Filmi kandideerimise tingimused:

• Film (mängufilm, dokumentaalfilmi või animafilm) on täispikas formaadis (pikem kui 40 minutit)
• Film peab olema toodetud väljaspool Ameerika Ühendriike
• Filmi dialoog peab olema enam kui 50% ulatuses mitte-ingliskeelne
• Filmi esilinastuse aeg on ajavahemikus 1. november 2023 kuni 30. september 2024
• Film on esmalt kinos linastunud produtsendi ja kino tulu saamise eesmärgil vähemalt seitsmel järjestikusel päeval (filmi kvalifitseeriv linastusperiood võib toimuda väljaspool Eestit, kuid mitte Ameerika Ühendriikides)

Üksikasjalikud Ameerika filmiakadeemia 97. Oscarite reeglid:

Rules & Eligibility | Oscars.org | Academy of Motion Picture Arts and Sciences

https://www.oscars.org/sites/oscars/files/2024-04/97_international_feature_rules.pdf

https://www.oscars.org/sites/oscars/files/2024-06/97_international_feature_checklist.pdf?VersionId=6DQVsjOCBbMkfFv5nDAqtvPI4kmeLzLt

2025. aasta Oscaritel rahvusvahelise filmi kategoorias Eestit esindava filmi valib välja Eesti Filmi Instituudi kokku kutsutud komisjon, mis vastab allolevatele Ameerika filmiakadeemia sätestatud reeglitele:

• Eestit esindavat filmi valiv komisjon koosneb vähemalt 50% ulatuses filmivaldkonna loovisikutest
• Enamus komisjoni liikmetest on filmitegijad
• Komisjonil on vähemalt viis liiget
• Kõik komisjoni liikmed on Eesti kodanikud
• Komisjoni liikmetel puudub töösuhe kandideerivate filmidega
• Komisjon valib Eestit esindava filmi välja arutelu ja hääletuse teel

Juhised filmi esitamiseks komisjonile, mille koosseis valib 97. Oscaritel rahvusvahelise filmi kategoorias Eestit esindava filmi:

• Palume Ameerika filmiakadeemia reeglitele vastav film esitada komisjonile kaalumiseks saates e-kirja ja filmi info aadressile film@filmi.ee
• Tähtaeg taotluse esitamiseks: 1. august 2024
• Küsimuste korral palume kirjutada e-posti aadressile film@filmi.ee

Komisjoni kontaktisik:
Viola Salu
E-post: film@filmi.ee

„Linnud läinud“ on nukuanimatsioonile pühendunud režissööri Anu-Laura Tuttelbergi aastaaegade-triloogia teine film. Talvises põhjamaises looduses tegutsevad triloogia esimesest osast „Talv vihmametsas“ tuttavad portselanist tegelased. 11-minutiline talvine poeem elu haprusest ja jätkuvusest on animeeritud üle kolme talve 90 võttepäeva jooksul vabas looduses Eesti põhjarannikul ja Põhja-Norras. Film on salvestatud 16mm filmilindile 60 aastat vana Paillard Bolex kaameraga. Filmi originaalmuusika on loonud Maarja Nuut. 

Stsenarist-režissöör Anu-Laura Tuttelberg soovis luua ühe erilise filmi loodusest, kus on ühendatud tema lemmikanimatehnika – nukufilm - ning südamelähedased loodusmaastikud. „Nukufilme on enamasti tehtud stuudios, kus filmitegijad saavad luua illusiooni ise liigutavatest filminukkudest. Mina tahan näidata vaatajale, kuidas portselanist loomad-linnud elavad looduses justkui oma elu ning samal ajal on igas animatsiooni kaadris nähtav ka nukke ümbritseva valguse ja looduse muutumine. Ühe paarisekundilise animatsioonikaadri sisse on püütud terve päev päikesetõusust kuni loojanguni. Nii nagu väikesed portselanist tegelased selles külmas lumetormis, oleme ka meie mõjutatud end ümbritsevast loodusest ja selle rütmidest,“ mõtestab režissöör filmi aluseks olevat nägemust ja lisab: „Mul on suur rõõm esitleda meie karget lumist nukufilmi festivalipublikule suviselt palavas Locarnos!“ 

Täna programmi avalikustanud Locarno filmifestival toimub sel aastal 77. korda ning tegemist on Cannes’i, Berliini ja Veneetsia festivalide järel ühe olulisima Euroopa A-klassi filmifestivaliga. Festivalil valitakse kandidaat Euroopa Filmiauhinnale parima lühifilmi kategoorias ja rahvusvahelise võistlusprogrammi võitja kvalifitseerub Oscarile kandideerimiseks. Locarno filmifestival toimub 7-17. augustil. 

„Animatsiooni kohta ebatavalistes tingimustes - vabas looduses - valminud kauni nukufilmi teostamine on lisaks visioonile nõudnud režissöör Anu-Laura Tuttelbergilt ka ülimat füüsilist vastupidavust, kannatlikkust, täpset silma ja meisterlikku kätt alustades filmi tegelaste detailhaaval portselanist valamisest ja lõpetades talvisel rannal käsitsi sundasendis animeerimisest ning täismehhaanilise kaameraga salvestamisest. Olen südamest rõõmus, et end animavaldkonnas juba kehtestanud ning hinnatud Eesti autori uus film esilinastub nüüd kõrvuti teiste filmiliikidega ühel Euroopa tähtsaimal filmifestivalil,“ on filmi produtsent Marianne Ostrat õnnelik.

Taustainfo: 
Anu-Laura Tuttelbergi eelmine nukufilm - triloogia esimene osa – „Talv vihmametsas“ esilinastus 2019. aastal maailma olulisimal animafilmide festivalil Annecy’s Prantsusmaal, osales kokku rohkem kui 90 filmifestivalil ja võitis 13 auhinda. Anu-Laura Tuttelberg on ka filmi „Linnud läinud“ stsenarist, kunstnik ning operaator. Filmi produtsent on Marianne Ostrat („Savvusanna sõsarad“), kelle jaoks „Linnud läinud“ on esimene animafilm peatootjana, kuid kelle kaasprodutseeritud Rootsi-Eesti lühianimafilm „Amalimbo“ esilinastus 2016. aastal Veneetsia filmifestivalil ning pälvis Euroopa Filmiauhinna nominatsiooni. Filmi teine operaator on Francesco Rosso, monteerijad Daniel Irabien Peniche ja Silvija Vilkaitė, helilooja Maarja Nuut, helirežissöör Olga Bulygo ja kaasprodutsent Agnė Adomėnė. „Linnud läinud“ tootja on animatsioonistuudio Fork Film ning film on valminud rahvusvahelises kaastootmises Leedu animatsioonistuudioga ART SHOT. Filmi rahvusvahelisi leviõigusi esindab Itaalia müügiagentuur Lights On. 

Filmi tootmist toetasid Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Leedu Filmikeskus ning Norra kunstiresidentuur ArtiJuli.


„Linnud läinud“ sotsiaalmeedias: 
Instagram: instagram.com/onwearywingsgoby/ 
Facebook: facebook.com/forkfilmanimationstudio

Locarno rahvusvahelise filmifestivali kodulehekülg: www.locarnofestival.ch


Lisainfo: 

Marianne Ostrat
produtsent 
5233577
marianne@forkfilm.com
Fork Film

Anu-Laura Tuttelberg 
režissöör
5164635 
anulaura@gmail.com 

“Eesti animatsioon on maailmas tuntud kaubamärk ning viimastel aastatel on järjestikku Eesti lühianimafilmid - Sander Joone “Sierra”, Priit Tenderi “Koerkorter” ning Morten Tšinakovi ja Lucija Mrzljaki “Eeva” – jõudnud Oscarite short-listi. Seega on ainult aja küsimus kui filmimaailma ihaldatuim kuldmehike Maarjamaale jõuab,” sõnas Pikkov.

Pikkovi värskeimat lühifilmi “Õmblusmasin” on praegu võimalik vaadata kinodes lühifilmide kogumikus “Metsik lõuna”, mis on osa Tartu 2024 Ellujäämise kunstide dokprogrammist.

„Detektiiv von Fock“ räägib Sagadi mõisa edukast, kuid tagasihoidlikust uuest isandast Paul von Fockist, kellel tuleb hakata lahendama oma vana vaenlase Justus von Breverni mõrva, kui Sagadi valdustest leitakse mehe surnukeha. Kohaliku kohtu kaasistujana on see von Focki esimene kokkupuude kuritegevusega ning kaalul on tema maine baltisaksa kogukonnas.

Sari valmib Eesti, Läti, Itaalia ja Saksamaa koostöös ning esmakordselt on sellele õla alla pannud ka kõigi kolme Balti riigi rahvusringhäälingud. Loov Euroopa toetus on 400 000 eurot. Lisaks Eesti Telefilmile Eestis on projekti toetanud ka Eesti Filmi Instituut, RMK, Sagadi muuseum, Palmse muuseum ja Alatskivi loss.

„Detektiiv von Focki“ lavastab Arun Tamm ja operaator on Mart Ratassepp. Peaosades mängivad Priit Pius, Sten Karpov Eestist ja Aurora Ruffino Itaaliast. Seriaali esilinastus on plaanis 2025. aasta kevadel ETVs ning voogedastusplatvormil Jupiter, samuti Läti ja Leedu rahvusringhäälingutes.

Sari „Tüdruk Tallinnast“ leiab aset aga kaasajas. Endine kurjategija Ivan, nüüd seaduskuulekas ärimees, kohtub tüdrukuga, kes näeb välja täpselt nagu tema 30 aastat tagasi, „metsikutel üheksakümnendatel“ mõrvatud elu armastus Maria.

Samal ajal, kui Ivan püüab müstilise juhuse olemusele jälile saada, tuleb Eesti politseiuurijal Annal välja selgitada, kes on mõrvatud tüdruk, kelle jäänused leitakse Tallinna lähistelt. Lugude ristudes peavad nii eilsed kui tänased tegelased seisma silmitsi mineviku kummitustega.

„Tüdruk Tallinnast“ valmib Eesti, Ukraina ja Bulgaaria koostöös. Lisaks Eesti Telefilmile panustavad sellesse ka Läti rahvusringhääling ja Balti voogedastusplatvorm Go3. Loov Euroopa MEDIA toetus projektile on 196 400 eurot.

Seriaali „Tüdruk Tallinnast“ režissöör on Ilmar Raag ja esilinastus on planeeritud 2026. aasta kevadesse.


Loov Euroopa MEDIA on Euroopa Komisjoni toetusprogramm, mille eesmärk on tugevdada Euroopa audiovisuaaltööstust ning filmide rahvusvahelist turundust ja levi. Muuhulgas toetatakse filmide, teleseriaalide ja videomängude arendust.

Foto autor: Kairit Leibold / ERR


Lisainfo:

Jevgeni Supin
jevgeni@zolba.ee
Tel. 56465205
Zolba Productions

Anu Ernits
anu@filmi.ee
Tel 52222200
Loov Euroopa MEDIA Desk Eesti

17. juunil kell 18:00 esilinastuvad Eesti Filmi Suvepäeval Filmiajaloo Muuseumis 15 uhiuut ülilühifilmi.

• „Ai-ai-ai“, autor: Anti Naulainen
• „Fotoalbum“, autor: Joosep Ehasalu
• „Garanteeritud AI-TA“, autorid: Rene Katsev / teostaja: Robert Raska Ly
• „Ideaalne mälupilt“, autor: Edina Csüllog
• „Ikkagi inimene?“, autorid: Andres Tarto, Helmut Jänes
• „KKK“, autor: Grete Kaio
• „Kollane meloodia“, autor: Hille Karm
• „Oomen“, autorid: Ranno Kasemaa, Marko Lillemägi, Liina Särkinen
• „SOS“, autor: Sten Toom
• „Teekond“, autor: Maria Uppin
• „Tehis-Arno“, autorid: Liina Särkinen, Ranno Kasemaa, Marko Lillemägi
• „Tühimik“, autorid: Ranno Kasemaa, Marko Lillemägi, Liina Särkinen
• „Üks helin meil helises rinna sees“, autor: Teresa Baroet
• „uued p(r)illid“, autor: Kristiina Iilane
• „Vaas“, autor: Riho Unt

Dokumentaalfilm “Tule sõnumid”
https://www.kino.ee/event/6827/

FILMIST:
Inglane Mark loob silla maiade ja lääne maailma vahele. Ta tutvustab püha kalendrit tänu millele on võimalik leida oma missiooni ja teada igapäeva energiat, ta teeb tuletseremooniaid ja jagab kuidas tulega suhelda. Film jagab Marki lugu kuidas ta maiade päevajuhiks sai ning kuidas ta kohalikke nende juurtarkustega taasühendab.

Režissöör Kairi Kivirähk: „Maiad kogevad universumi kui kootud vaipa, milles me kõik oleme lõngajupid, luues uskumatuid mustreid ja inspireerivaid lugusid. Neli aastat oleme kudunud filmi maiade kalendrist, tuletseremooniatest ja loost, kuidas kultuuride vaheline sildade loomine elustab vanu tarkuseid ja taasühendab kohalikke oma juurteadmistega”.

Film “Tule sõnumid” esilinastub esmakordselt Tallinnas, kinos Artis 25.juunil, maagilisel igivalgel ajal, andes vaatajale suveks kaasa inspiratsiooni, kuidas tule ja looduselementidega ühenduda, tiivustab meid leidma oma südametee ja loob silla Guatemala maiade traditsiooni ja Eesti vahele.

Kui sinu süda tuksub iidsete loodustarkustega ja kosmilise kalendri süsteemiga ühes rütmis, siis tule ja saa osa maiade traditsioonist ja kuula, mis sõnum Tulel sinu jaoks valmis on pandud.

Režissöör Kairi Kivirähk on uurinud maiadega seonduvat viimased kuus aastat, 2022. aastal ilmus tal koostöös Varraku kirjastusega raamat “Püha aeg ja maiade kalender”. Kairi Kivirähk lõpetas Balti Filmi ja Meedia kooli bakalaureuse ja Tartu Ülikooli religiooniuuringute magistriõpingud ning on pühendunud erinevate kultuuride vaimsete praktikate ja religioonide uurimisele. See on režissööri esimene täispikk film ja ta loodab sellega elustada ühendust loodusjõududega, püha aja kogemisega, sildade loomisega eri kultuuride vahel ning inspireerida kõiki leidma tee, mis tooks neile täidetuse ja rahu tunde.

Esilinastusel osaleb lisaks rahvusvahelisele meeskonnale ka filmi režissöör Kairi Kivirähk, peategelane, maiade päevajuht Mark Elmy ja produtsent Anu Veermäe-Kaldra.

Filmi ja piletid leiab siit: https://www.kino.ee/event/6827/ 


Lisainfo:
Anu Veermäe-Kaldra
+37256242424
anu@menufilmid.com

„Päikeseaeg“ esilinastus eelmise aasta aprillis pika ajalooga Visions du Reél festivalil Šveitsis ja praeguseks on film reisinud üle maailma 15-le festivalile. Eestis on filmi „Päikeseaeg“ auhinnatud kahel korral - film on saanud Kulka Aasta dokumentaalfilmi ning Docpointi Noore filmitegija auhinna. „Päikeseaeg“ oli ka Neitsi Maali nominent ning EFTAdel kandideeris nii parima dokumentaalfilmi, parima montaaži kui parima helirežii kategoorias.

Filmi režissöör, stsenarist, monteerija ja produtsent on Liis Nimik, operaator Erik Põllumaa, stsenarist Anti Naulainen, helirežissöör Israel Banuelos, produtsent Edina Csüllög. Filmi tootis Klara Films.

Hetkel on filmi võimalik vaadata VOD platvormidel nagu Telia, Elisa, Arkaader ning Netikino.


Lisainfo:
Liis Nimik
liis@klarafilms.ee

Dokumentaallugude sari "Eesti lood" ootab uusi ideekavandeid filmideks, mis peegeldavad Eesti ühiskonnas toimuvaid protsesse ning kajastavad eestimaalaste tegemisi meil ja mujal. "Eesti lood" on erinäoline ajastu kroonika ja käesoleva konkursiga otsitakse lugusid sarja 23. hooajaks, mis jõuab vaatajate ette 2026. aasta alguses.

Konkursile on oodatud filmiprojektid, mis on selge narratiivi, eristuvate karakterite ja tugeva režiikontseptsiooniga. Esitatud projektide seast valitakse välja teise vooru pääsevad ideed, mille autoritel on võimalik arendada 10 nädala vältel filmi vormi ja jutustamise viisi. Sügisel valitakse nende seast filmiprojektid ja nende tootmine algab 2024. aasta lõpus. Filmide planeeritud pikkuseks on 28 minutit.

Ideekonkursil osalemise tingimused ja registreerumisvorm on avaldatud Eesti Rahvusringhäälingu veebis aadressil SIIN. Lisaks andmetele tootja ja autorite kohta oodatakse infot kavandatava filmi teemavaliku, režissööri idee ja peategelaste kohta. Visuaalse näidise esitamine on vabatahtlik.

Sarjas "Eesti lood" valmisid esimesed filmid juba 2003. aastal. Dokumentaalfilmide tootmist rahastavad ühiselt Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital. Ühe filmi tootmiseks eraldatakse 25 000 eurot, tootja omaosalus peab olema vähemalt viis protsenti. ERR omandab dokumentaalfilmide tele- ja veebiõigused.

"Eesti lugude" varasemaid filme näeb ERR-i veebikanalis Jupiter.err.ee.


Lisainfo:
Katrin Rajasaare
„Eesti Lood“ projektijuht
E-post: eestilood@err.ee

"Eesti lood" on 2003. aastal ellukutsutud pooletunniste lühidokumentaalide sari, mis sünnib Eesti Rahvusringhäälingu, Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitali koostöös.

Alates sarja loomisest on selle eesmärgiks olnud arendada ja toetada selge ning haarava narratiiviga dokumentaalfilme, millel oleks kindel vaatajahuvi ning mis kõnetaksid laiemat teleauditooriumi. Tahame tuua Eesti televaataja ette tugevad dokumentaalfilmid, millest saab oma ajastu kroonika ja mille järgi mäletatakse Eesti elu tulevikus. Projekti üheks eesmärgiks on muuhulgas julgustada uusi ja noori filmitegijaid saama professionaalse filmitegemise kogemust. "Eesti lood" sarja kuuluvad filmid on kogunud rohkelt vaatajaid teleekraanilt, käinud välisfestivalidel ning on järelvaadatavad Jupiteri voogedastuskeskkonnas.

Ootame filmitegijatelt laiale auditooriumile tehtud dokumentaalfilme, mis on kõnetava ja tugeva teemavalikuga ning ladusa filmikeelega. Konkursist on oodatud osa võtma ambitsioonikad filmiideed, mis keskenduvad aktuaalsetele teemadele, nähtustele ja tegevustele. Need on lood, mis annavad võimaluse selgemini tajuda Eesti ühiskonda, avavad teemasid mitmekihiliselt ning aitavad mõista paremini siin elavaid inimesi. Need on tõsielufilmid, mis peegeldavad ühiskonna muutumist ning tabavad värskel pilgul olukordi ja seisundeid, mille kaudu saab aimu ka keerukamatest taustsüsteemidest. "Eesti lood" filmide eesmärgiks on avada teemasid läbi filmilike vahendite ning tuua teemat mõjutavaid protsesse esile läbi tugevate karakterite. Filmide stilistika lähtub autori nägemusest, kuid peab olema selgelt mõistetav laiemale teleauditooriumile.

Filmide planeeritud pikkuseks on 28 minutit.

Kaasame filmide taseme tõstmiseks väliseksperdi, kellega koos viime läbi kaks sessiooni, üks kevadel enne võtete algust ning teine augusti teises pooles esimese filmirea loomise faasis.

"Eesti lood" projekti kuraator on ERR. ERR omandab tootmisse läinud projektide televisiooni- ja veebiõigused.

"Eesti lood 2025 (23. hooaeg) tootmistsükkel

• I vooru tähtaeg: 31. mai 2024
• II vooru jõudvate projektide valimine: 28. juuni 2024
• II vooru tähtaeg: 16. september 2024
• Tootmisse jõudvate projektide valimine: oktoober 2024
• Esimesed kohtumised ja lepingud tootjatega: detsember 2024 – jaanuar 2025
• Esimesed kohtumised montaažikonsultandiga: aprill – mai 2025
• Montaažirea analüüs konsultandiga: august – september 2025
• Filmide üleandmine: oktoober 2025

23. hooajaks eraldatavad toetused
Ühe filmi tootmiseks eraldatakse 25 000 eurot, sh

• Eesti Rahvusringhääling 5000 eurot
• Eesti Filmi Instituut 10 000 eurot
• Eesti Kultuurkapital 10 000 eurot

Konkursil osalemiseks tuleb täita registreerumisvorm: https://forms.gle/HVk8stMd3StQDfur7

Eesti Rahvusringhäälingu, Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitali esindajatest ning sõltumatust eksperdist koosnev žürii valib esitatud projektide seast välja teise vooru pääsevad ideed, mille autoritel on võimalik arendada 10 nädala vältel filmi vormi ja jutustamise viisi. Sügisel valitakse nende seast filmiprojektid, mille tootmine algab 2024. aasta lõpus.


Lisainfo:
Katrin Rajasaare
"Eesti lood" projektijuht
E-post: eestilood@err.ee

Saaremaal Harilaiul filmitud lühifilmis „Ääremängijad“ satuvad kolm teismelist pingelisse kolmnurka. Kogenematud noored ei julge oma piire kehtestada ja olukord väljub kontrolli alt. Õhku jääb küsimus - kes on süüdi, kes on ohver? Osatäitjatena teevad oma esimesed filmirollid Aleksandra Saar, Rasmus Roopõld ja Tristan Ruusmaa. 

Stsenarist-režissöör Madli Lääne sõnul tõukus „Ääremängijate“ idee tõsielusündmusest, mis suunas teda võimumängudest tekkinud vägivallaahelat lähemalt uurima. „Nii mulle kui ka noortele näitlejatele oli päris suur väljakutse balansseerida tegijatena samuti õhkõrnal piiril. Saime näitlejatega koos pikalt proove teha, üheskoos nuputada ja otsida,“ avab režissöör filmi valmimise protsessi ja loodab, et nende omavaheline usaldus ja sünergia on ka ekraanile jõudnud.

Täna programmi avalikustanud lühifilmifestival OFF toimub sel aastal 49. korda. Tegemist on ühega 29st filmifestivalist, kus valitakse kandidaat Euroopa Filmiauhinnale parima lühifilmi kategoorias ning nelja põhivõistlusprogrammi võitjad kvalifitseeruvad ka Oscarile kandideerimiseks. Taani vanim filmifestival toimub 26. augustist kuni 1. septembrini. 

„Madli Lääne on teinud julge teemavaliku ja uurib oma uues lühifilmis halli alla, kus jooksevad teismeliste mängu, flirdi ja vägivaldsuse vahelised ähmased piirid - sealjuures näpuga osutamata ja pooli valimata. Olen väga rõõmus, et Odense filmifestival tegi samuti julge valiku ning see võrdlemisi laetud teemal film esilinastub ühel tugevaimatest Euroopa lühifilmifestivalidest,“ on filmi produtsent Marianne Ostrat elevil. 

Madli Lääne võitis 2023. aastal „Kallite reisijatega“ parima lühifilmi EFTA. „Ääremängijate“ operaatoriks on „Savvusanna sõsarate“ eest kaks rahvusvahelist auhinda ning EFTA pälvinud Ants Tammik. Filmi kunstnik on Ketlin Kasar, kostüümikunstnik Neoon Must, grimmeerija Tiina Leesik, monteerijad Patrick Antonjuk ja Szilvia Ruszev, helirežissöör Joonas Taimla. „Ääremängijate“ produtsent on Marianne Ostrat („Savvusanna sõsarad“, „Öölapsed“) ning tootja Alexandra Film. Filmi rahvusvahelisi leviõigusi esindab Belgia müügiagentuur Radiator IP Sales. 

Filmi tootmist toetasid Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Saarte Filmifond, Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut ja Kultuuriministeerium COVID-toetusmeetmest.


„Ääremängijad“ sotsiaalmeedias: 
Facebook: facebook.com/junglelaw.shortfilm
Instagram: instagram.com/junglelaw.shortfilm

Odense rahvusvahelise filmifestivali kodulehekülg: filmfestival.dk/en/


Lisainfo: 
Marianne Ostrat
produtsent 
marianne@alexandrafilm.ee
+3725233577

Lühifilm "Viivis" (ingl k. "What's up with Numbats?", 12:37 min, 2023) jutustab loo kahest raamatukoguhoidjast Evest (Elina Reinold) ja Leidast (Luule Komissarov), kes lahendavad tööl olles ka ristsõnu ja lähevad omavahel vaidlema sipelgakarude üle. Et vaidlus lahendada, otsitakse abi raamatust, mida aga pole kohal. Nüüd tuleb leida, kelle käes on raamat? Film on leidlik ja koomiliste elementidega kompaktne lühifilm, mis edastab nutikalt erinevaid karaktereid ja tegevuspaiku.

BFMi poolt kuuluvad filmi tiimi režissöör Elis Rumma, stsenarist Paula Üleoja, operaator Joosep Ivask, kunstnik Kätleen Noormägi, montaažirežissöör Karl-Olaf Olmann, helirežissöör Karel Lagle ja produtsent Margareth Villers. Noorte juhendajateks on produtsent Anneli Ahven, režissöör Peeter Simm, operaator Mait Mäekivi, montaažimeister Madli Lääne-Metsalu ja helirežisöör Tiina Andreas. Tudengitest on kooli juba lõpetanud kunstnik Kätleen Noormägi, teised tudengid on lõpetamas sel suvel.

Filmi režissöör Elis Rumma ütleb, et on filmi edust pahviks löödud ega saa veel hästi aru, mis toimub. "See tundub uskumatu!" rõõmustab ta, et tudengifilm võib teiste seas silma paista. "Oleme nüüd mõnel festivalil käinud ja iga kord on olnud siiralt rõõmus ja ka natuke piinlik tunne kui keegi pärast kinoseanssi su üles leiab ja julgeb öelda, et neile film meeldis. Piinlik vist seetõttu, et ei osanud kunagi sellest unistadagi - nii ka Sony Future Filmmaker Awards võistlusele pääsemisega," räägib Rumma, kes kiidab ka oma meeskonda. Produtsent Margareth Villers lisab, et keegi meeskonnast ei osanud niisugusest edust unistadagi ja see kogemus on hindamatu väärtusega. "Mul on tohutult hea meel, et Eesti filmi märgatakse ülemaailmselt ning kindlasti tekitab see hea hüppelaua ja annab indu juurde tervele meeskonnale, kus kõik on oma koolitee lõpusirgel ja alles tegemas esimesi samme päris filmitööstuses. Ja muidugi on tegemist ka hea näitega, et unistada tasub alati suurelt, ükskõik kui võimatuna miski parasjagu näib," räägib Villers.

SFF Awardsil kandideeris 8400 filmi 158 riigist, millest vaid 30 valiti välja lõplikku nimistusse. Lühifilm “Viivis” võistleb narratiivfilmide kategoorias ning on ühtlasi ka ainuke Balti riikidest võistlusel osalev linateos. Lisaks Eestile pääses 30 hulka lühifilme Austraaliast, Brasiiliast, Kanadast, Tšehhist, Egiptusest, Saksamaalt, Ghanast, Hong Kongist, Indiast, Malaisiast, Mehhikost, Nigeeriast, Lõuna-Aafrikast, Taist, Inglismaalt, Uruguaist ja Ameerikast.

Žüriisse kuuluvad auhinnatud Briti teatri, televisiooni ja filmi režissöör Justin Chadwick, Sony Pictures Classics kaasasutajad ja presidendid Michael Barker ja Tom Bernard, auhinnatud Briti filmioperaator Rob Hardy, režissöör Unjoo Moon, režissöör-operaator Robert Primes ja operaator Kate Reid.

Üritus toimub 28. -31. mail USAs, Los Angeleses. BFM meeskonnast sõidavad sinna filmi operaator Joosep Ivask ja produtsent Margareth Villers. Nad võtavad osa nii auhinnatseremooniast kui ka neli päeva vältavast töötubade programmist.

Eesti publikul võimalik “Viivist”  näha juba 29. aprillil ning 2. mail kinos Sõprus, kus linastub filmikunsti 14. kursuse komöödiafilmide kassett “Nii jääbki v?”

Lühifilm "Viivis" Eesti filmi andmebaasis: https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/21269
Video: https://www.facebook.com/SonyFutureFilmmakerAwards/videos/1375637803107231
Täielik shortlist: https://www.sonyfuturefilmmakerawards.com/2024


Kontakt:
Margareth Villers
villers@tlu.ee

Lühimängufilm "Sannapäiv" valmis Anna Hintsi ja Tushar Prakashi ühise loominguna. Anna Hintsi sõnul on suitsusaun jätkuvalt inspireeriv keskkond, kus inimestevahelisi suhteid vaadelda: "Kui "Savvusanna sõsarad" viis meid naiste maailma, siis "Sannapäiv" viib meid meeste maailma ning puudutab lähedust meeste vahel. Kriitikute nädal on fantastiline võimalus. See, et kino sünnimaa kriitikud näevad selles lühikeses poeetilises filmikeses värskust ja omapära, rõõmustab väga ning annab julgust oma asja edasi ajada."

Režissöör Tushar Prakashi jaoks on "Sannapäiv" isiklikult puudutav film: "Olen lapsepõlvest saati heidelnud traditsiooniliste piirangutega ja survega olla tugev mees. Lühimängufilm "Sannapäiv" uurib neid salajasi teemasid, mis peituvad jõulisuse ja mehelikkuse loori taga – omamoodi on see jätk teemadele, millest rääkis ka meie dokumentaalfilm "Eesti mees". Mul on au esilinastada filmi Cannes'i rahvusvahelise publiku ees. Minu jaoks on sügavalt liigutav, et midagi nii kohalikku ja isiklikku resoneerub nii globaalsel tasandil."

Produtsent Johanna Maria Paulsoni sõnul on "Sannapäiva" esilinastumine Kriitikute nädala raames erakordne sündmus: "Meil on suur au näidata filmi festivalil, kust on varasemalt tuule tiibadesse saanud filmimaailma ühed tunnustatumad autorid. "Sannapäiva" võtted toimusid möödunud suvel Võrumaal, kus meie väike võttemeeskond ja näitlejad põimusid kohaliku kogukonnaga, mis muutis kogu protsessi tavapärasest erinevaks ning eriliseks. Suurel osal selle filmi tegijatest on lähedane side Lõuna-Eestiga ning filmis kõlavad nii eesti kui ka võro keel. Anna ja Tushari kaasloominguna sündis õrn ja piirideüleselt mõistetav lühifilm, mida rikastavad ainult Eestile omased elemendid," lisab Paulson.

Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp: "Cannes'i filmifestival on suurepärane võimalus teha Eesti filmitegijad Anna ja Tushar rahvusvaheliselt nähtavaks ning seeläbi jõuliselt kogu meie filmindusele tähelepanu tõmmata. Puhas rõõm Eesti filmi jätkuva edu üle!"

"Sannapäiv" viib vaataja Vana-Võromaa suitsusauna pimedasse ja intiimsesse ruumi, koos meestega, kellel on seljataga pikk ja väsitav tööpäev. Saunakombestiku vältel hakkab meeste karmi pealispinna alt kumama vaevumärgatavat ja salajast igatsust läheduse järele.

Filmi "Sannapäiv" stsenaristid ja režissöörid on Anna Hints ja Tushar Prakash. Produtsendid on Johanna Maria Paulson ja Evelin Penttilä (Stellar Film), operaator Ants Tammik, kunstnik Inga Vares, monteerija Emeri Abel ja helirežissöör Tanel Kadalipp. Filmis mängivad peaosades Agur Seim ja Rasmus Kaljujärv. Kõrvalosades astuvad üles Olev Pant, Karep Rutov, Tarmo Lõiv, Priit Bulin, Marianne Kütt, Marin Mägi-Efert, Kaja Solom, Liina Prii. 

1962. aastal Prantsuse Filmikriitikute Liidu loodud Kriitikute nädal on osa Cannes'i filmifestivalist keskendudes noorte filmitalentide avastamisele. Selle raames linastuvad nii täispikad kui ka lühifilmid, mille autorid on värsked filmimaailma talendid. Film "Sannapäiv" konkureeris 2150 Kriitikute nädalale esitatud lühifilmiga ning valiti kolmest filmist koosnevasse eksklusiivsesse erilinastuse programmi. Kriitikute nädala erilinastuse fookus on režissööridel, kellel erinevalt võistlusprogrammis osalejatest, on juba täispika filmi kogemus. Cannes’i filmifestivali Kriitikute nädalalt on oma karjääri alustanud sellised tänaseks tuntuks saanud režissöörid nagu näiteks Bernardo Bertolucci, Ken Loach, Wong Kar-wai, Guillermo del Toro, François Ozon, Andrea Arnold, Alejandro González Iñarritu, Leos Carax ja Gaspar Noé. 

Eesti filmidest on varem Cannes’i filmifestivali raames linastunud Rao Heidmetsa animafilm "Papa Carlo teater", Peeter Simmi mängufilm "Inimene, keda polnud" ja Kadri Kõusaare mängufilm "Magnus". Lisaks linastus Eesti vähemuskaastootmises valminud film "Kupee nr 6" Cannes’i võistlusprogrammis 2021. aastal.

Filmi "Sannapäiv" valmimist toetasid Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Tartu filmifond ja  Loov Euroopa MEDIA. Film “Sannapäiv” esilinastub 15–23. mail Prantsusmaal Cannes’i filmifestivali raames toimuva La Semaine de la Critique programmis.


Meediakontakt:
Eneli Rohtla
+372 55593009

 

 

Autor/allikas: Kaader filmist 

Arvustamisele võib võtta nii lühikese kui ka täispika dokumentaalfilmi, ent teksti pikkus ei tohiks ületada 3500 tähemärgi (tühikutega) piiri. Tööd tuleb saata e-posti aadressile filmikriitik@muurileht.ee hiljemalt 10. maiks. 

Parimad autorid seovad selge argumentatsiooni ja asjatundlikud hinnangud loomingulise lähenemise ja kaasakiskuva tundelisusega. 

Säravaima teksti autorile annab Eesti Filmi Instituut 500-eurose rahalise stipendiumi. Teise koha pälvijale kingivad Kino Sõprus ja Elektriteater aastase tasuta sissepääsu kõikidele tavaseanssidele. Kolmanda koha auhinnaks on 2024. aasta PÖFFi pass. Parimad dokfilmiarvustused avaldame Müürilehe juuninumbris. Žürii tööd juhib Müürilehe kultuuritoimetaja Helena Aadli.

Ülo Tambeki ja Toomas Kirdelahe 1968. aasta (esiti ärakeelatud) filmist „Talupojad” jääb kõlama lause: „Kogu aeg ja olu oli teiseks saanud, ilma et keegi õieti oleks teadnud, millal, miks või kuidas.” Kas mitte säärase teadmatuse vältimiseks meil dokumentaalfilmi vaja polegi!

Julgustame osalema ja soovime kerget sulge!

 

Kaader Eeva Mägi dokumentaalfilmist "Lembri Uudu" Autor/allikas: Kaader filmist