"Eesti lood" filmid peegeldavad Eesti ühiskonnas toimuvaid protsesse ning kajastavad eestimaalaste töid ja tegemisi. Uute lugude konkursile oodatakse ideekavandeid, mis kõnetavad teemavaliku ja selge narratiiviga, eristuvate karakterite ning tugeva režiikontseptsiooniga. Saabunud ideekavandite seast valitakse välja teise vooru pääsevad ideed, mille autoritel on võimalik arendada kolme kuu vältel filmi vormi ja jutustamise viisi. Sügisel valitakse nende seast filmiprojektid, mille tootmine algab 2021. aasta lõpus.

Ideekonkursil osalemiseks peab esitama kavandi, mis võtab ühel A4-lehel kokku režissööri idee, peategelas(t)e tutvustuse ning teemavaliku põhjenduse. Ideed esitades palutakse ära märkida režissööri ja produtsendi nimed ning filmi tootjafirma. Filmide planeeritud pikkuseks on 28 minutit. Kavandeid oodatakse e-posti aadressile eestilood@err.ee hiljemalt 31. maiks 2021.

Sarjast "Eesti lood" on kujunenud omanäoline ajastu kroonika, mille esimesed filmid valmisid juba 2003. aastal. Dokumentaalfilmide tootmist rahastavad ühiselt Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital.

Varasemate "Eesti lood" filmidega saab tutvuda ERR-i veebikanalis Jupiter.err.ee: https://jupiter.err.ee/1038302/eesti-lood 

Walt Disney legendaarsest Miki Hiirest šnitti saanud suurekõrvalise koerakese seiklused kannavad meid läbi tule ja vee. Andmed lubavad oletada, et koera teekonnale pidi tulema ka järjefilm. Poliitilised hoovused nõudsid aga teisiti ning Kutsu Juku vajus ajaloohämarusse. Alles 1986. aastal tuli ENSV Riikliku Ajaloo Keskarhiivi Eesti Karskusliidu fondist nähtavale osaliselt säilinud „Kutsu-Juku“ lint. Tänaseks säilinud neli ja pool minutit moodustavad teadaolevatel andmetel vaid pool filmi kogupikkusest.

 

„Kutsu-Juku“ filmikunstniku rollis seisis karikaturist Elmar Jaanimägi, operaator-lavastaja oli tollase presidendi, Konstantin Pätsi vennapoeg Voldemar Päts. Produtsendi osa täitis Aleksander Teppor, kelle Suur-Karja tänaval asunud ateljees film ka valmis. Täna ehib Suur-Karja 9 maja esist sillutist Kutsu-Juku mälestusplaat. Ehkki kõigile kolmele oli filmikunst vähemal või suuremal määral tuttav, oli joonisfilmi tehnika kõikidele võõras ning nõudis suurt pühendumust ja iseõppimist.

 

Kutsu-Jukust ei saanud siiski Eesti animatsiooni koolkonna teerajajat, sest järjepidev animafilmide tootmine algas alles aastakümneid hiljem – 1950. aastate lõpul, mil Elbert Tuganov pani aluse Eesti nukufilmi traditsioonile. 1931. aasta 30. aprillil esilinastunud lühianimatsioon märgib oma isepäisuses sellegipoolest olulist sammu Eesti filmiajaloos ning on teadaolevalt esimene kord Eestis, mil autorid 5000 joonistust filmiks ühendasid.

 

Palju õnne, Kutsu-Juku!

Film restaureeriti Eesti Filmi Sihtasutuse (tänane Eesti Filmi Instituut) abiga 2001. aastal.

 

Vaata filmi siit.

Fotod leiad siit.

© Rahvusarhiiv

 

Lisainfo: 

Aurelia Aasa

aureliaaasa@gmail.com

+372 556 81 287

COVID-19 kriisimeetmes on filmitootjate vooru eelarve 2 miljonit eurot, filmilevitajate vooru eelarve 660 000 eurot ja kinode vooru eelarve 2,64 miljonit eurot.

Taotlusvooru infotund toimub 30. aprillil 2021 kell 11.00 – 12.00 Zoom keskkonnas.
Infotunni Zoom link on siin:
https://us02web.zoom.us/j/89204135774?pwd=anFmUEVyb1p5T3dZLy82RlFmSXRUZz09

Taotlus tuleb esitada Kultuuriministeeriumi toetuste taotlemise e-keskkonnas.
Taotlusvooru koordineerib SA Eesti Filmi Instituut, kes vastutab taotlusvooru väljakuulutamise eest, menetleb taotlusi ja otsustab, kas taotlus rahuldada või mitte.

Loe edasi: https://filmi.ee/taotlemine/filmi-kriisiabi-voor-mai-2021

• Parim mängufilm
• Parim dokumentaalfilm
• Parim animafilm
• Parim lühifilm
• Parim režissöör
• Parim stsenarist
• Parim operaator
• Parim montaažirežissöör
• Parim helirežissöör
• Parim helilooja
• Parim filmkunstnik
• Parim kostüümikunstnik
• Parim naisnäitleja
• Parim meesnäitleja
• Aasta tegija

• Parim teleseriaal
• Parim tõsielusaade
• Parim päevakajasaade
• Parim meelelahutussaade
• Parim erisaade
• Parim ajakirjanduslik lugu
• Parim intervjueerija
• Parim reporter
• Parim meelelahutussaate juht
• Parim naisnäitleja sarjas
• Parim meesnäitleja sarjas
• Aasta uus tulija
• Aasta sisulooja
• Aasta vormilooja
• Panus Eesti televaldkonda

EFTA filmiauhindadele said kandideerida eesti filmid, mis on esilinastunud 2020. aasta jooksul kinos või rahvusvahelisel festivalil. Televaldkonnas esitasid telekanalid kandidaate kõikide 2020. aasta kodumaiste saadete ja sarjade hulgast. Eelmisest aastast liitusid korraldavate telekanalitega ka Telia ja Elisa oma voogedastusplatvormidega, mis on toonud kaasa kandidaatide arvu tõusu televaldkonnas.

EFTA 2021 nominentide väljaselgitamisega asub tööle mitmevooruline žürii, välja kuulutatakse nominendid käesoleva aasta augustis. Võitjad selguvad aga juba 17. septembril Alexela kontserdimajas toimuval pidulikul galal.

 

 

Ajaloohõngulised lood leiavad aset Nõukogude võimuperioodi eri etappidel, kus suletud uste taga peituvad unikaalsed ja mitmekesised elud, mis puudutavad vaatajat oma universaalsuses. 

Komöödia “Hüvasti, NSVL” räägib ühe ingerisoome pere värvikast elust Eestis nõukaaja viimastel aastatel. Loo keskmes on noor poiss Johannes, kes sünnib tudengist üksikemale ja jääb olude sunnil peaasjalikult vananemate kasvatada. Tema kasvuvalud leiavad aset muutuvas maailmas, kus Leninid langevad ja uksed läänemaailma on avanemas. 

Filmi peaosades mängivad Niklas Kouzmitšev, Nika Savolainen, Ülle Kaljuste, Tõnu Oja ja Pääru Oja. Filmi stsenarist ja režissöör on Lauri Randla, operaator Elen Lotman ja produtsent Peeter Urbla.  Filmi tootjad on Exitfilm ja Bufo Soomest. 

Režissöör Lauri Randla on varasemalt teinud seitse lühifilmi, millest viimane „Mausoleum” (2016) on rahvusvahelistel festivalidel võitnud üle 10 auhinna. Filmi tootja on Exitfilm, produtsent Peeter Urbla.

„Firebird“ on romantiline põnevusfilm, mille tegevus leiab aset 1970. aastatel Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Eestis. Reamees Sergei loeb kannatamatult demobilisatsioonini jäänud päevi, kui ta elu pöörab pahupidi lennuväkke saabunud kartmatu hävituslendur Roman. Uudishimust ajendatult kompavad Sergei ja Roman omavahelise sõpruse piire kui nende ja baasiülema sekretäri Luisa vahel tekib ohtlik armukolmnurk. Sergey on sunnitud silmitsi seisma oma minevikuga, Romani karjäär satub ohtu ning Luisa püüab kõige kiuste oma perekonda koos hoida. KGB uurimise alla sattudes riskivad nad oma elude ja vabadusega. Film põhineb tõestisündinud lool.

Peaosades mängivad Tom Prior („The Theory of Everything”, „Kingsman: The Secret Service”), Oleg Zagorodnij („The Choice”, „Dzhamayka”) ja Diana Požarskaja („The Unknown Soldier”, „Hotel Eleon”), kellele lisaks osalevad olulistes rollides nii kaamera ees, kui ka taga mitmed tuntud Eesti näitlejad ja filmitegijad nagu Margus Prangel, Ester Kuntu ja Kaspar Velberg. Võttepaikadena on filmis kasutatud mitmeid ajalooliselt märgilisi kohti Tallinnas, Pärnus ja Ida-Virumaal. 

Filmi stsenaristid on Peeter Rebane ja Tom Prior, režissöör Peeter Rebane, operaator Mait Mäekivi, monteerija Tambet Tasuja, helirežissöör Matis Rei ja produtsent Brigita Rozenbrika. Filmi tootja on Peeter Rebase ja Adam Brummondi asutatud The Factory ja Londoni produktsioonifirma No Reservations Entertainment. Film sai toetust Eesti Filmi Instituudi tagasimakseprogrammist Film Estonia.

“Firebird” on Harvardi lõpetanud ja Lõuna-California Ülikoolis end täiendanud Peeter Rebasele režissöörina esimene täispikk mängufilm.

Välismaa filmikoolides teadmisi omandanud režissööride debüüte saadab kriitikute heakskiit ja festivaliteekond pikeneb. „Firebirdi“ režissöör Peeter Rebasel on südamest hea meel, et filmi teine festivalilinastus maailmas toimub peale Londonit just Moskvas. „“Firebird” põhineb ju vene näitleja Sergey Fetisovi elulool ning ka suur osa filmi sündmustikust leiab aset Moskvas,“ kommenteerib Rebane. Ka „Hüvasti, NSVL“ režissööri Lauri Randla jaoks annab Moskva festival võimaluse filmi uues võtmes vaadata: „Filmi sisu kindlasti avaneb vene publikule teistmoodi, kui lääne inimestele. Arvan, et igaüks leiab sealt midagi tuttavat.“

Vene Esquire väljaanne valis „Hüvasti, NSVL“ filmi PÖFFi programmi kümne parima Euroopa teose hulka, tõmmates paralleele kultusrežissöör Wes Andersoni loomingu ja Netflixist tuntud telesarja „Stranger Things“ loomaailmaga. 

43. korda toimuv Moskva rahvusvaheline filmifestival on üks 15st FIAPFi (rahvusvaheline filmiprodutsentide assotsiatsioon) akrediteeritud võistlusprogrammiga festivalidest ehk A-klassi festival. Festival toimub 22.–29. aprillini Moskvas ning toimub füüsilise festivalina, ehk kinosaalides. 

Info festivali kohta: http://www.moscowfilmfestival.ru/miff43/eng/programs/

Info „Hüvasti, NSVL“ kohta: http://www.exitfilm.ee/film/goodbye-soviet-union

Info „Firebird“ kohta: https://firebirdmovie.com

Lisainfo
Eda Koppel
Eesti Filmi Instituut
Turundusjuht
eda@filmi.ee

EFI dokiekspert Filipp Kruusvalli sõnul on EFI dokfilmide arendus- ja tootmiseelarve viimastel aastatel järjekindlalt kasvanud, jõudes mulluselt 690 000 eurolt tänavu 1,1 miljonile eurole. „See annab võimaluse toetada senisest enam suure-eelarvelisi dokfilme, maksta režissööridele ja filmi meeskonnale õiglast töötasu ning teostada ideid täies mahus tehnilises ja kunstilises kvaliteedis kompromisse tegemata. Ühtlasi on see eeldus järjest tihenevas rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks,” selgitas Kruusvall ning lisas, et loodetavasti avab see eesti dokumentalistika jaoks uusi uksi nii Eesti kinolevis kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Suurima tootmistoetuse, 85 000 eurot, pälvis odaviskaja Magnus Kirdist kõnelev dokfilm „Tagasitulek“, mille režissöör on Steiv Silm ning produtsent Ülo Pikkov stuudiost Silmviburlane. Tegu on haarava spordidokumentaaliga, mis jäädvustab 2019. aasta Doha MM-il dramaatilisel moel hõbemedali võitnud ning tõsiselt õlga vigastanud Magnus Kirdi teekonna ühest senise elu sügavaimast august tagasi maailma tippu.

Matthias Azoulay ja William Mermoudi film „Kelly” (stuudio Oree Films) sai 80 000 eurot, Heilika Pikkovi ja Liina Särkkineni film „Minu pere ja muud klounid“ (stuudio Silmviburlane) sai 79 000 eurot, Kadriann Kibuse „Võitlus tuleviku nimel“ (stuudio Rebel Frame) 72 000 eurot,  Kullar Viimse „Mehe valu“ (stuudio Rühm Pluss Null) 69 000 eurot ning Eeva Mägi esimene täispikk dokumentaalfilm „Armastuskiri Marilt“ (stuudio Allfilm) 65 000 eurot. Dokumentaalfilmide arendustoetusi andis EFI üheksale projektile.

Kruusvalli sõnul said toetust nii potentsiaalsed kinohitid ja festivalimenukid kui ka kitsamalt eesti kultuuri jaoks olulised projektid. „Head meelt teeb mitme tugeva autorifilmi töösse minek ning oluline on uuenduslike ja kunstiliselt piire kompivate filmikavandite olemasolu, mis on parim märk eesti dokumentalistika elujõulisusest,” lisas ta.

Tootmis- ja arendustoetust saanud filmide teemad näitavad, et senisest suuremat tähelepanu on võitnud sport. Kruusvalli sõnul on spordifilmid eesti vaatajate poolt hästi vastu võetud, mis on mõistetav, sest sport pakub ainest dramaatiliste ja vaatemänguliste filmilugude jaoks.

„Meeldiva tendentsina võib esile tuua, et eesti dokumentalistika on võtmas ühiskondlike protsesside suhtes  osavõtlikumat positsiooni,” lisas Kruusvall. Märkimisväärne osa nii toetust saanud kui ka joone alla jäänud projektidest on fookusesse võtnud keskkonnaküsimused ning jäädvustavad muutusi loodushoius ning selles tegutsevate inimeste dilemmasid ja konflikte.

Samuti on filmilugude keskmes esindatud perekond selle sõna kõige laiemas tähenduses. Perekonnas ja lähisuhetes toimuv on justkui peegel ühiskonnas esile kerkinud pingetele ja väljakutsetele. „Muutuvad soorollid, toimetulek vaimse tervisega, lähedaste eest hoolitsemise või pikalt kestnud üksindusega hakkama saamine on probleemid, mis tulevastes filmides kajastust leiavad,” kirjeldas Kruusvall õhus olevaid teemasid.

Kruusvall tõi esile, et seekordses voorus oli enamik toetust saanud režissööre naised. Tootmistoetuse saanud projektidest neljal oli režissööriks naine, arendustoetuse saanud projektidest koguni kuuel oli režissööriks naine.

Kokku esitati kevadisse vooru 12 tootmis- ja 14 arendustoetuse taotlust. EFI järgmine dokumentaalfilmide tootmis- ja arendustoetuste voor toimub 31. augustil 2021. aastal.


Lisateave:
Filipp Kruusvall
EFI dokfilmide ekspert
filipp@filmi.ee

Filmi peategelane Ivanna on 26-aastane viie lapse ema, kes elab Põhja Siberis traditsioonilist nomaadielu, karjatades põhjapõtru, nagu seda on teinud juba sajandid tema esivanemad. Muutuva keskkonna ning kliimamuutuste tõttu enamus tema põtradest sureb ning naine aimab dramaatilist lõppu. Ivanna abikaasa Gena on pere juurest linna ära kolinud, lootes leida tööd naftatöölisena. Tema tööotsingud pole seni aga vilja kandnud. Ivanna otsustab oma abielule anda veel viimase võimaluse, kolides samuti linna ning üritades tööd leida Gazpromis. Kõik ei lähe aga sugugi loodetult. Gena osutub vägivaldseks alkohoolikuks ning tagasiteed tundrasse enam pole. Nii peabki noor neenetslanna end kokku võtma, et kindlustada nii enda kui oma viie lapse tulevik.

Film jälgib nelja aasta jooksul Ivanna dramaatilisi pöördeid täis elu, alates tundrast kuni praeguseni, kus ta elab koos lastega Siberis Norilski linnas.

“Filmi maailmaesilinastust soovisid endale nii mõnedki mainekad festivalid, kuid produtsendid üheskoos valisid seekord välja CPH:DOX festivali. Film jõuab ka HotDocsile, mis tähendab, et “Ivanna elu” linastub korraga kahel tunnustatud dokumentaalfilmide festivalil ning kahel kontinendil. Eestis jõuab film kinodesse, kui viiruse levik peatub ning kinod taas avatakse," kommenteerib produtsent Marianna Kaat.

Filmi režissöör ja operaator on Renato Borrayo Serrano, helilooja Timo Steiner. Filmi monteerijad on Renato Borrayo Serrano ja Inge-Lise Langfeldt. Lummava helikujunduse filmile tegi Eestis resideeruv Israel Bañuelos ja heli kokkusalvestus toimus BFM-i helistuudios. Filmi tootjamaad on Venemaa, Norra, Eesti ja Soome, produtsendid  Vladislav Ketkovich, Mette Cheng Munthe-Kaas, Marianna Kaat ja Pertti Veijalainen.

Filmi on toetanud Eesti Filmi Instituut, Kone Foundation (Soome) ja Fritt Ord (Norra).


Rohkem infot:
Marianna Kaat
marianna@bfp.ee

 

Suurim tootmistoetus – 275 000 eurot – läks stuudiole Nukufilm Kaspar Jancise filmi “Antipolis” tootmiseks. Tegemist on 22-minutilise düstoopse tagurpidimaailmaga, mille asukad tallavad päev-päevalt oma igavikulist rutiini. Kui aga süsteemi kooshoidev energia äkki lõpeb, hakkab juhtuma. Jancisele omaselt jagub filmi fantaasiat, groteski ja huumorit – Godzillast Gogolini. Seda kõike hoiab koos üldistusjõuline lugu elukorraldusest, kus pea igal vaatajal on võimalik oma roll lagunevas masinavärgis ära tunda.

82 500 eurot sai stuudio BOP Animation nukufilmi “Vanamees ja Põrsauss” tootmiseks. Filmi stsenarist ja režissöör on Mikk Mägi. Tegemist on populaarsete karakterite ja tuttava keskkonnaga, kus jätkub nn Vanamehe-huumor. 15-minutiline film koosneb kolmest iseseisvast sketšist, mis on lõbusa raamiga tervikuks seotud. Loost ei puudu ka eluterve metatasandi eneseiroonia. Ülemöödunud aastal valminud täispikk “Vanamehe film” pälvis märkimisväärse rahvusvahelise tähelepanu ja autorid usuvad, et selle tuules saadab ka lühifilmi piisav edu.

Tootmistoetuse sai ka stuudio Animailm film “Naeris”, mis jutustab tuntud naeri-tõmbamise muinasjutu ootamatust vaatevinklist. Püütakse teada saada, mis või kes naerist altpoolt kinni hoiab ja miks maa-alused siiski lõpuks kaotavad. Filmi autorid on Piret Sigus ja Silja Saarepuu ning film ise kuulub ühtsesse Eesti paikkondade-ainelisse seeriasse, kuhu Animailmal on varasemalt valminud “Ütsi-ütsi, õeke” (Seto), “Tantsitaja” (Muhu) ja “Pulmamäng” (Mulgi). Iga linaloo pildikeeleks on paikkonna unikaalne käsitöölaad. Käesoleva filmiloo kujunduse aluseks on Peipsiääre vanausuliste luboki-tehnika, mis koos mitmekihilise lamenukk-animatsiooni esteetikaga loob omapärase võlumaailma. EFI toetas 5-minutilist filmi 39 000 euroga.

Helen Undi “Inimene kui kulg” on toetust saanud filmidest kõige poeetilisem. Kokku saavad oma eluga ummikseisu jõudnud naine ja teda vabadusse ahvatlev hobune. Läbi budistliku filtri jälgib autor, kuidas naine jätab oma aia ning laseb ratsul end viia vastu kirgastavale seiklusele maa peal ja vee all. Kas süsteemist väljas käimise kogemus on seejuures reaalne, abstraktne või vaimne, saab iga vaataja ise otsustada. Film on osalenud CEE Animationi aastapikkuses töötoas, kus selle ideed on lihvinud rahvusvahelised eksperdid. 7-minutilise filmi toodab stuudio Undi Teod, EFI toetus on 58 000 eurot.

Pärast “Sipsikut” on stuudio A Film Eesti võtnud plaani midagi, mida Eesti animatsioonis sellisel kujul tehtud pole. Soov on toota iseseisva kinoseansi jagu lühifilme, millel kõigil erinev kunstnik ja lavastaja, kuid siduvaks ühisosaks Andrus Kivirähk, kelle lühiproosale kõik filmid baseeruvad. Praeguseks on sellest valmis “Kaka ja kevad” (režissöör Rene Vilbre). Sedakorda toetas EFI 55 000 euroga 7-minutilise “Sitikas Peetri” tootmist (režissöör Meelis Arulepp). Filmi alusmaterjal on följetonlik ja kujundus sama stiliseeritult farsilik, kogu valimik on mõeldud kõige väiksemale vaatajale ja ühtlasi kogu perele.

Eesti Joonisfilmile eraldas EFI eelmisel aastal kolm lühifilmi tootmistoetust (kokku ligi 430 000 eurot), mis kõik on praegu töös, ning lisaks osaleb stuudio mahuka täispika animafilmi rahvusvahelises kaastootmises, millele EFI eraldas aasta alguses 170 000 eurot. Tänavusse esimesse animatsiooni vooru Eesti Joonisfilm ühtki tootmistaotlust ei esitanud.

Animafilmide arendustoetusi jagas EFI välja kuus, neist kaks eelkirjeldatud A Filmi valimiku jaoks, mis komplekteeritud Kivirähki lühilugude baasil. Üks on seikluslik “Pilt, mis öösel liigutas” (9 000 eurot), millel lavastajaks Mikk Mägi, Vanamehe-lugude põhiautor, teine on põnevik “Kadunud sokid” (koostöös Nukufilmiga, 15 000 eurot), lavastajaks Oskar Lehemaa, kelle lühiõudusfilm “Karv” osutus väga menukaks.

Veel jagus arendustoetust Eesti Joonisfilm ideele “10 ainulaadset paika, mida kindlasti külastada”, lavastaja Mihkel Reha (8 000 eurot), Nukufilmi ideele “Väike Teine”, lavastaja Andres Tenusaar (15 000 eurot), Silmviburlase ideele “Titanic”, lavastaja Ülo Pikkov (4 000 eurot), AAA Creative ideele “Mjäu”, lavastaja Liisi Grünberg (11 800 eurot) ja Asjalugu ideele “Porgandite talendisaade”, lavastaja Karin Paumer (5 800 eurot).

Kokku esitati märtsikuisesse vooru 5 tootmis- ja 10 arendustoetuse taotlust, kuid aasta teises pooles toimuvas voorus tuleb rebimine kindlasti palju tihedam. EFI animafilmide arendus- ja tootmiseelarve püsis aastaid sisuliselt muutumatu, kuid kasvas mulluselt 900 000 eurolt tänavu 1,2 miljonile eurole.


Lisateave:
Peep Pedmanson
EFI animafilmide ekspert
peep@filmi.ee

 

Väljavalituks osutusid:

“Eastern”, idee autorid Maria Uppin ja Robi Uppin
“Maitse elu”, idee autor Urmas Reisberg
“Suur põgenemine”, idee autor Raul Viitung
“Mets paberil”, idee autor Krista Jutt
“Tihumeeter”, idee autorid Martti Helde ja Mattias Veermets
“Uus-Meremaale”, idee autor Aleksandr Heifets
“Elu on lill”, idee autor Aleksandr Heifets
“Vigade parandus”, idee autor Kristin Kalamees
“Kodused toidud”, idee autor Edina Csüllog
“Davai, igrajem!”, idee autor Taavi Arus
“Unejutt koerale”, idee autor Katri Rannastu
“Lask”, idee autor Piibe Kolka
“Kihnu neiu”, idee autor Vaiko Edur

Konkurss on mõeldud korraga kõigile filmiliikidele. Ideekavandite esitajad jäid žüriile anonüümseks kuni lõpliku valiku väljakuulutamiseni. Konkursi eesmärk on luua lühifilme, mida saab kasutada ka visuaalsete õppematerjalidena teemade püstitamiseks ja lahendamiseks koolitunnis. Filmid on peale valmimist vabalt kättesaadavad voogedastusplatvormidel või levitatavad sotsiaalmeedias. 1-minuti filmi konkurss on igal juhul omamoodi eksperiment, mille üks eesmärke on filmitegijat teravalt ja täpselt panna sõnastama probleemiasetusi ja neid ka visuaalselt lahendada – tagatipuks lootus ka nende kaudu uudsete filmiharidusmaterjalide tekkele.

Konkursi žürii liikmed olid Mikk Rand, Peep Pedmanson, Filipp Kruusvall ja Mirjam Mikk. Žüriiliikme Peep Pedmansoni sõnul tundus, et suurem osa filme põhines autorite inimlikel lugudel ja huvidel, lihtsat moeteemadel õngitsemist oli vähem. “Nagu eelmiselgi aastal, on filmitegijate südames valu metsa ja looduskeskkonna säilimise pärast. Samuti kajastus mure, kuidas lapsed aina digitaliseeruvas maailmas elutervet ja kosutavat lapsepõlve kogeda saavad,” lisas dokumentaalfilmide asjatundja Filipp Kruusvall. Mirjam Mikk lisas, et selle aasta ideed avasid eriilmeliselt meid ümbritsevat keskkonda, näidates elu oma mitmekesisuses. “Kahjuks oli sel aastal animatsiooni vähem, kuid see on antud konteksti ja žanri töömahukust arvestades paratamatu,” nentis animaekspert Peep Pedmanson.

Žürii esimehe Mikk Ranna sõnul on konkursile laekunud tööde arv ja tase ajastulise (negatiivse) märgiga: “Konkurssi valdas justkui niinimetatud “teistkordse toimumise” kompleks. Eelmisel aastal laabus kõik kiiresti ja sujuvalt ning lõppkokkuvõttes valdas siis eufoorilise õnnestumise tunne. Nüüd oli samuti väga rõõmustavaid ja täpselt nägemust kirjeldavaid ideid, kuid samas oli näha ka palju lohakat üldsõnalisust ja pealiskaudsust. Tõeliselt leidlikud filmiideed jäid loomulikult sõelale ning lõplik valik katab kaunis kenasti Eestimaa eri paiku ja kultuurikihte saartelt Setomaani ning Ida-Virust Tallinna Maarjamäeni”.

Iga 1-minutilise filmi eelarve on 1000 eurot ning filmid peavad valmis olema hiljemalt 1. juuniks 2021. Valmivaid lühifilme kasutatakse hariduslikel eesmärkidel ning väljundiks saab olema ka nii tele-eeter kui sotsiaalmeedia.


Lisainfo:
Mikk Rand
Nägemuspädevuse vedur
mikk@filmi.ee
510 0048

Eda Koppel
Eesti Filmi Instituudi turundusjuht
eda@filmi.ee 

Režissöör Peeter Rebase sõnul on tal erakordselt hea meel, et filmi rahvusvaheline esmaesitlus toimub just BFI Flare'il. „Minu jaoks on „Firebird“ väga isiklik film ja ma olen selle valmimisse panustanud viimased kümmekond aastat. Esimesest hetkest haaras mind selle tõestisündinud loo juures, kuidas külma sõja aegses Nõukogude armees võis tekkida selline esmapilgul täiesti ootamatu keelatud armukolmnurk,“ selgitas Peeter Rebane.

„Minu jaoks on „Firebird“ üks väga liigutav lugu inimestest, kes riskisid armastuse nimel kõigega. Ma loodan, et ka publik kogeb seda kui lugu armastusest - armastusest, mis on kõikjal ja alati universaalne, ajastu-, ideoloogia- ja riigikorraülene,“ rääkis Rebane, kelle sõnul on tõenäoliselt tegemist esimese korraga kui kinolinale jõuab nii omalaadne tõestisündinud lugu keelatud armastusest Nõukogude Eestis.

Filmi sündmused leiavad aset 1970ndatel aastatel Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Eestis, NSV Liidu õhuväes, kus kolme peategelase vahel põimub ohtlik armukolmnurk. Sõpruse ja keelatud armastuse piire kompavad keerulise iseloomuga ajateenija Sergey, tema sõbratar Luisa, kes on baasiülema sekretär ning julge ja sarmikas noor hävituslendur Roman. Samal ajal kui Sergey peab silmitsi seisma oma minevikuga, satub ohtu nii Romani karjäär kui ka Luisa perekond. Kõik kolm riskivad oma vabaduse ning eludega, sest Nõukogude režiim ja KGB uurimisorganid on halastamatud.

Peaosades mängivad Tom Prior („The Theory of Everything“, „Kingsman: The Secret Service“), Oleg Zagorodnii („The Choice“, „Dzhamayka“) ja Diana Pozharskaya („The Unknown Soldier“, „Hotel Eleon“). Filmis osalevad olulistes rollides ka mitmed tuntud ja armastatud Eesti näitlejad nagu Margus Prangel, Ester Kuntu ja Kaspar Velberg. Võttepaikadena on filmis kasutatud mitmeid ajalooliselt märgilisi kohti Tallinnas, Pärnus ja Ida-Virumaal.

„Firebird“ on Harvardi lõpetanud ja Lõuna-California Ülikoolis end täiendanud Peeter Rebasele režissöörina esimene täispikk mängufilm. Stsenaariumi autorid on Peeter Rebane ja Tom Prior, produtsent Brigita Rozenbrika. Filmi tootjaks on Peeter Rebase ja Adam Brummondi poolt asutatud The Factory ja Londoni produktsioonifirma No Reservations Entertainment. Mängufilmi tootmist Eestis toetas Eesti Filmi Instituudi rahvusvahelistele projektidele mõeldud Film Estonia tagasimakseprogramm.

Tutvustav klipp: https://www.youtube.com/watch?v=VIJ9xo33cVE


Firebirdmovie.com
https://www.instagram.com/firebirdmovie/
https://www.facebook.com/Firebird-Movie-104355008361806
https://twitter.com/FirebirdMovie


Lisainfo:
Ann Vaida
58138215
ann@kpms.ee

„Arvo Kruusemendi komöödia „Sügis“ valmis ning linastus erakordselt põneval, dramaatilisel ning pingelisel ajal,“ meenutab filmiloolane Jaak Lõhmus. „Ka Eesti filmindus elas sellal üle suuri muudatusi seoses riigi taasiseseisvumisega, erastamisega, turumajandusele üleminekuga ning Eesti krooni taaskasutusele tulekuga. Praegu, tagasivaates on põhjust imetleda „Sügise“ tegijate elurõõmu ning huumorimeelt, mida suudeti säilitada isegi olukorras, kus naaberriikides valati verd ning võtteplatsil jalutasid mõnikord ringi naaberriigi mundrimehed.“

Filmi režissöör on Arvo Kruusement, stsenarist Mats Traat, operaator Valeri Blinov, kunstnik Toomas Hõrak, helilooja Veljo Tormis ja toimetaja Lauri Kärk. Filmis mängivad Margus Lepa, Liina Tennosaar, Anne Reemann, Aare Laanemets, Riina Hein, Kaljo Kiisk jt.

Tänavu möödub „Sügise“ esilinastusest 30 aastat. 1991. aasta 22. veebruaril kinoekraanile jõudnud „Sügis“ on Arvo Kruusemendi viimane, arvult seitsmes filmilavastus.

Eesti filmivaramu on filmipärandi sari, mis koondab endas meie armastatud kullafondi. Eesti filmivaramu avafilm oli Arvo Kruusemendi lavastatud „Suvi“ (1976). 2021. aastal ilmuvad samas sarjas režissöör Grigori Kromanovi kultusfilmid „Viimne reliikvia“ ja „Hukkunud Alpinisti hotell“.

Eesti filmivaramu DVD „Sügis“ on saadaval kõigis hästi varustatud kauplustes üle Eesti.


Täpsem teave:
Triinu Keedus
Filmipärandi osakonna projektijuht
Eesti Filmi Instituut
Uus 3, Tallinn, 10111
E-post: triinu@filmi.ee
www.filmi.ee

Idee esitlus peab mahtuma ühele leheküljele (kuni 2000 tähemärki), kirjeldama filmi sisu, valitud filmiliiki või tehnikat ning muud, mida konkursil osaleja peab vajalikuks ära märkida. Üks inimene võib esitada maksimaalselt kolm filmiideed. Selleks, et tagada ideekavandi anonüümsus kuni žürii otsuse tegemiseni, ei tohi olla kirjelduses viidet filmi autorile ega tema varasematele töödele. E-kiri, millega saadetakse filmiideed kirjeldav fail, peab sisaldama autori ja teostaja nime.

Filmiidee autoril peab olema varasem filmiloomise kogemus. Seda tõendab asjaolu, et ideekonkursile esitatud teose autoril on vähemalt üks filmialane märge Eesti Filmi Andmebaasis.

Konkurss tuleb anonüümne ehk filmiideede avamisel ei tea žürii, kes selle taga toimetama hakkab. Selle lähenemise eesmärk on võimalikult vaba ideede ja lähenemiste käsitluse võimaldamine ning võimaliku eelarvamuse vältimine. Tähtis on idee ja teostuse kirjelduse selgus.

Oodatud on kõik filmiliigid ja nende lõimumised, katsetused ning eksperimendid. Ainsaks raamiks on ühe minuti piir ning professionaalne teostus, mis võimaldab filmi näidata nii kinos, tele-eetris kui ka voogedastuses.
Konkursile laekunud ideede seast valitakse 15 filmiideed, millele on tagatud 1000€ toetus.

„Minutifilmide festival tuletab filmitegijale meelde vastutust iga üksiku kaadriku ees. Lisaks on põnev mõtteharjutus etteantud vormile sobiv lugu luua - enamasti toimib see protsess ju vastupidi. Soovitan  kindlasti proovida,“ kommenteerib Ave Taavet, kes tegi animafilmi „Leping“.

2021. aasta konkursi ühine nimetaja on „Keel ja keskkond“, aga loominguliselt tõlgendab iga autor antud vaatenurka ümbritsevale elule nii nagu temale sobib. Hindamisel on oluliseks mõõdupuuks filmi kasutamise sobivus haridussüsteemis ehk selle sidumise võimalikkus õppes ainekavaga. „Kaasaegne haridus vajab audiovisuaalseid teoseid, eelkõige filme, mida koolis ja huvihariduses annab kasutada ilma järgneva juriidilise nõusoleku taotlemise vajaduseta. 1-minuti filmid on selles suhtes suurepärane algatus. Need on jätkuvalt alles esimesed pääsukesed ja loodetavasti jõuavad lõpuks kohale hariduse jaoks terved (filmi)hordid,“ selgitas EFI filmikirjaoskuse projektijuht Mikk Rand.

Eesti Filmi Instituut kutsus 1-minuti filmide konkurssi ellu 2020. aasta kevadel, kui Eestit tabas esimene COVID-19 pandeemia laine. „Digikultuuri aasta raames ja pandeemia tingimustes valminud 1-minutiliste filmide konkurss ning sellelt laekunud filmid olid kahtlemata üks 2020. aasta särav hetk kodumaises filmitaevas. Loomulikult ei kata 1-minuti filmid kogu filmikultuuri vajadusi, kuid selle toimumine andis paraja annuse vitamiini audiovisuaalsesse filmiskeenesse,“ lisas Mikk Rand.

Eelmisel aastal valminud 1-minuti filmid on ka praegu vaadatavad ning samuti vabalt edasi jagatavad ERR-i Jupiteri voogedastusplavormil.

Täpsem info ja nõuded on leitavad SIIT

Lisainfo:

Mikk Rand
Filmikirjaoskuse projektijuht
mikk@filmi.ee
510 0048

Eda Koppel
Eesti Filmi Instituut
Turundusjuht
eda@filmi.ee

Eesti Filmi Instituudi dokumentaalfilmi eksperdi ja „Ice and Fire Docs“ žürii liikme Filipp Kruusvalli sõnul oli konkurss sel aastal väga tugev ning nii Eesti kui Soome dokfilmimaastikul on põnevad ajad. „Rõõmu teeb nii projektide kõrge keskmine tase, autoridokumentalistikale omased teravad ja uuenduslikud ideed kui ka noorte talentide rohkus,“ lisas Kruusvall.

Projekte hindas žürii, millesse kuulusid koolitust rahastavate organisatsioonide esindajad Filipp Kruusvall Eesti Filmi Instituudist ja Mikko Peltonen Soome audiovisuaalse kultuuri edendamise keskusest AVEK, samuti mõlema riigi dokumentalistide gildi esindajad Kadriann Kibus, Kullar Viimne, Isabella Karhu ja Sanna Kultanen ning koolituse loovjuht Mikael Opstrup.

Koolitusgruppi mahtus seitse projekti, millest kolm soome ja neli eesti dokumentaalfilmi. Väljavalitud projektide hulgas on režissööride Vallo Toomla, Eeva Mägi, Heilika Pikkovi, Liina Särkineni ja Tiina Madissoni arendusfaasis olevad dokumentaalfilmid. Kõiki neid ühendavateks märksõnadeks on perekond ja inimene suhestumas väljakutseid täis maailmaga.

„Ice and Fire Docs“ loovjuhiks on rahvusvaheliselt tunnustatud koolitaja Mikael Opstrup Taanist. Teiseks peamiseks juhendajaks on Jesper Osmund, tuntud monteerija ja filmilugude konsultant, kelle käe all on valminud enam kui 100 dokumentaalfilmi. Koolitusprogramm vältab aasta ja koosneb kolmest osast. Esimesed kaks sessiooni keskenduvad dramaturgiale, visuaalse loo jutustamisele ja montaažile. Kolmanda kohtumise fookuses on filmiprojektide turundamine ja levitamine. „Ice and Fire Docs“ esimene kohtumine leiab aset maikuus. 

Esimest korda toimus „Ice and Fire Docs“ 2019. aastal ning selles osales kaheksa filmiprojekti. Programm sündis Eesti Dokumentalistide Gildi ja Eesti Filmi Instituudi algatusel ning nüüd korraldatakse seda tihedas koostöös Soome Dokumentalistide Gildi ja AVEK-iga.


Lisainfo:

Kadriann Kibus
Ice and Fire Docs korraldaja
iafd@dokfilm.ee

Filipp Kruusvall
EFI dokumentaalfilmide ekspert
filipp@filmi.ee

Kui 2019 vaatas kinodes filme 3,68 miljonit piletiga vaatajat ja kassatulu oli 21,8 miljonit eurot, siis kinokülastuste arv 2020. aastal oli vaid 1,8 miljonit vaatajat ja kassatulu 10,7 miljonit eurot. 2020. aasta vaadatuim film on osaliselt Eestis filmitud „Tenet“ 160 927 vaatajaga.

Kinolevi esikümnes on ka neli Eesti filmi – „Talve“ 151 137 vaatajaga 2. kohal, „Sipsik“ 107 496 vaatajaga 3. kohal, „O2“ 75 270 vaatajaga 4. kohal ning dokumentaalfilm „Fred Jüssi. Olemise ilu“ 6. kohal.

„Talve“, „Sipsik“ ja dokumentaalfilm „Fred Jüssi. Olemise ilu“ esilinastusid aasta alguses ning nende kinolevi katkes 13. märtsil koos kinode sulgemisega. „O2“ jõudis kinodesse aga oktoobrikuus, kui Eestis tõstis pead koroonaviiruse teine laine. Ka ülejäänud 2020.aasta teises pooles linastunud Eesti filmid kogusid oodatust vähem vaatajaid ning mitmed filmid lükkasid esilinastuse 2021. aastasse. Nii võib arvata, et normaalsetes oludes oleks Eesti filmide ja ka kogu kinokülastuste arv olnud oluliselt suurem, ligilähedane 2019. aasta tulemustele, sest aasta esimesed kuud tõid kinodesse üle 900 000 vaataja.

Eesti filme esilinastus möödunud aastal 20 ja lisaks jätkas kinolevi ka 14 varem esilinastunud filmi. Eesti filmid kogusid kinodes kokku 480 758 vaatajat ja piletitulu 2,65 miljonit eurot, mis teeb Eesti filmide turuosaks vastavalt 26,72% vaatajatest ja 24,73% kassatulust.

„Euroopas levib trend, et kohalikud filmid on omal maal populaarsed. Kui suurstuudiod filmidega välja ei tulnud, siis kohalikud filmid riskisid ja see risk tasus end ära. Mul on kahju, et mõned head Eesti filmid nii palju vaatajaid ei saanud, kui oleks võinud – pandeemia tegi oma laastamistööd. Kindlasti ei ole tegemist täiesti läbikukkunud aastaga Eesti filmile,“ kommenteeris möödunud aasta kinolevi tulemusi Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp. 

2020. aastal oli Eesti kinolevis kokku 366 filmi, millest 226 uut ja 140 vanemat filmi. Kuna kinod olid pikalt suletud, siis oli ka filmide arv väiksem kui 2019. aastal ja sellest tulenevalt ka vaatajate arv. Keskmine piletihind oli eelmisel aastal 5,96 eurot ja kinokülastusi inimese kohta aastas 1,35.

„Kui aga sel aastal kinod uuesti lahti lähevad, siis esmatähtis on tekitada vaatajates turvatunne. Praegu inimesed kardavad ja hirmul on suured silmad. Kui kinodes jälgida kõiki ettevaatusabinõusid ja käituda vastutustundlikult ei tohiks kinokülastus olla ohtlik,“ lisas Edith Sepp.

2020.aastal esilinastunud filmide tabel koos vaatajate arvu ja kassatuluga on leitav siit: https://filmi.ee/wordpress/wp-content/uploads/2021/01/Kinolevi-2020.pdf


Kinolevi 2020 esikümme

Film	Esilinastus	Vaatajad	Kassa	Levitaja
Tenet	26.08.2020	160 927	1 157 822,83	ACME FILM OÜ
Talve	07.02.2020	151 137	880 232,00	Estonian Theatrical Distribution OÜ
Sipsik	21.02.2020	107 496	481 402,00	Forum Distribution
O2	09.10.2020	75 270	489 136,53	Estonian Theatrical Distribution OÜ
Trollid 2	31.07.2020	61 159	315 758,24	Estonian Theatrical Distribution OÜ
Fred Jüssi. Olemise ilu	17.01.2020	57 111	307 350,00	Taska Film
Siil Sonic	14.02.2020	56 879	299 900,26	Forum Distribution / Estonian Theatrical Distribution OÜ
Lumekuninganna 2: Elsa ja Anna uued seiklused	27.12.2019	42 979	239 442,59	Estonian Theatrical Distribution OÜ
Pahad poisid kogu eluks	17.01.2020	40 784	290 103,13	ACME FILM OÜ
1917	10.01.2020	37 524	244 841,86	ACME FILM OÜ

Lisainfo:

Eda Koppel
Eesti Filmi Instituudi turundusjuht
eda@filmi.ee
5203306