Oktoobris väljakuulutatud portreefilmide konkursile laekus 20 ideekavandit, mida hindas žürii koosseisus Mattias Veermets (sõltumatu liige), Viola Salu (Eesti Filmi Instituut), Marju Lepp (Eesti Kultuurkapital) ja Mart Luik (Eesti Rahvusringhääling).  

Žürii töös osalenud Mattias Veermetsa sõnul on esitatud projektide peategelased kõik kahtlemata huvitavad ja olulised inimesed Eesti kultuurimaastikul. „Zürii valis nende seast välja neli, võttes tihedas konkurentsis arvesse filmitegijate ettevalmistuse põhjalikkust visuaalsete näidismaterjalide ja stsenaariumi loomisel. Lisaks on oluline, et valmivad filmid oleksid mitmekülgsed - moodustaksid nii omavahel kui ka võrreldes varasemalt tehtud filmidega võimalikult laia ampluaa ja võimaldaksid vaatajal just erinevaid inimesi ja nende läbi maailma avastada,“ avas Veermets žürii valikut.

Mart Luik lisas, et filmitegijate poolt esitatud portreteeritavad esindasid laia valikut elukutseid ja ühiskonnagruppe: „Žürii töö muutis see keerulisemaks, aga lõppvaliku rikkalikumaks. Märkimist väärib, et uus tehnoloogia koputab uksele ja filmitegijad pakuvad välja täiesti uusi tehnilisi lahendusi, kaasates protsessi näiteks tehisintellekti.”

Žürii valitud uute portreefilmide keskmes on kunstnik Marko Mäetamm, näitleja ja lavastaja Jüri Järvet, ajakirjanik, arvamusliider ja kirjanduskriitik Vilja Kiisler ning bioloog, looduskaitseteadlane ja taastamisökoloogia professor Aveliina Helm.

Portreefilmide konkursilt väljavalitud projektid
• „Mäetamme seansid“ (Marko Mäetamm): režissöör Erle Veber, produtsent Anneli Ahven, tootja Kopli Kinokompanii OÜ
• „JJ: Iga toll kuningas“ (Jüri Järvet): režissöör Taavi Arus, produtsent Madis Ligema, tootja Davai Laama OÜ
• „Ühe naise portree“ (Vilja Kiisler): režissöör ja produtsent Katri Rannastu, tootja Wildkino OÜ
• „Aveliina Helm. Mäss väljasuremise vastu“ (Aveliina Helm): režissöör ja produtsent Maria Uppin, tootja Black Plastic Media Production OÜ

Portreefilmide konkurssi korraldavad ja rahastavad Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital. Ühe filmi tootmiseks eraldatakse 42 000 eurot.

Portreefilmide eeldatav valmimisaeg on 2026. aasta sügis. Filmid linastuvad esmalt kinoekraanil ning jõuavad seejärel ERR-i telekanalite ja Jupiteri vahendusel vaatajateni. Varasemaid portreefilme näeb Jupiteri lehel https://jupiter.err.ee/portreefilmid. 

2024. aastal külastas Eesti kinosid 2,47 miljonit piletiga vaatajat. Seda on 12,4% vähem, kui 2023. aastal. Kinokassat kogunes 18,4 miljonit eurot, mis jääb eelmisele aastale alla 2,5 miljoniga. Kinopileti hind püsis seejuures endisel tasemel ehk keskmine kinopilet maksis 7,44 eurot.

“Külastatavuse langus tuleneb ilmselt mitmest mõjutajast: keeruline majanduslik olukord, üldine ebakindlus maailmas, aga ka filmide valik,” hindas Eesti Filmi Instituudi andmeanalüütik Eveli Raja.

Kinodes linastus kokku 446 filmi (2023. aastal 424), millest uusi oli 285 (2023. aastal 282), eelmisest aastast jätkas levi või taaslinastus 161 filmi (2023. aastal 142). Üle saja tuhande vaataja kogus kolm filmi, korrates sellega eelmise aasta tulemust.

Aasta kümne vaadatuma filmi hulka jõudis kaheksa välismaist ja kaks kodumaist linateost. Seitse filmi kümnest on järjelood, kaks põhinevad romaanidel ja üks koomiksil.

2024. aasta kinolevi 10 vaadatuimat filmi:

1. “Mina, supervaras 4” – 141 296 vaatajat
2. “Pahupidi 2” – 134 912 vaatajat
3. “Tulnukas 2 ehk Valdise tagasitulek 17 osas” – 101 634 vaatajat
4. “Deadpool ja Wolverine” – 93 969 vaatajat
5. “Kung Fu Panda 4” - 86 123 vaatajat
6. “Düün: teine osa” – 82 689 vaatajat
7. “Vaiana 2” – 75 996 vaatajat (kinolevi jätkub)
8. “Garfield” – 57 913 vaatajat
9. “Elu ja armastus” – 56 513 vaatajat
10. “Ei iial enam” – 56 269 vaatajat

Eesti filme oli kinolevis 64 (uusi 29 ja vanemaid 34), Eesti filmi vaatajaid oli 323 741, mis moodustab 13,1% turuosast (2023. aastal 21,8%). Kinodes linastunud uutest Eesti filmidest oli 10 mängufilmid, 16 dokumentaalid, 1 animafilm ja 2 lühifilmide kassetti.

5 vaadatuimat Eesti filmi kinolevis:

1. “Tulnukas 2 ehk Valdise tagasitulek 17 osas” – 101 634 vaatajat
2. “Elu ja armastus” – 56 513 vaatajat
3. “Vari” – 45 441 vaatajat
4. “Emalõvi” – 22 298 vaatajat
5. “Mind on kaks” – 18 742 vaatajat (kinolevi jätkub)

Vaata 2024. aastal linastunud uute filmide tulemusi siin https://filmi.ee/wordpress/wp-content/uploads/2025/01/Kinolevi-2024.pdf


Lisateave:
Eveli Raja
Eesti Filmi Instituut
eveli@filmi.ee

"Aasta 2024 tõi Eesti filmi- ja telemaastikule suurepäraseid teoseid, mis pälvisid tähelepanu nii kodumaa kinodes kui ka teleekraanidel. Eriti paistsid silma Eesti draamasarjad. Filmivaldkonnas kerkisid esile tugevad autorifilmid, mis esilinastusid rahvusvahelistel filmifestivalidel," ütles Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp. "EFTA gala on tunnustus meie tegijate pühendumusele ning suur tänuavaldus kõigile, kes on aidanud kaasa Eesti audiovisuaalse kultuuri arengule – nii kaamera ees kui ka kaamera taga," lisas Sepp.

Filmivaldkonna konkursile saab töid esitada tänasest kuni 7. veebruarini.

Eesti Filmi Instituudi (EFI) juht Edith Sepa sõnul on see märkimisväärne saavutus, sest konkurents maailma seriaaliturul on tihedam kui kunagi varem. 

„„Minu kalli ema“ valimine Berlinale TV-sarjade programmi Berlinale Series Market Selects on Eesti telesarjade jaoks erakordne tähis. Berlinale festival on maailmas üks tuntumaid ning nende telesarjade programm on kiiresti kujunenud platvormiks, kus tōstetakse esile kõige kaasahaaravamaid lugusid. Eesti jaoks tähendab see nii meie lugude omapära kui ka tegijatele rahvusvahelist tunnustust. „Minu kalli ema“ osalemine programmis toob Eesti tele- ja filmitööstusele laiemalt nähtavust ning avab uksi uutele võimalustele, olgu selleks rahvusvahelised koostööprojektid, laiem publik, aga ka Eesti oma lugude tugevam esindatus rahvusvahelisel tasandil. See hetk tõestab, et meie lood ja meie looming suudavad pakkuda midagi erilist ning kõnetavad vaatajaid mitte ainult Eestis, vaid ka laiemalt maailmas,” ütles Sepp. 

Mitmetest tõsielulistest sündmustest inspireeritud kuueosaline nordic-noir stiilis psühholoogiline põnevik jutustab pingelise ja sünge loo noorest naisest Alinast. Naise keeruline minevik rullub vaatajate ees lahti pärast seda, kui tema ema leitakse jõhkralt tapetuna mererannast. Uurimise käigus hägustub piir ohvri ja manipulaatori vahel, tekitades küsimusi Alina rolli kohta: kas ta on külmavereline manipulaator või hoopis ohver?  

„Elisa jaoks on „Minu kallis ema“ esimene rahvusvaheline kaastootmisprojekt. Nende traagiliste ja sügavalt puudutavate lugude ekraanile toomisel on meie partneriteks Zolba Productions Eestist ja FILM.UA Ukrainast, viimase panus on märkimist vääriv just sarja järeltöötlusfaasis, et vaatajani jõudev visuaal annaks kvaliteetseimal moel edasi nende teemade sügavust ja keerulist olemust. Rahvusvahelisel filmi- ja seriaaliskeenel on Berlinale üks peamisi suunanäitajaid. Eestis arendatud, kirjutatud ja toodetud telesarja jõudmine samale lavale maailma tippudega täidab südame tänutundega kogu meie tiimi ja suurepäraste näitlejate ees,“ ütles Elisa Eesti sisujuht Toomas Ili. 

“Minu kalli ema” Eesti esilinastus toimub novembris Pimedate Ööde Filmifestivalil, peale mida jõuab sari kodupubliku ette eksklusiivselt Elisa Huubi vahendusel. 

Sarja režissöör on Doris Tääker ja stsenarist Raoul Suvi. Peamistes rollides astuvad üles Doris Tislar, Elina Reinold, Indrek Ojari, Saara Pius jt. tuntud Eesti näitlejad. Sarja produtsent on Jevgeni Supin, stsenaariumi arendajad Tiina Lokk, Raoul Suvi ja Toomas Ili. "Minu kalli ema" rahvusvahelise levi eest hoolitseb FILM.UA Distribution. 

75. Berliini rahvusvaheline filmifestival Berlinale toimub 13. – 23. veebruarini 2025. 


Treiler: https://vimeo.com/1034427578 

Heade soovidega


Kertu Laadoga
Meediahaldusjuht
+372 5621 3544
www.elisa.ee

VES auhinnad on visuaalefektide valdkonna kõige prestiižsem tunnustus, mida peetakse valdkonna Oscariteks. Varasemalt on neid auhindu võitnud sellised filmid nagu „Avatar“, „Avengers: Endgame“, „The Mandalorian“ ja „Dune“. Tänavuste nominentide seas on ka „Dune: Part Two“ ja „Shōgun“.

„The Penguin“, mis on praegu IMDb keskkonnas hinnatud 8.6 punktiga, on üks 2024. aasta oodatumaid HBO sarju. FrostFX meeskond töötas sarja juures üle aasta, luues keerukaid visuaalefekte, mis andsid sarjale selle ainulaadse atmosfääri.

„See tunnustus näitab, et suudame Eestis pakkuda Hollywoodi kõrgeimatele standarditele vastavaid visuaalseid efektilahendusi ja oleme rahvusvahelise haardega,“ ütleb FrostFX asutaja ja tegevjuht Marko Post. „Eriti uhke olen meie VFX supervisori Eugene Bondari üle, kelle loominguline visioon ja tehniline meisterlikkus aitasid luua Gothami linna ikoonilist atmosfääri.“

FrostFX konkureerib kategoorias selliste suurproduktsioonidega nagu „Star Wars: Skeleton Crew“, „Shōgun“ ja „The Boys“. Auhinnatseremoonia toimub 11. veebruaril 2025 Beverly Hiltoni hotellis Los Angeleses.


Lisainfo:
Marko Post
mob: +372 5242 095
marko@frostfx.ee

 

Film valiti FIPADOCil võistlusprogrammi enam kui 500 lühifilmi hulgast. Kokku võistleb rahvusvahelises lühifilmide võistlusprogrammis 30 linateost.

"Minu jaoks on suur au olla valitud FIPADOCi võistlusprogrammi ja olen väga õnnelik, et meie intiimne ent samas universaalne  film saksa naisest, kes ilma elektri ja majja voolava veeta elab Lõuna-Eestis off-grid elu koos väikese lapsega, jõuab Prantsuse publiku ette,” lausus režissöör Eva Kübar. 

Detsembris tunnistati “Hilda Ha. Võrgust väljas” parimaks dokumentaalfilmiks festivalil Canadian Shorts ning samuti võitis linateos parima filmi auhinna USA Chicago Women Film Festil lühidokumentaalfilmide kategoorias. Film oli nomineeritud peaauhinnale ka Norras Oslos festivalil SHORTS! - European Short Film Festival.

Eelnevalt on film linastunud Portugalis rahvusvahelisel filmifestivalil BEAST ja Uppsala lühifilmide festivalil. Lisaks on linateos valitud ametlikku võistlusprogrammi USA dokumentaal- ja animafilmide festivalile AmDocs.

Filmis jälgitakse aastat metsiku ja vaba saksa naise Hilda Ha elust. Ta ei vehi plakatitega “Friday For Future” kliima protestidel vaid päästab planeeti vaikselt, elades koos aastase lapsega off-grid (võrguühenduseta) elu ilma vee ja elektrita, iseehitatud väikeses majas Lõuna-Eestis. Kuigi see tundub ekstreemne, on see tema jaoks kõige loomulikum eluviis.

Dokumentaalfilm valmis kultuuripealinn Tartu 2024 Ellujäämise kunstide dokiprogrammi „Metsik lõuna“ raames. 

FIPADOC on üks väheseid rahvusvahelisi festivale Euroopas, mis on pühendunud vaid dokumentaalfilmidele kõigis selle žanrites ja formaatides. Festival sai alguses Cannes’ist 1987. aastal ning alates 1997. aastast toimub Prantsusmaal Biarritzis.  


Tootjafirma McQueen OÜ
Režissöör: Eva Kübar
Produtsent: Alvar Reinumägi
Operaator: Aivo Rannik
Montaažirežissöör: Nele Aunap
Helioperaator Sangam Panta
Helirežissöör: Danek Kaunissaare
Helilooja: Ann Reimann


Filmi valmimist toetasid: Eesti Filmi Instituut, KULKA, Tartu Filmifond, Sihtasutus Tartu 2024, MTÜ Tartu Filmiselts


Kontaktinfo:
Režissöör Eva Kübar: 53820709
Produtsent Alvar Reinumägi: 56604160

Kuhu on sisetunne teda juhtinud, saab näha neljapäevast, kui Tallinna galeriis Truus avatakse tema maalinäitus „Plagiaadi kahtlusega”.

Manfred Vainokivi on 18 dokumentaalfilmi autor, kelle provokatiivne autoripositsioon on tekitanud poleemikat nii kodumaiste ekspertide kui välismaiste festivalide žüriiliikmete seas. Tema tuntumate tööde sekka kuuluvad „Valli baar”, „Emumäe Eedi ja Lobi küla Kristjan”, „Riigivargad”, „Baskin”, „Vaeste kirjanike maja”, „Mephistopheles” ja „The Best of Salieri ehk Mina, Eesti režissöör”. Kokku on ta oma 43-aastase filmistaaži juures panustanud režissööri, produtsendi, stsenaristi, operaatori ja kunstnikuna ligemale 90 mängu-, dokumentaal- ja animafilmi valmimisse.

Varem on isikunäitustega üles astunud näiteks sellised filmimehed nagu Priit Pärn, Rein Raamat või Mati Kütt.

„Plagiaadi kahtlusega” on avatud 17. jaanuarist 8. veebruarini galeriis Truus (Pikk jalg 5).

Vaata lähemalt siit: https://galeriitruus.ee/.


Kontakt:
Tiiu Truus
Kaisa Pärenson
Lühike Jalg 5
10123, Tallinn
tel +372 506 4138
tel +372 5551 8034
galerii@truus.ee

“Kätte on jõudnud Leida Laiuse renessanss,” rõõmustab Eesti Filmi Instituudi pärandiosakonna projektijuht Triinu Keedus. “Kahe aasta eest linastus Karlovy Vary rahvusvahelisel filmifestivalil Laiuse “Varastatud kohtumine”. Hiljuti restaureeritud “Naerata ometi”, mis oli Laiuse eelviimane, Iho esimene lavastajatöö, on esimene Eesti film programmis Berlinale Classics, mis koondab arhiivifilmide absoluutset koorekihti.”

“Naerata ometi” on ühtaegu nii mässava noorsoo, kui hääbuva Nõukogude Liidu sotsiaalkriitiline portree, jutustatud läbi 16-aastase Mari silmade. Filmi tasemest annab tunnistust UNISEF preemia 1987. aasta Berliini filmifestivalilt. “Meil on väga hea meel, et film naaseb Berlinalele pärast 1987. esilinastust,” sõnab Dr. Rainer Rother, Berlinale Classics juht.

“Meid paelus Leida Laiuse ja Arvo Iho unikaalne visuaalne loojutustamise viis. 16-aastasest orvust rääkiv film avab vaatajate ees teismeliste väljendusrikka maailma, mis jääb teispoole lastekodus valitsevaid riiklikke piiranguid,” selgitab Rother valiku tagamaid, tõstes esile ka filmi restaureerimise kvaliteeti.

Kokku linastub 2025. aasta Berlinale Classics programmis kaheksa värskelt digirestaureeritud filmi - seitse neist on maailma, üks rahvusvaheline esilinastus. Filmid haaravat viit kümnendit, ulatudes 1930. kuni 1980. aastateni.

Berlinalel esindavad filmi kaasrežissöör ja operaator Arvo Iho ning osatäitjad Monika Raide ja Hendrik Toompere. Restaureeritud filmi maailma esilinastus toimus PÖFFi programmis “Vana kuld. Klassika ärkab ellu”.

“Naerata ometi” digiteeriti 6K resolutsioonis Rahvusarhiivis ja restaureeriti 4K resolutsioonis Locomotive Classics poolt 2024. aastal.

Maailma filmifestivalide tippu kuuluv 75. Berliini rahvusvaheline filmifestival toimub 13. - 23. veebruarini. Festivali koduleht on siin.


Lisainfo:
Triinu Keedus
triinu@filmi.ee

“Eesti filmid on muutunud tõeliseks rahvusvaheliseks visiitkaardiks, arvestades kui palju on toodud aasta jooksul suuremaid ja väiksemaid tunnustusi festivalidelt üle maailma. Tänavuseks Neitsi Maali laureaadiks osutus aga film, mis ilmestab lõppenud filmiaastat kõige paremini. Tartu2024 kultuuripealinna programmi raames valminud lühidokumentaal “Õmblusmasin” nõelub erinevate žanrite ja tehnikate kaudu kokku pildi sellest, kes me oleme ning kust tuleme,” ütles Eesti Filmiajakirjanike Ühingu juhatuse esimees Andrei Liimets.

Auhinnale kandideerisid veel Marko Raadi “Biwa järve 8 nägu”, Liina Trishkina-Vanhatalo “Emalõvi”, Sander Marani “Mootorsaed laulsid” ning Anna Hintsi ja Tushar Prakashi “Sannapäiv”. Ülo Pikkovist sai võiduga teine nii Neitsi Maali kui ka aasta filmiajakirjaniku preemia laureaat.

Neitsi Maali pronkskujule lisandub 2500 euro suurune preemia auhinna pikaaegselt toetajalt Olympic Casinolt.

“Neitsi Maali auhind on juba üle kahekümne aasta olnud Eesti filmikunsti üheks olulisemaks tunnustuseks ning Olympicu jaoks on tõeline privileeg seda traditsiooni toetada. Eesti film kannab endas loovuse jõudu, mis suudab ületada piire ja kõnetada inimesi kõikjal maailmas. Me usume, et Eesti filmi aeg särada rahvusvahelisel areenil on just nüüd. Viimased aastad on olnud väljakutsuvad nii filmitegijatele kui ka kultuurisektorile tervikuna. Seda enam on oluline tunnustada neid, kes suudavad oma loominguga raskusi ületada ja pakkuda publikule liigutavaid ja tähendusrikkaid lugusid,” ütles Olympic Casino esindaja Taavi Roosalu.

Aasta filmiajakirjaniku tunnustuse pälvis Tristan Priimägi ennastsalgava ja kriitiku võimete piire kompava töö eest ERRi kultuuriportaali levifilmide rubriigi “Kinosilm” vedamisel. Priimägile on see Jaan Ruusi rekordit kordav kolmas tunnustus.

Aasta levifilmiks nimetati Jonathan Glazeri “Huvivöönd”, mille levitajaks on alles hiljuti Eestis tegevust alustanud KP Distribution. Teise maailmasõja koonduslaagri komandandi ja tema pere argipäeva kujutavat filmi tunnustati inimliku julmuse, küünilise auahnuse ja kannatustest mööda vaatamise kujutamise eest jahmatavalt aktuaalsel ja hoiataval viisil. Teisele kohale jäi Hea Filmi levitatud “Vaesekesed” ja kolmandaks Adastra Cinema levitatud “Protseduur”.

32. korda välja antud Neitsi Maali on kõige pikaajalisem filmiauhind Eestis. Neitsi Maali väljaandmist toetavad Olympic Casino Eesti ja Eesti Kultuurkapital. Eesti Filmiajakirjanike Ühing tegutseb alates 1993. aastast ja on rahvusvahelise filmiajakirjanike organisatsiooni FIPRESCI liige. Varasemad võitjad leiab kodulehelt www.filmikriitik.ee.


Täielik nimekiri võitjatest:
Aasta film: “Õmblusmasin”
Aasta filmiajakirjanik: Tristan Priimägi
Aasta levifilm: “Huvivöönd” (levitaja KP Distribution)

Aasta levifilmi esikümne moodustasid: 

1. “Huvivöönd” (lavastaja Jonathan Glazer, levitaja KP Distribution)
2. “Vaesekesed” (lavastaja Yorgos Lanthimos, levitaja Hea Film)
3. “Protseduur” (lavastaja Coralie Fargeat, levitaja Adastra Cinema)
4. “Mahajäänud” (lavastaja Alexander Payne, levitaja Hea Film)
5. “Väljakutsujad” (lavastaja Luca Guadagnino, levitaja ACME)
6. “Kimäär” (lavastaja Alice Rohrwacher, levitaja A-One Films Estonia)
7. “Furiosa: Mad Maxi saaga” (lavastaja George Miller, levitaja ACME)
8. “Langemise anatoomia” (lavastaja Justine Triet, levitaja KP Distribution)
9. “Kodusõda” (lavastaja Alex Garland, levitaja Hea Film)
10. “Minu lemmikkook” (lavastajad Maryam Moghaddam ja Behtash Sanaeeha, levitaja KP Distribution)

 

Lisainfo:
Andrei Liimets
Eesti Filmiajakirjanike Ühing
+372 5666 5142

Film on valminud Henno Käo (10.01.1942 – 02.07.2004) kodukandi, Saaremaa Laimjala kogukonna eestvedamisel. 12. jaanuaril kell 16 esilinastub film Saaremaal Laimjala rahvamajas.
Filmi idee autor ja projekti juht Eha Ennemuist (Laimjala Loodussõprade Selts MTÜ):

“Kes see Henno Käo siis oli? Mõned märksõnad: saarlane, kunstnik Nukufilmis, laulja ja laulukirjutaja ansamblis Peoleo, laulusõnade kirjutaja ansamblitele Peoleo, Kukerpillid, Apelsin, Talong jt, lastekirjanik ja luuletaja, kalligraaf, kunstnik...

Intervjueerisime ligi kolm aastat Henno kaasteelisi (Leelo Tungal, Lauri Nebel, Ivo Linna, Tiina Linna, Peeter Kaljumäe, Tõnu Raadik, Maie Käo, Rein Kirst jpt) ning tuhnisime arhiivimaterjalides.

Võtsime Saaremaal ette hulljulge sammu hakata tegema täispikka portreefilmi. Kuigi meil ei olnud tagataskust võtta asjakohast ettevõtet ega tuntud nimesid, sattusid meie teele kohalikud noored Marika Vana ja Sören Tali, kes on filmindust õppinud, sellel alal töötanud ja teavad, mida teevad. Tegutsesime paljuski õhinapõhiselt. Tulemus sai aga meie meelest nauditav!”

Laimjala Loodussõprade Selts MTÜ on omakandi andeka mehe Henno Käo loomepärandi tutvustamisele pühendunud juba kümmekond aastat. 2015. aasta heategevusliku kontserdi Laimjala Valss kava hõlmas ka Henno loomingut. Kogu 2017. aasta veeres aga täienisti Henno Käo 75. sünniaastapäevale mõeldes. Laimjala rahvamajas kohtusid Henno sõbrad ja loomingu austajad mälestuste päeval. Suvel koguneti Henno lapsepõlvemaile III Laimjala Valsile, kus terve päeva jooksul sai kuulda ja näha tema võrratut loomingut. Valmis ka Henno Käo mälestuspink, mis esimesel koolipäeval leidis püsiva asukoha Kahtla koolis, kus ka Henno kunagi õppis.

OLIÜKS HENNO
Režissöör: Sören Tali
Operaatorid: Marika Vana ja Sören Tali
Idee autor ja produtsent: Eha Ennemuist
Filmi tootja: Laimjala Loodussõprade Selts MTÜ

Filmi valmimist toetasid LEADER-programm “Elujõuliste kogukondade arendamine ja elukeskkonna parendamine”, Saaremaa Vallavalitsus ja Kultuurkapitali Saaremaa ekspertgrupp. Nõu ja jõuga olid abiks ning toetasid rahaliselt Hooandja kaudu arvukad head inimesed, MTÜ-d ja ettevõtted.

Lisainfo ja esilinastusel osalemisest teavitamine:
Eha Ennemuist (filmi idee autor ja produtsent)
eha.ennemuist@gmail.com
tel 5342 6912

Aasta film, aasta levifilm ja aasta filmiajakirjanik kuulutatakse välja neljapäeval, 9. jaanuaril kell 13 Kino Sõpruses.

Neitsi Maali tänavused viis kandidaati on:

“Biwa järve 8 nägu”, lavastaja Marko Raat

“Emalõvi”, lavastaja Liina Trishkina-Vanhatalo

“Mootorsaed laulsid”, lavastaja Sander Maran
“Sannapäiv”, lavastajad Anna Hints ja Tushar Prakash

“Õmblusmasin”, lavastaja Ülo Pikkov

Tseremooniat toetab Kultuurkapital. Neitsi Maali laureaat pälvib lisaks pronkskujule auhinnaraha, mille paneb välja ürituse pikaaegne toetaja Olympic Casino.


Lisainfo:
Andrei Liimets
Eesti Filmiajakirjanike Ühing
+372 5666 5142

Tashi on üks pealtnäha tavaline 17 aastane poiss. Talle meeldib mängida jalgpalli ja korvpalli, sõpradega nalja teha ning lääne popmuusikat kuulata. Tashi on samas ka Sakya budistliku koolkonna munk, kelle vanemad saatsid kloostrisse elama juba 6.aastaselt. Tashil seisab 18.aastaseks saades ees elu tähtsaim otsus – kas pühendada oma elu mungana Mustangi kultuuri ja traditsioonide edasikandmisele või lahkuda kloostrist ja proovida hoopis tavaelu?

"Filmisime Nepaalis ja Mustangi Kuningriigis, võrdlemisi karmides tingimustes, mägikülades 4-5 km kõrgusel," kommenteerib linateose režissöör Peeter Rebane ja lisab: "Film TASHI DELEK! kõneleb noore munga teekonnast läbi Tiibeti oma tõde otsides. See on Tashi täiskasvanuks saamise lugu. Laiemas plaanis on aga tegemist looga väikesest rahvast, mis püüab hoida oma identiteeti peale riigipiiride avamist paarkümmend aastat tagasi."

Film jälgib Tashit tema pikal teekonnal läbi Himaalaja mäestiku kloostrist koju isa juurde. Läbi Tashi silmade näeme Mustangi inimesi ja maailmas kõige ehedamalt säilinud Tiibeti kultuuri minevikku, olevikku ja tulevikku. Samuti õpime tundma tema perekonda. Mida Tashi otsustab? Mis ootab ees Mustangi kultuuri ja rahvast? Kas meie ühiskonnal on siinkohal midagi õppida?

Filmi tootis The Factory. Filmi valmimist toetasid Eesti Filmi Instituut ja Kultuurkapital.


Lisainfo:
Peeter Rebane
peeter@thefactory.us

„Lühifilmid on võimas formaat, mille kaudu on võimalus kogeda eriilmelisi lugusid ja jutustamise viise. Nõuab täpsust ja oskuslikkust, et süveneda detaili ja kanda emotsioon vaatajani piiratud ajalise vormi sees,“ kommenteerib Eesti Filmi Instituudi turundusspetsialist Mirjam Mikk.

Viimastel aastatel on Eesti lühifilmid silma paistnud märkimisväärse rahvusvahelise eduga. Kahe aasta eest jõudis esimese Eesti animafilmina Oscarite lühilisti ehk parima 15 sekka Sander Joone enam kui 50 auhinda võitnud „Sierra“. 2023.  aastal jõudsid lühilisti lausa kaks Eesti animafilmi: auhinnatud „Koerkorter“ (rež. Priit Tender) ja „Eeva“ (rež. Lucija Mrzljak, Morten Tšinakov).

Ka tänavune aasta on olnud lühiformaatide triumf. Aasta alguses valiti Sundance'i lühifilmide võistlusprogrammi Liisi Grünbergi „Miisufy“. Cannesis esilinastus Anna Hintsi ja Tushar Prakashi „Sannapäiv“. Augustis  esilinastus Taanis Odense rahvusvahelisel filmifestivalil Madli Lääne „Ääremängijad“, võites auhinna tugevaima kunstilise väljenduse eest. Sügisel tagas võit DOK Leipzigi filmifestivalil Oscari kvalifikatsiooni Anu-Laura Tuttelbergi poeetilisele animafilmile „Linnud läinud“. Tänavu on kaks elutööpreemiat pälvinud Priit Pärn, kel esilinastus sel aastal Olga Pärnaga kahasse lavastatud „Luna Rossa“.

„Lühifilmimaastikul valitseb ülitihe konkurents ning festivaliedu pole küll ainsaks, ent siiski oluliseks lühifilmi edu mõõdupuuks,“ avab Mirjam Mikk lühifilmitööstuse tagamaid. „Rahvusvaheline lühifilmipäev on hea viis tuua teosed rohkem fookusesse ka tavavaataja jaoks ning usun, et igaühe päevas leidub hetk, et vaadata ära kasvõi üks lühifilm,“ lisab ta.

Lühfilmipäeva puhul leiab Jupiterist mitmed viimaste aastate silmapaistvamad lühifilmid. Teiste seas on valikus Palm Springs ShortFestil esilinastunud Madli Lääne „Kallid reisijad“, Ann Arbori filmifestivalile valitud eksperimentaalfilm „Varblane, mitte kanaarilind“ (rež. Johannes Lõhmus, Sten Haljak), hiljuti ühes „Sannapäiva“ ja „Miisufy“-ga BEAST filmifestivali avanud „Heiki teisel pool“ (rež. Katariina Aule), kui ka Sander Joone „Sierra“.

Aastaringselt on kodumaised lühivormid fookuses voogedastusplatvormil Arkaader. „Arkaader alustas massdigiteeritud kroonikakaadritega, mis on omaette huvitav vaatamisväärsus, aga sealt edasi on lisandunud uuemaid ja vanemaid lühifilme-animatsioone tudengitest professionaalideni,“ selgitab platvormi põhimõtteid Eesti Filmi Instituudi filmikirjaoskuse projektijuht Mikk Rand.

Teiste seas leiab Arkaadrist mitmeid kureeritud lühifilmikogumikke, mille seas on nii Eesti filmiklassikasse kuuluvad popanimatsioonid, sotsiaalse äratuskellana mõjuvad lühidokumentaalid kui praeguste tippude tudengifilmid. „Lühiformaatide esile tõstmine on filmikunsti terviklikkuse seisukohalt ülioluline,“ lisab Rand.

Lisaks veebist leitavatele lühifilmidele toob Artis lühifilmipäeval kinno kureeritud lastefilmide kogumiku, kust leiab nii uusi kui vanu Eesti lühifilmi pärle. Programmis on menukad nukufilmid „Kadunud sokid“ (rež. Oskar Lehemaa) ning „Naeris“ (rež. Silja Saarepuu, Piret Sigus), lühimängufilm „Kingitus orbiidilt“ (rež. Leeni Linna) ning jõulufilmid „Miriami jõulupäkapikk“ (rež. Mait Laas) ja „Kingikratt“ (rež. Aarne Ahi).


Lisainfo:
Mirjam Mikk
mirjam@filmi.ee
EFI turundusspetsialist

Uue veebiportaali avamisega tähistab Eesti filmi andmebaas oma 12. tegevusaastat. Rahvusfilmograafia on olnud huvilistele veebis kättesaadav 12. detsembrist 2012. Kaheteistkümne aasta jooksul on loodud üle 20 tuhande filmikirje, 39 tuhat isikulehte, 92 tuhat märksõna ning kümneid huvitavaid filmikogusid.

Lähinädalate jooksul läbib https://efis.ee/ testperioodi ja seetõttu võib esineda häireid veebilehe töös. Leitud vigadest saab teada anda aadressil efa@efa.ee

Lisainfo:
Reet Sokmann, projektijuht
Eesti Filmi Andmebaas MTÜ
reet@efa.ee
+372 53059905

Kandidaadid on:

“Biwa järve 8 nägu”, lavastaja Marko Raat
“Emalõvi”, lavastaja Liina Trishkina-Vanhatalo
“Mootorsaed laulsid”, lavastaja Sander Maran
“Sannapäiv”, lavastajad Anna Hints ja Tushar Prakash
“Õmblusmasin”, lavastaja Ülo Pikkov

“Poolesaja teose seast valitud kandidaadid ilmestavad suurepäraselt Eesti filmi mitmekesisust - lõppvalikust leiab nii poeesiat kui ka päevakajalisi teemasid, kaks lühifilmi kui ka õudusmuusikali,” ütles kandidaatide kohta Eesti Filmiajakirjanike Ühingu juhatuse esimees Andrei Liimets.

Neitsi Maali võitja kuulutatakse välja 9. jaanuaril koos aasta levifilmi ja aasta filmiajakirjaniku preemiatega. Neitsi Maali võitjale paneb auhinnaraha välja ürituse pikaaegne toetaja Olympic Casino.

Eesti kõige vanemat filmiauhinda Neitsi Maalit antakse välja alates 1993. aastast. Võitja valib Eesti Filmiajakirjanike Ühing, mis koondab Eestis tegutsevaid filmiajakirjanikke.

Kandidaate tutvustava video leiab siit.


Lisateave:
Andrei Liimets
Eesti Filmiajakirjanike Ühing
+372 5666 5142