täiesti teistsuguse tõlgenduse armastusele annavad aga Heino Parsi „Nael“ ja Kalju Kivi „Sõlm“, kus armastuse keerdkäigud avanevad inimeste või loomade asemel hoopis naelte ja niidijuppide liikumise läbi. 

“Tallinnfilmi animafilmidest on “Sõlm” värskeim restaureeritud teos ning on rõõm, et see kohe ka festivalipublikuni jõuab. Filmi restaureeris Tõnu Talivee Nukufilmist. Sel aastal on Eesti Filmi Instituudil plaanis tellida veel paarikümne animafilmi restaureerimine ning loodetavasti saab ka neid lisaks tavapärasele VOD levile festivalidel ja suurtel ekraanidel näha,” kommenteeris Eesti Filmi Instituudi filmipärandi osakonna juht Rain Põdra.

LINOLEUM toimub 1.- 5. septembrini. Eesti filmide linastused on 4. ja 5. septembril. Programme kureeris Aurelia Aasa.

Kaadrid filmidest leiad siit.

Festivali koduleht on siin.

Lisainfo:

Aurelia Aasa

AAA Creative

Instagram / Facebook

Triinu Keedus

Eesti Filmi Instituut 

triinu@filmi.ee

Film Merle Karusoost, teatrilavastajast ja elulugude kogujast, heidab pilgu tema isiklikele lugudele, kajastades läbitud eluetappidel settinud tõekspidamisi ja mäletamise läbivat rolli.

„Mina olen teatavasti elulugude koguja ja mälupilte ma küsin esimesi alati ja on selline reegel, et see sama esimene mälupilt peegeldab üsna seda, mis inimene see on või mis selle inimesega toimub. Ja sellepärast need esimesed … ilmselt sellepärast need esimesed mälupildid muutuvadki, et inimesed ka muutuvad aja jooksul.” (Merle Karusoo)

Filmi autorid on Kristin Raup ja Madli Lääne.

Kristin Raup on õppinud operaator-lavastajaks Tallinna Ülikoolis,
filmirežiid Poola Rahvuslikus Filmikoolis Lodzis ja kultuuriantropoloogiat
Eesti Kunstiakadeemias ning on teinud mitmeid dokumentaalseid autorifilme.

Madli Lääne on õppinud ajakirjandust Tartu Ülikoolis, telerežiid Tallinna Pedagoogikaülikoolis, montaažirežiid TLÜ Balti Filmi- ja Meediakoolis ja filmirežiid Texase Ülikoolis Austinis (USA). 

Režissööri ja monteerijana on ta teinud mitmeid lühi- ja dokumentaalfilme.

Filmi tootja on F-Seitse ning filmi valmimist toetasid Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Rahvusringhääling. 

 

Treiler: https://www.youtube.com/watch?v=9Uj7wtrv-1E&t=6s

 

Film jõuab Tartu Elektriteatri ja Tallinna kinode Artis ja Sõprus ekraanidele.

 

Rohkem infot:

Kaie-Ene Rääk, produtsent

kaie@fseitse.ee

56488902

Filmiideid hindab žürii, kuhu kuuluvad Laura Raud (Eesti Stsenaristide Gild), Moonika Siimets (Eesti Filmirežissööride Gild), Terje Toomistu (Eesti Dokumentalistide Gild), Kerdi Oengo (Eesti Animatsiooni Liit), Aet Laigu (Eesti Filmitööstuse Klaster), Tiit Aleksejev (Eesti Kirjanike Liit), Filipp Kruusvall, Peep Pedmanson ja Piret Tibbo-Hudgins (EFI).

Filmideede hindamise mõõdupuuks on, kas filmiidee alusel on võimalik luua publikut kõnetav kõrgetasemeline Eesti film. Ideede hindamine toimub žürii poolt kollegiaalselt. Filmiideid hinnatakse ainult sünopsise alusel ja žürii ei pea põhjendama oma valikut ega andma tagasisidet autoritele. Žürii otsust ei saa vaidlustada.

Ideekonkursil valitakse välja kuni 20 filmiideed. Žürii võib valida vähem võidutöid, kui selgub, et ideekonkursi tingimustele vastavaid filmiideid on vähem.

Ideekonkursi tulemustest teavitatakse konkursist osavõtjaid hiljemalt 26. oktoobril 2021. a.

Filmipäevade 24. augusti avaseansil linastub Läti-Norra koostöös valminud ning kõrgelt auhinnatud animeeritud dokumentaal „Minu lemmiksõda“. Režissöör Ilze Burkovska Jacobseni lapsepõlvemälestustel põhinev lugu kasvamisest külma sõja aegses Nõukogude Lätis. Film on osalenud ja tunnustust pälvinud mitmetel festivalidel üle maailma, sealhulgas animamaastikul hinnatud Annecy ja Bucheoni festivalidel.

24. august, kell 19:00 „Minu lemmiksõda” (My Favorite War, Mans mīļākais karš)

rež. Ilze Burkovska Jacobsen / 2020 / 82' / LV-NO

treiler: https://vimeo.com/421103164

2019. aasta PÖFFi Balti võitlusprogrammi võidufilm „Emamaa“ jutustab loo 12-aastasest Kovasest. Ameerikas üles kasvanud poiss saadab pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist oma ema Viktorijat keerukas püüdluses tagasi saada perekonna kunagine kodu Leedus, mille on nüüdseks hõivanud vaesunud Vene pere. Režissöör Tomas Vengris kasvas üles USAs ja sarnaselt peategelasele on samuti Leedu immigrantide poeg. Ta on varasemalt töötanud monteerijana mitmel tuntud filmil, sealhulgas ka 2017. aasta Sundance’i võidufilmi „I Don't Feel at Home in This World Anymore“ juures. „Emamaa“ on tema debüüt režissöörina.

 

24. august, kell 21.00 „Emamaa” (Motherland, Gimtine)

rež. Tomas Vengris / 2019 / 96' / LT-LV-DE-GR

treiler: https://vimeo.com/357612872

25. augustil linastub Leedu-Iirimaa koostööfilm „Loss“. Kasvamise loo ja psühholoogilise draama piirimail film räägib 13-aastasest Dublinis elavast Monikast, kes unistab lauljakarjäärist. Ta üritab kõigest väest oma endisest pianistist ema veenda endaga laval üles astuma, kuid dementse vanaema eest hoolitsev ja kalavabrikus rabav naine ei suhtu enam muusikuametisse samalaadse tuhinaga ja on arvete maksmiseks sunnitud nende süntesaatori maha müüma. Saades ühelt salapäraselt härrasmehelt kutse esineda müstilises muusikute kultuspaigas „Loss“, avaneb tüdrukul võimalus ennast laulajana tõestada ja püüdes klaverit tagasi saada, muutub ta otsingutes aina meeleheitlikumaks.

 

 25. august, kell 19:00 „Loss” (The Castle, Pilis)

rež. Lina Lužytė / 2020 / 91' / LT-IE

treiler: https://www.youtube.com/watch?v=Tlc_urChZtA

 

Filmipäevad lõpetab Läti parima debüütfilmi preemia pälvinud krimipõnevik „Vahetus”. Taksojuhina töötav noor üksikisa Mareks jääb varguse tagajärjel oma bossile suure summa võlgu ja on sunnitud selle kiiremas korras tagasi teenima. Tormilise öö jooksul lahti rulluv sündmustik jutustab ühe mehe väljapääsmatust katsest leida raha, mille ta võlgneb oma üha kannatamatule ülemusele.

 

25. august, kell 21:00 „Vahetus” (The Shift, Maiņa)

rež. Reinis Kalviņš / 2020 / 85' / LV

treiler: https://www.youtube.com/watch?v=3F_mnkQgvpU

 

Tasuta pileteid on filmidele võimalik broneerida linastuse päeval Artise kassast.

Linastustele pääseb kas COVID-19 lõpetatud vaktsineerimiskuuri või läbipõdemise tõendiga (kehtib kuni 6. kuud pärast läbipõdemist) või negatiivse PCR testi (kuni 72 h vana) või antigeeni kiirtesti (kuni 48 h vana) ette näitamisel. Lisaks on vaja esitada ka isikuttõendav dokument.

 

Viiendat korda toimuvad augustikuised Balti Filmipäevad leiavad aset kolmes Balti riigis ja pakuvad võimalust vaadata naaberriikide viimaste aastate filmiparemikku ning jagada kodumaist. Eesti filmidest linastuvad sel aastal Lätis ja Leedus Lauri Randla humoorikas debüüt „Hüvasti, NSVL“ ja Jaan Tootseni Fred Jüssi portreedokumentaal „Olemise ilu“. Üritus on pühendatud Balti keti aastapäevale. Filmipäevi korraldavad Eesti, Läti ja Leedu filmiinstituudid.

 

 Lisainfo Facebookis ja Artise kodulehel.

Vaata filmipäevade treilerit.

Filmi kohta öeldi nii:

Jonas Tauli kirjutatud ja lavastatud suurepärane lühifilm toob esile kaks aspekti. Esiteks selle minimalistliku esteetika koos narratiiviga, mis on sama eriline, kui filmi peategelanegi. Hästi on ära kasutatud animatsiooni võimalusi, et lihvida lavastust kuni viimse millimeetrini. Meenutab veidi Wes Andersoni tööd, kuid hästi eristuva esteetikaga – Taul on valinud vaid musta ja valge värvi. Teiseks aspektiks on filmi filosoofiline, intellektuaalne sügavus. Hindan tema seikluslikku mõtisklust selle üle, mis tähendab elada. Tulemus on üks emotsionaalsemaid, mida olen nukufilmi animatsioonis näinud.

Festival toimus 27. juulist kuni 2. augustini Argentiinas, Buenos Aireses ja see on ainus nukufilmide festival Lõuna-Ameerikas. Festival pakub peale filmiprogrammide ka audiovisuaalset haridust ja koolitust ning edendab selle žanri arengut, levikut ning taset, kaasates oma seminaridele, konverentsidele ning töötubadele nukufilmi spetsialiste erinevatest maailma paikadest.

„Üks imeline mees“ on film eksistentsialistlikust vastusest Suurele Küsimusele inimkonna egost ja vajadusest elada kooskõlas loodusega.

Filmi sünopsis:

On olemas üks omapäraselt eriline mees, või vähemalt teda ümbritsev maailm määratleb teda omapärasena ja erilisena. Tal on fantastilisi oskusi, ebaloomulik andekus, tema suhtes võiks isegi kasutada sõna geenius, siiski, midagi temas on rahutu. Suured küsimused haaravad ta täielikult ja viivad kohta kus ta ei suuda enam muud teha, kui kõigest loobuda, et leida seda, mis temale ja muule loodusele tõesti väärtust pakub. Ja lõplikult ka rahu.

Režissöör Jonas Taul on õppinud Hollandis, Gerrit Rietveldi Akadeemias Amsterdamis ning tal on bakalaurusekraad AV kunstis. Omandamisel on magistrikraad Eesti Kunstiakadeemias animatsiooni erialal. Jonas Taul on avaldanud oma illustratsioonidega ka raamatu „Öömõtted“ (kirjastus Draakon&Kuu 2016). Raamat „Üks erakordselt eriline mees“ ootab väljaandmist sama kirjastuse poolt ning seondub raamatuga „Öömõtted“.

Sama raamatu idee alusel valmis ka film „Üks imeline mees“.

Filmi Eesti esilinastus toimub 18. augustil Tallinnas, Kinos „Sõprus“ filmifestivali ANIMIST TALLINN avamisel, filmi saab näha ka 21. augustil Kai Kunstikeskuses festivali programmis Eesti uus animatsioon.

Filmi treiler: https://www.dropbox.com/s/r9yhg6xbjx8b1d7/A_Most_Exquisite_Man_trailer_15Mbs.mp4?dl=0

Fotod filmist: https://www.dropbox.com/sh/grr0iyzbamndlrq/AAAM2GOM_5l_V46g4VBHiK0va?dl=0

 

Lisainfo:

Kerdi Oengo

kerdi@nukufilm.ee

tel. 51 63 833