Tippkohtumise raames toimuvad paneelid ja vestlusringid keskenduvad sellele, milliseks kujuneb audiovisuaalsektori tulevik, kuidas mõjutab tehisaru kultuuritööstust, kuidas tarbivad erinevad generatsioonid meediasisu ning milliseid oskusi on vaja, et muutustega kõige paremini kohaneda.

Nädala jooksul toimuvad töökosoolekud ja ka avalikud paneeldiskussioonid, tudengifilmide eriseansid ja töötoad. Osalejateks on eri riikide filmitudengid ja erialaspetsialistid, teisipäeval ja neljapäeval toimuvad ka külalistele avatud arutelud. Nädala lõpetab teadusele ja innovatsioonile pühendatud päev WIRE. Filmifestivali PÖFF raames saavad tippkohtumise üritustel osaleda Industry@POFF akrediteerunud huvilised. Väliskülalistele tutvustatakse ka digiprojekti e-Estonia ning külalistele korraldatakse ekskursioone koostöös projektiga Visit Tallinn.

Tallinna ülikooli rektor Tõnu Viik tõdeb, et Euroopa ülikoolide initsiatiivi näol on tegu väga ambitsioonika ettevõtmisega, millega on liitunud juba enam kui 560 ülikooli. Tallinna ülikoolil on hea meel olla FilmEU näol osa sellest üle-euroopalisest kõrghariduse uuest suundumusest ja meil on au võõrustada akadeemilisi ja kultuuritööstuse partnereid ühendavat tippkohtumist. Viigi sõnul seisavad nii FilmEU kui teised Euroopa ülikoolide alliansid selle eest, et kõrgharidus mitte ainult ei suudaks kiirete muudatustega sammu pidada, vaid oleks teadmussiirde läbi väärtuslikuks partneriks nii tulevikutrendide tabamisel kui arendustegevuste elluviimisel ning seda ka valdkondades nagu ekraanikultuur, tehisaru mõju sellele ja vaatajate tarbimisharjumused.

FilmEU koondab kaheksa riigi filmiülikooli, liikmed on Eestist, Leedust, Horvaatiast, Slovakkiast, Taanist, Iirimaalt, Itaaliast ja Portugalist. WIRE projekt toimub selle raames ning eesmärgiks on edendada teadus- ja innovatsioonitegevust ning suurendada FilmEU partnerülikoolide rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Konverentsi ajakava: https://www.filmeu.eu/news/filmeu-industry-summit-imagining-the-future-with-the-creative-industry

 

 

Filmitootja sõnul annab tunnustus hoogu juurde järgmistele projektidele ja juba järgnevatel aastatel võib kinoekraanidele oodata näiteks Mihkel Raua «Musta pori näkku», Mait Metsanurga «Ümera jõel» ja Lydia Koidula teost «Säärane Mulk».

«Paljud eesti kirjanduskangelased ärkavad Taska Filmides ellu, ärgitades taasavastama ammu loetud raamatuid. Eestikeelsed filmid meie oma armastatud tegelaskujudega on värskendav elamus tänapäeva maailmas, kus inglise keele pealetung annab endast märku igas valdkonnas. Eesti kirjanduse suurteoste filmikeelde panemine pakub eesti keele ja kirjanduse õpetajatele tänuväärset lisamaterjali, võimaldades analüüsida ainest uudse vaatenurga alt,» märkis Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse esimees Kaja Sarapuu.

Eesti Emakeeleõpetajate Selts annab tiitlit «Emakeeleõpetuse sõber» välja 2009. aastast. Möödunud aastal pälvis tunnustuse Eesti popmuusikatäht Karl Erik Taukar, varasemalt on selle au osaks saanud näiteks Ivo Linna, Kristiina Ehin ja Toomas Hendrik Ilves.

«Taska Filmi prioriteediks on algusaastatest alates olnud just eestikeelsete filmide tootmine ja mõeldes alati esmalt kodumaisele kinopublikule. Oleme ikka püüdnud pakkuda kultuurset meelelahutust, milles oleks alati ka midagi silmaringi laiendavat ja õpetlikku,» ütles Kristjan Taska, kelle viimatine linateos «Vari» on hetkel ka kinoekraanidel.

Taska sõnul on ta äärmiselt tänulik kaastootjatele – Apollo Film Productions, HansaFilm ja Nafta Films, kellega koos on valminud mitmed viimaste aastate edukaimad filmid. «Lisaks soovin tunnustada stsenariste – Martin Algus, Indrek Hargla, Ott Kilust – kelle sulg on aidanud vorminud mitmeid armastatud Eesti kirjandusteoseid populaarseteks mängufilmideks.»

«Emakeeleõpetuse sõber» on Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi alates 2009. aastast antav aunimetus, millega tunnustatakse Eestis või välismaal tegutsevat füüsilist või juriidilist isikut, kelle põhitegevus ei ole seotud emakeeleõpetusega, kuid kes oma avalikes esinemistes on väärtustanud emakeeleõpetust Eestis ja toetanud emakeeleõpetajate seltsi eesmärke.

„Saksamaa filmifestivalidega on Eestil pikaajaline suhe ning saksa publik väärtustab Eesti filmi. Seda tõestab ka värskelt võidetud auhind Leipzigist, kus Anu-Laura Tuttelbergi lühianimafilm „Linnud läinud“ võitis DOK Leipzigil parima rahvusvahelise lühianimafilmina festivali peaauhinna,“ kommenteerib Eesti Filmi Instituudi festivalide koordinaator Sigrid Saag. „Arvestades, et PÖFF-il on samal ajal mahukas saksa fookus, saame filmide mõistes rääkida omamoodi Eesti-Saksamaa sõpruskuust,“ lisab Saag.

Täna algava Cottbusi filmifestivali Hits programmist leiab filmi „Tulnukas 2“ (rež. Rasmus Merivoo), Eco East sektsioonis on „Vara küps“ (rež. Martti Helde), Midnight Madness programmis raputab publikut õuduskomöödia „Mootorsaed laulsid“ (rež. Sander Maran).

Lisaks linastuvad festivalil kolm Eesti vähemuskaastootmisel valminud linalugu: Miia Tervo „Rakett“, Justyna Mytniku „Veepidu“ ning Ignas Miškinis „Lõunamaa kroonikad“. Viimane on valitud ka Lübecki programmi. Kõik kolm kaastootmist jõuavad Eesti publikuni PÖFF-il.

6. novembril algavatel 66. Põhjamaa filmipäevadel on programmis lühifilmid „Pilt, mis öösel liigutas“ (rež. Mikk Mägi), „Linnud läinud“ (rež. Anu-Laura Tuttelberg) ning Tartu 2024 raames valminud Carl Olsseni „Maja“. Värskete lühifilmide kõrval jõuab Lübecki publikuni „Hukkunud alpinisti hotell“ (rež. Grigori Kromanov). Kaastootmisfilmidest on lisaks programmis Veneetsia filmifestivali Orizzonti sektsioonis esilinastunud „Apaatia“, mida siinne publik saab sarnaselt teistele kaastootmisfilmidele näha PÖFF-il.

Nii nagu igal aastal, antakse Lübeckis välja ka Balti auhind parimale Põhjamaade mängufilmile. Žürii töös osaleb Eesti Filmi Instituudi mängufilmide ekspert Maria Ulfsak-Šeripova. Noore talendi programmis osaleb režissöör Johannes Magnus Aule.

„Rahvusvaheliste festivalide kõrval on olulisel kohal Eesti filmipäevad Berliinis, mida korraldab Eesti kultuuriatašee Saksamaal, Merit Kopli. Filme näidatakse Berliini ühes kultuurisüdames - Kreuzbergi kinos Sputnik,“ jätkab Saag.

22.-24. novembrini toimuvate Eesti filmipäevade keskmes on mahukas lühifilmiprogramm. Linastuvad „Sannapäiv“ (rež. Anna Hints, Tushar Prakash), „Eeva“ (rež. Morten Tšinakov, Lucija Mrzljak), „Miisufy“ (rež. Liisi Grünberg), „Linnud läinud“ (rež. Anu-Laura Tuttelberg), „Koerkorter“ (rež. Priit Tender), „Pimeala“ (rež. Anna Hints), „Pahupidi“ (rež. Jane Saks).

Festivali peakülaline on režissöör Eeva Mägi, kelle loomingust tulevad näitamisele lühimängufilm „3 Oktavi F“ ning täispikk „Mo Mamma“. Programmis on lisaks Marko Raadi „Biwa Järve 8 nägu“, Sander Marani „Mootorsaed laulsid“ ning Rainer Sarneti „Nähtamatu võitlus“ ning Eesti vähemuskaastootmisel valminud filmid „Meisterkokk Mary“ ning „Jaanipäev Pranglil“.


Lisainfo:
Sigrid Saag
sigrid@filmi.ee
+37255905777

DOK Leipzig on maailmas unikaalne festival tuues kokku dokumentaal- ja animafilmid. „Linnud läinud“ on nukuanimatsioonile pühendunud režissööri Anu-Laura Tuttelbergi aastaaegade-triloogia teine film. Talvises põhjamaises looduses tegutsevad triloogia esimesest osast „Talv vihmametsas“ tuttavad portselanist tegelased. 11-minutiline talvine poeem elu haprusest ja jätkuvusest on animeeritud üle kolme talve vabas looduses Eesti põhjarannikul ja Põhja-Norras. Filmi originaalmuusika on loonud Maarja Nuut.

Žürii kommenteeris Anu-Laura Tuttelbergile auhinda üle andes filmi järgmiselt: „Piir filmi tegelaste ja loomuliku keskkonna vahel sulandub ambivalentseks maailmaks täis imetabast visuaalset poeesiat, kus peategelane näib olevat loodus ise.“  

Anu-Laura Tuttelbergi nukufilme on DOK Leipzigil tunnustatud ka varem. „2012. aastal pälvis Leipzigis äramärkimise mu EKA magistritööna valminud lühianimafilm „Kärbeste veski“ ning ka järgmine film „Teisel pool metsa“ võistles Leipzigis. On äraütlemata soe tunne kui üks festival sind nõnda läbi kogu loometee toetab ja kannab. DOK Leipzig on animavaldkonnas kõrgelt väärtustatud festival ning Kuldse Tuvi võit suureks auks!“ on Anu-Laura Tuttelberg pälvitud auhinna üle õnnelik. 

„„Linnud läinud“ näol on tegemist erakordselt lummava ning tehniliselt ülikeerulise, meisterliku nukufilmiga. Õnnitlen kogu filmitiimi tunnustuse puhul! Olin üsna kindel, et varem või hiljem „Linnud läinud“ Oscarile kvalifitseeriva auhinna võidab - aga et see juhtus nii kiiresti on suurepärane üllatus! Ajad on keerulised, kuid meie kasuks töötab asjaolu, et 2026. aasta Oscarite lühinimekirja hääletuseni on aega veidi üle aasta. Anu-Laura on animavaldkonnas tunnustatud režissöör - tema eelmine film linastus rohkem kui 90 festivalil. „Linnud läinud“ linastub ainuüksi novembris 10 festivalil kolmel erineval kontinendil - sel nädalal toimub kolm linastust USAs. Viimase kahe aasta jooksul on kolm Eesti lühianimafilmi Oscari lühinimekirja jõudnud. Olen väga õnnelik, et mul on võimalik end Ameerika filmiauhindadel uuesti proovile panna - Ameerika Filmiakadeemia animaharu on küll dokumentaalfilmide harust eraldiseisev, kuid kindlasti on võimalik rakendada ka „Savvusanna sõsaratega“ saadud kogemusi,“ on produtsent Marianne Ostrat ees ootava pärast põnevil. 

Eesti publikul avaneb esimene võimalus näha filmi „Linnud läinud“ 13. novembril kui PÖFF Shortsil toimub teose Eesti esilinastus. Järgmise aasta alguses jõuab film Eesti animafilmide kasseti osana kinodesse üle Eesti. „Linnud läinud“ maailma esilinastus toimus augustis maineka Locarno filmifestivali lühifilmide võistlusprogrammis Pardi di Domani. 

Alates 1955. aastast toimuv Leipzigi rahvusvaheline dokumentaal- ja animafilmide festival on maailma vanim dokfilmifestival. „Linnud läinud“ linastus DOK Leipzigi rahvusvahelises animafilmide võistlusprogrammis. Eesti filme leiab DOK Leipzigi programmist pea iga-aastaselt.  2016. aastal võitis Kuldse Tuvi Nukufilmi toodetud Norra režissöör Elin Grimstadi lühianimafilm „Igavesed jahimaad“.

Anu-Laura Tuttelbergi eelmine nukufilm - triloogia esimene osa „Talv vihmametsas“ - esilinastus 2019. aastal maailma olulisimal animafilmide festivalil Annecy’s Prantsusmaal, osales kokku rohkem kui 90 filmifestivalil ja võitis 13 auhinda. Anu-Laura Tuttelberg on ka filmi „Linnud läinud“ stsenarist, kunstnik ning operaator. Filmi produtsent on Marianne Ostrat („Savvusanna sõsarad“), kelle jaoks „Linnud läinud“ on esimene animafilm peatootjana, kuid kelle kaasprodutseeritud Rootsi-Eesti lühianimafilm „Amalimbo“ esilinastus 2016. aastal Veneetsia filmifestivalil ning jõudis välja Euroopa Filmiauhinna nominatsioonini. Filmi teine operaator on Francesco Rosso, monteerijad Daniel Irabien Peniche ja Silvija Vilkaitė, helilooja Maarja Nuut, helirežissöör Olga Bulygo ja kaasprodutsent Agnė Adomėnė. „Linnud läinud“ tootja on animatsioonistuudio Fork Film ning film on valminud rahvusvahelises kaastootmises Leedu animatsioonistuudioga ART SHOT. Filmi rahvusvahelisi leviõigusi esindab Itaalia müügiagentuur Lights On. 

Filmi tootmist toetasid Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Leedu Filmikeskus ning Norra kunstiresidentuur ArtiJuli.

Filmi treiler: https://vimeo.com/989539311


„Linnud läinud“ sotsiaalmeedias: 
Instagram: instagram.com/onwearywingsgoby/ 
Facebook: facebook.com/forkfilmanimationstudio

DOK Leipzigi kodulehekülg: https://www.dok-leipzig.de/en



Lisainfo: 
Marianne Ostrat
produtsent 
marianne@forkfilm.com
5233577 
Fork Film

Eriprogrammis „Idast ja Läänest: Pärnad & Atsushi Wada” astub Eesti ja Prantsusmaa koostöös valminud verivärske „Luna Rossa” (e.k. punane kuu) kahekõnesse Jaapani animarežissööri 2022. aastal valminud lühifilmiga „Lind poolsaarel”.

„Oma filmide puhul ei taha ma oma riiki turjal kaasas kanda. Kuid kui ma poleks animatsiooniga tegelema hakanud, ei oleks ma kunagi kohanud pöörast ja suurt Priit Pärna. Ja ma ei oleks kunagi tundnud sümpaatiat Eesti kummaliste ja arusaamatute filmide vastu. See on kummaline, kuid ma tunnen suurt lähedust, ses mõttes, et ma olengi tegelikult eestlane,” ütles Wada.

Kaht animafilmi ühendab narratiivse valgusvihu suunamine rituaalidele. Kui Eesti režissööriduo film jutustab Itaalias lahti rulluva loo inimeste jälgimisest ja rituaalidest, siis animatsioonitegijate maailma paremikku kuuluva Wada linateos, mis võitis PÖFF Shortsi anima võistlusprogrammi 2022. aastal, räägib rituaalidest ja kuuluvustunde puudumisest.

„Atsushit kohata on alati suur rõõm, isegi kui see kohtumine toimub virtuaalselt. Sama võib öelda tema filmide kohta – neid võib vaadata korduvalt ja nad ei muutu kunagi igavaks. Wada on välja arendanud täiesti oma stiili, ja see stiil on unikaalne nii maailma kui Jaapani kontekstis,” kiitis Priit Pärn Jaapani animafilmi imelapseks peetavat Wadat.

Eriseansil esitlevad autorid oma filme ise – Olga ja Priit Pärn kohapeal saalis ja Wada videosilla vahendusel. Vestlejaid usutleb PÖFF Shortsi animaprogrammi juht Vassilis Kroustallis, kelle sõnul said korraldajad inspiratsiooni kinomaailmas aeg-ajalt ette tulevast formaadist, kahe esmapilgul väga erineva filmi teineteise järel näitamise ehk ühe seansi sisse panemise ideest (i.k. – double bill).

„Katsetasime seda mõtet lühianimafilmide peal, kahe erinevalt tunnetatava traditsiooni, Euroopa ja Jaapani animatsiooni puhul,” rääkis Kroustallis ruumi loomisest sellise kahekõne pidamiseks.

„Leian, et mõlemad filmid jagavad muutuvate rituaalide ja konformismi/väljakujunenud tavade tunnetust ning samal ajal neist rituaalidest ja konformismist/väljakujunenud tavadest välja murdmist,” ütles Kroustallis. „Nende kahe elemendi – tegelastesse sisse kodeeritud rituaalide ning rituaalidest kaugemale minevate, nende vastu mässavate või isegi neid mõneks muuks eesmärgiks kohandavate tegelaste – vaheline võitlus on neis kahes filmis, ainuomasel moel, käegakatsutav.”

Wada (sünd. 1980), kes on lõpetanud Osakas Kyoiku ülikooli, Jaapani liikuvate piltide instituudi ja Tokyo kunstiülikooli, alustas lühianimatsioonidega iseõppijana 2002. aastal. Talle meeldib luua mugavaid liikumisi ning ta kasutab alati Jaapani traditsioonilist kontseptsiooni Ma, mis on liikumistest tõukunud pinge.

„Leian, et mind on palju mõjutanud raamatud ja dokumentaalfilmid. Kui ma kuulen sõnu, siis kujutan ette pilte. Vaevuhoomatavad liigutused või käitumine tekitavad minus teatud taipamissähvatuse,” sõnas Wada, keda inspireerib minimalism ja Nô-teatri muusika.

Wada lühifilm (inglise keelse pealkirjaga) „In a Pig’s Eye” võitis auhindu Fantoche’i festivalil Šveitsis ja Londoni rahvusvahelisel animatsioonifestivalil. Samuti võitis ta film „The Great Rabbit” aastal 2012 Berlinale lühifilmikonkursi Hõbekaru ja „Lind poolsaarel” märgiti ära aastal 2022.

Pärn (sünd. 1946) alustas karjääri legendaarse filmitegija Rein Raamatu visuaalse kontseptsiooni kujundajana 1974. aastal ja liitus stuudioga Joonisfilm 1976. aastal. Alates 1960-ndate lõpust karikaturisti ja illustraatorina tegutsenud Pärn tõusis 1970-ndatel Eesti filmitööstuse silmapaistvaks tegijaks ning mängis hiljem olulist rolli taasiseseisvunud riigi kunstiidentiteedi kujundamisel.

Totalitaarsest nõukogude ajast kuni vaba ja iseseisva Eestini ulatuva filmograafiaga Pärna loomingus on režissööri, kunstniku ja stsenaristina valminud 18 animafilmi, millest silmapaistvamate seas on „Kolmnurk” (1982), „Eine murul” (1987), „Hotell E” (1992), „1895” (1995, koos Janno Põldmaga) ja „Porgandite öö” (1998). Tema filmid on tuntud süngevõitu huumori, mängulise sürrealismi ja ainulaadse graafilise stiili poolest. Graafikuna on Pärnal olnud üle 50 isikunäituse maailma eri paikades.

Pärn on õpetanud filmikoolides 15 riigis, sealhulgas Soomes, Norras, Jaapanis, Saksamaal, Prantsusmaal, Hispaanias, Kanadas, Austraalias ja USA-s.

„Idast ja Läänest: Pärnad & Atsushi Wada” (East Meets West: The Pärns & Atsushi Wada)
Kino Sõprus, 13. november, 2024, kell 19.00.


„Luna Rossa” PÖFF Shortsil võistlustules

Ühtlasi leiab PÖFF Shortsi lühianimatsioonide prestiižse rahvusvahelise võistlusprogrammi raames aset „Luna Rossa” Baltimaade esilinastus, seda juba päev varem, 12. novembril.

„Viimased neli aastat ei ole eestlased pääsenud PÖFF Shortsi rahvusvahelisse võistlusprogrammi. Ja käesoleval aastal on „Luna Rossa” seal ainuke Eesti film. Oleme selle üle väga uhked,” ütlesid Olga ja Priit Pärn.

Selle aasta animafilmide võistlusprogrammi peab Kroustallis kaasahaaravaks ja laiapõhjaliseks, mis peegeldab tõsiasja, et indie-animatsioon on elujõuline, ilma et kõik filmid oleksid sarnased.

„Ent samas võib näha, et animarežissööre paelub vägagi meie hindamatu olevik, tõlgendades seda neile ainuomasel viisil,” lisas Kroustallis.

Produtsent Kalev Tamme sõnul oli „Luna Rossa” tootmine meeskonnale suur väljakutse. „Lähtudes autorite loomingulisest visioonist, kasutasime uut tehnoloogiat ja töökorraldust, mis erines meie varasemast kogemusest.”

Priit Pärna sõnul nõudis uue tehnoloogia kasutuselevõttu põhjus, et suur osa filmist sisaldab keeruliste rakurssidega videopilti turvakaamerate monitorides.

„Tulime mõttele kasutada motion capture süsteemi,” ütles Pärn viitega Hollywoodi mängufilmides laialdaselt kasutatud liikumise salvestamise tehnoloogia (lühendatult mo-cap) kohta, mis püüab näitleja külge kinnitatud arvukate andurite abil kinni nii liigutused kui näomiimika.

„Priit põhimõtteliselt tegi miimilist teatrilavastust, mis oli materjaliks animatsioonile,” ütles filmi üks peaosalisi Tanel Saar.

Pärna sõnul puudus neil täielikult vastav kogemus, kuna seda süsteemi ei ole siinses regioonis varem kunstilise animafilmi tootmises kasutatud.

„Et saavutada meile sobiv tulemus, tuli mo-cap'ile omalt poolt lisada tohutu hulk käsitööd. Lõpptulemus ületas meie ootused, seda tänu kogu meie fantastilisele tiimile, kuhu kuulusid näitlejad, kunstnikud, 3D-ekspert ja animaatorid,” ütles Pärn ja lisas, et pingutus andis neile suure kogemuse, mis järgnevaid projekte silmas pidades võimaldab suurepärast kunstilist tulemust saavutada kiiremini ja tõhusamalt.

Üle 32 minuti kestev „Luna Rossa” on Eesti ja Prantsusmaa koostööfilm, mille tootjad on Eesti Joonisfilm (produtsent Kalev Tamm) ja Miyu Productions (kaasprodutsendid Emmanuel-Alain Raynal ja Pierre Baussaron). Filmi režissöörid ja kunstnikud on Priit ja Olga Pärn, stsenaariumi kirjutas Priit Pärn. Filmis mängivad peaosi Karolin Jürise, Tanel Saar ja Ago Soots. Lisaks oli Priit Pärn koos Tanel Saarega ka filmi koreograaf.

„Priidu looming on mind alati inspireerinud, ja osaleda tema uue animatsiooni loomisel oli puhas rõõm,” ütles Saar. „Ja loomulikult räägib film armastusest.”

„Tema on jälgija. Temake mängib mängu. Miks? Kas veel on õhus ammuse armastuse hõngu? Ja Kuu? Kuu on vaid tumm tunnistaja. Seni veel kahvatu,” ütleb filmi sünopsis.

Augusti lõpus maailma esilinastusega Itaalias Imaginaria animafestivalil maha saanud „Luna Rossa” pälvis oktoobris oma esimese auhinna Ungari festivalilt Primanima, äramärkimise atmosfääri loomise eest. Samuti oli „Luna Rossa” oktoobri lõpus Norras Fredrikstadis Põhjamaade suurima animatsioonifestivali avafilm ning osales täispikkade animafilmide võistlusprogrammis.


Täiendav teave:
„Luna Rossa” Eesti Joonisfilmi kodulehel – www.joonisfilm.ee/luna-rossa
Kaadreid filmist – https://kalev-tamm.filemail.com/d/acqyipbnqaxikse
PÖFF-i eriseanss – https://shorts.poff.ee/en/film/east-meets-west-the-prns-atsushi-wada
Võistlusprogramm – https://shorts.poff.ee/en/film/shorts-animation-competition-1/


Lisainfo:
Olga Pärn
Eesti Joonisfilmi režissöör
Tartu Ülikooli vabade kunstide professor
(+372) 5335 8523

“Mul on väga hea meel, et film saab lühifilmide maastikul valitsevas ülitihedes konkurentsis sedavõrd võimsa rahvusvahelise avangu,” kommenteerib filmi produtsent Aurelia Aasa. “AFI Fest on Oscari-kvalifikatsiooniga festival, mis tähendab, et parimaks tunnistatud lühi-ja lühianimafilm saavad õiguse kandideerida Oscarile. Kahe aasta eest pälvis AFI Festil peavõidu “Sierra”, mis jõudis pärast kampaaniat ka Oscarite lühilisti. Panused on seega kõrged ka “Yummy” puhul, “ lisab produtsent. 

“Yummy” keskmes on koeratoidu testijana töötav Julia. Pärast lahkuminekut pikaajalisest armsamast ei maitse koeratoit aga enam kunagi endiselt. Filmi režissöör ja kunstnik on Martinus Klemet, produtsent Aurelia Aasa, animaatorid Katarina Skott, Rebeka Kruus, Jelizaveta Mušnikova, Erik Jelle, Hleb Kuftseryn. Helilooja Ardo-Ran Varres, helindaja Matis Rei, häälenäitlejad Ardo Ran Varres ja Maria Taimre-Varres. Filmi tootja on AAA Creative.

Eesti publik näeb filmi esimest korda tänavuses PÖFF Shortsi kavas.


“Yummy” arendust ja tootmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ning Eesti Filmi Instituut. 

Foto: Kaader filmist “Yummy”
Filmi treiler on siin. 


Lisainfo:
Aurelia Aasa
+372 556 81 287
www.aaacreative.ee

 

„Määratlus „elutööauhind” sisaldab eneses nagu kahte vastakat mõistet – vau!, sind märgati, vinge! Ja samas, et sai tehtud küll, kõigil kõrini, aitab, mine, mees, puhka!” ütles Priit Pärn. „Minu puhul on läinud nagu vägikaikaveoks. Nemad: „Nüüd viimane ja pane pillid kotti.” Mina: „Vabandust, tuli veel üks...” Kui mulle anti üheksas, püüdsin nalja teha, et kassidel üheksa elu ja mulgi, aga üheteistkümnenda puhul ei oska öelda muud, kui et kus on, sinna tuleb. Jõudu teile, mulle kah!”

Tänavu 30. korda peetav Fredrikstadi animafestival võõrustab Pärna aukülalisena ja esitleb valikut tema ligi pool sajandit kestvast väärikast karjäärist eriprogrammiga. Retrospektiivi koondati kolm filmi – „1895” (1995, koos Janno Põldmaga), mis oli 1996. aastal Fredrikstadi festivali eelkäijaks olnud Animerte Dageri Põhja- ja Baltimaade võistlusprogrammi esimene Grand Prix võitja, Olga Pärnaga kahasse tehtud „Lendurid koduteel”, millega Pärn kordas oma saavutust 2014. aastal, ja „Eine murul” (1987).

Põhja- ja Baltimaade animatsioonikogukonnas on Pärn tunnustatud eeskätt oma tohutu loomingulise panuse ja olulise teetähise seadmise poolest rahvusvahelises animatsioonis. Fredrikstadi festival tunnustab ühtlasi Pärna hindamatut rolli uute filmitegijate ja animaatorite koolitamisel, tänu sellele võib tema mõju näha nii animafilmide sisule kui vormile üle maailma. Kunstniku ja animarežissööri Pärna filme on saatnud tunnustus ning menu nii kriitikute kui ka publiku seas ja edu festivalidel.

Pärn alustas karjääri legendaarse filmitegija Rein Raamatu visuaalse kontseptsiooni kujundajana 1974. aastal ja liitus stuudioga Joonisfilm 1976. aastal. Alates 1960-ndate lõpust karikaturisti ja illustraatorina tegutsenud Pärn tõusis 1970-ndatel Eesti filmitööstuse silmapaistvaks tegijaks ning mängis hiljem olulist rolli taasiseseisvunud riigi kunstiidentiteedi kujundamisel.

Hinnatud mentorina tuntud Pärn käivitas 1994. aastal animakoolituse Turu Kunstiakadeemias, kus ta oli kunstiline juht 13 aastat. Sealne animaosakond võitis 2003. aastal Ottawa Animafilmide Festivalil maailma parima animakooli tiitli. Aastal 2006 rajas Pärn animaosakonna Eesti Kunstiakadeemias, kus tema tudengid on rahvusvahelistel filmifestivalidel võitnud üle 140 auhinna.

Pärn on õpetanud filmikoolides 15 riigis, sealhulgas Soomes, Norras, Jaapanis, Saksamaal, Prantsusmaal, Hispaanias, Kanadas, Austraalias ja USA-s. Pärna koolkonda kuuluvaid animaatoreid jagub kõikjale, teda armastavad ja hindavad paljud õpilased ning järgijad. Kord küsis üks Taiwani väljaanne Priit Pärnalt, mida tal on öelda nende animatudengitele. „Uskuge endasse. Ärge uskuge endasse. Lugege raamatuid!” soovitas Pärn. Ta siiani kindel, et see oli päris hea nõuanne.

Pärna silmapaistvamate filmide seas on „Kolmnurk” (1982), „Eine murul” (1987), „Hotell E” (1992), „1895” (1995, koos Janno Põldmaga) ja „Porgandite öö” (1998). Tema filmid on tuntud süngevõitu huumori, mängulise sürrealismi ja ainulaadse graafilise stiili poolest.

Totalitaarsest nõukogude ajast kuni vaba ja iseseisva Eestini ulatuva filmograafiaga Pärna loomingus on režissööri, kunstniku ja stsenaristina valminud 18 animafilmi, graafikuna on tal olnud üle 50 isikunäituse maailma eri paikades.

Pärnale omistatud elutööauhindade seas on Fredrikstadi festivali kõrval teda pika ja väljapaistva loometöö eest tunnustanud muuhulgas ka rahvusvaheline animafilmi ühendus ASIFA, mis on kõrgeim tunnustus animaatorile, rahvusvaheline filmifestival Etiuda&Anima (Poola), rahvusvaheline animatsioonifilmide festival Zagreb Animafest (Horvaatia), samuti pälvis Pärn Luna de Valencia auhinna Valencia rahvusvaheliselt filmifestivalilt Cinema Jove'ilt (Hispaania) ja Dragon of Dragons auhinna Krakowi rahvusvaheliselt filmifestivalilt (Poola), aga ka Eesti kultuurkapitali elutööauhinna, Eesti riigi elutööauhinna ja Euroopa animatsiooniauhindade Emile Lotte Reinigeri nimelise elutööauhinna.

Fredrikstadi festivalilt sai Pärn elutööauhinna ka 2004. aastal, kui talle ja kahele animagurule, Per Åhlinile Rootsist ja Jannik Hastrupile Taanist, omistati Il Tempo Gigante nimeline auhind elutöö eest. Norraga on Priit Pärnal kaugeleulatuv side, juba 1980-ndatel aastatel käis ta seal õpetamas.

Fredrikstadi animafestival kestab 24.-27. oktoobrini, lisaks avafilmina näidatavale „Luna Rossale”, mis võtab osa ka täispikkade animafilmide võistlusprogrammist, annavad Pärnad laupäeval, 26. oktoobril meistriklassi. Samuti on Fredrikstadi kino fuajees festivali ajal avatud näitus, millel on kõrgresolutsiooniga žikleetehnikas kaadrid nende filmidest ja valik Priit Pärna illustratsioonidest.

Augusti lõpus maailma esilinastusega Itaalias Imaginaria animafestivalil maha saanud „Luna Rossa” võitis nädalavahetusel Ungari Primanima festivalilt auhinna, žürii äramärkimise parima atmosfääri loomise eest. Pärnade uue animafilmi festivaliteekond jätkub pärast Fredrikstadi festivali Eestis, Pimedate Ööde Filmifestivali PÖFF Shorts lühianimatsioonide prestiižses rahvusvahelises võistlusprogrammis. Kavas on see 12. novembril, mis märgib ühtlasi ka filmi esilinastumist Eestis.

Täiendavat teavet leiab Eesti Joonisfilmi kodulehelt www.joonisfilm.ee/luna-rossa 

Filmi treileri võib leida https://www.youtube.com/watch?v=A46mOyGQ1oU&t=2s lingilt.


Fredrikstadi festivali lingid:
https://animationfestival.no/guest-of-honor-will-be-priit-parn/
https://animationfestival.no/nb/release-of-feature-films-in-competition/
https://animationfestival.no/news/the-festival-program-is-out


PÖFF Shorts info –
https://shorts.poff.ee/en/news/competition-titles-announced-for-poff-shorts-2024/


Foto: Põhja-Norras Harstadis 1989. aastal korraldatud rahvusvahelistel kultuuripäevadel, kus osales teisigi eesti animaatoreid ja kestis polaarpäev, tegi Pärn endast mägismaa taustal „selfie”.



Täiendav teave:
Olga Pärn
Eesti Joonisfilmi režissöör
Tartu Ülikooli vabade kunstide professor
+372 5335 8523

„Ükskõik, kas uuritakse vabaduse, elu, surma, poliitika, hulluse või armastuse tähendust, paistavad valitud dokumentaalfilmid silma sügavuse ja mõju poolest. Ootan põnevusega hetke, mil need silmapaistvad projektid suurele ekraanile jõuavad!“ sõnab Astra Doc Tanki manager Irina Malcea-Candea.

ASTRA FILM FESTIVAL toimub 31. korda ja on pühendatud ainult tõsielufilmidele. Filmifestival leiab aset Transilvaania südames 20.-27. oktoobrini 2024. Festivalil on neli võistlusprogrammi, milles osaleb 47 täispikka dokumentaalfilmi üle maailma.

„On märkimisväärne, et ainuüksi Rumeenia filmide võistlusprogrammi on valitud tervelt kolmteist 2024. aastal valminud täispikka tõsielufilmi. Muljetavaldav! Riik, mis investeerib oma kultuuri, investeerib oma tulevikku!“ sõnab režissöör Arko Okk.

ASTRA FILM FESTIVAL juhatusse kuulub režissöör Cristi Puiu, Cannes’i festivali programmi Un Certain Regard 2005.a võitja filmiga „Härra Lazarescu surm“.


Lisainfo:
Arko Okk
Acuba Film
56646725

Rooma rahvusvahelise filmifestivali egiidi all paralleelselt aset leidev Alice nella Città on üks tugevamaid noorele publikule suunatud filmifestivale maailmas. “Ääremängijad” linastus ühena kaheteistkümnest filmist festivali Onde Corte rahvusvahelises lühifilmide võistlusprogrammis. 

Festivalil filmi esindanud režissöör Madli Lääne oli vaimustuses, kuidas Alice nella Città kõneleb noore publikuga: “Lühifilmide seansid olid peaaegu kahe tuhande istekohaga saalis välja müüdud. Olen auhinnavõidust seni sõnatu ja väga õnnelik. Kuna žüriis oli kaks näitlejat, siis kindlasti on see võit suur kompliment meie noortele osatäitjatele. Ootan nüüd väikese ärevuse ja suure põnevusega Eesti esilinastust PÖFF Shortsil.”

“Auhinna võitmine Alice nella Città’l on erakordne esiteks seetõttu, et sellel kõrgetasemelisel festivalil linastub vaid 12 rahvusvahelist lühifilmi ning programmi pääsemine on äärmiselt vähetõenäoline. Teiseks oli tegemist alles “Ääremängijate” kolmanda festivaliga, kuid film pälvis lühikese aja jooksul juba teise olulise tunnustuse. “Ääremängijad” on julge film, mis astub teemavaliku poolest väga tundlikule ja laetud pinnasele. Olen õnnelik, et film leiab järjest tunnustust ning äsja Roomas võidetud auhind julgustab kindlasti järgmisi festivale “Ääremängijaid” oma programmi valima,” selgitab produtsent Marianne Ostrat pälvitud auhinna olulisust. 

15. novembril leiab PÖFF Shortsil aset  “Ääremängijate” Eesti esilinastus. “Ääremängijad” esindab Eestit selleaastase PÖFF Shortsi lühifilmide rahvusvahelises võistlusprogrammis. “Ääremängijate” maailma esilinastus toimus augusti lõpus Taanis Odense rahvusvahelisel filmifestivalil, kus film võitis auhinna tugevaima kunstilise väljenduse eest. 

Roomas 16-27. oktoobrini toimuv 22. Alice nella Città jagas lühifilmide auhinnad välja möödunud reedel. Alice nella Città sai alguse 2002. aastal Rooma rahvusvahelise filmifestivali programmi osana ning tegutseb alates 2012. aastast festivali sõltumatu paralleelsektsioonina. 

Saaremaal Harilaiul filmitud lühimängufilmis “Ääremängijad” satuvad kolm teismelist pingelisse kolmnurka. Kogenematud noored ei julge oma piire kehtestada ja olukord väljub kontrolli alt. Õhku jääb küsimus - kes on süüdi, kes on ohver? Film uurib halli alla, kus jooksevad teismeliste mängu, flirdi ja vägivaldsuse vahelised ähmased piirid. 

Madli Lääne võitis 2023. aastal “Kallite reisijatega” parima lühifilmi EFTA. “Ääremängijates” teevad oma esimesed filmirollid Aleksandra Saar, Rasmus Roopõld ja Tristan Ruusmaa. Filmi operaatoriks on “Savvusanna sõsarate” eest kaks rahvusvahelist auhinda ning EFTA pälvinud Ants Tammik. Filmi kunstnik on Ketlin Kasar, kostüümikunstnik Neoon Must, grimmikunstnik Tiina Leesik, monteerijad Patrick Antonjuk, Szilvia Ruszev ja Madli Lääne, helirežissöör Joonas Taimla, värvimääraja Sten-Johan Lill. “Ääremängijate” produtsent on Marianne Ostrat (“Savvusanna sõsarad, “Öölapsed”) ning tootja Alexandra Film. Filmi rahvusvahelisi leviõigusi esindab Belgia müügiagentuur Radiator IP Sales. 

Filmi tootmist toetasid Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Saarte Filmifond, Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut ja Kultuuriministeerium COVID-toetusmeetmest.

Filmi treiler: https://vimeo.com/993412789

“Ääremängijad” sotsiaalmeedias: 
Facebook: facebook.com/junglelaw.shortfilm
Instagram: instagram.com/junglelaw.shortfilm

Alice nella Citta kodulehekülg: https://alice.mymovies.it/2024/


Lisainfo: 
Marianne Ostrat
produtsent 
marianne@alexandrafilm.ee
+3725233577

Festivalil Primanima meistrite filmiprogrammis võistelnud „Luna Rossa” (e.k. punane kuu) pälvis žüriilt äramärkimise atmosfääri loomise eest. Tänavu 12. korda peetud animafestivalil oli 11 võistlusprogrammi, neist vaid üks, meistrite oma, on mõeldud kogenud režissööride filmidele.

„Meistrite võistlusprogrammi oli valitud 20 staažika lavastaja filmi, neist nii mitugi on saanud juba palju tunnustust festivalidelt. Meil Priiduga oli väga hea meel juba siis, kui saime teada, et meie film osutus valituks – selline programm on haruldane. Minu meelest on see hea idee, et festivali publikule saaks näidata küpsete režissööride filme. Kui saime teada, et meid märgiti ära parima atmosfääri loonud filmina, oli rõõm suur,” ütles Olga Pärn.

Tema sõnul mängis filmi juures erilist rolli helirežissöör Olivier Calvert: „Tänu Olivier’le on filmi atmosfäär nii rikkalik ja haarav. Olivier’ga tegime koos ka „Lendurid koduteel” (2014) ja koostöö oli sedavõrd hea, et tahtsime mõlemad ka järgmist filmi koos teha.”

Üle 32 minuti kestev „Luna Rossa” on Eesti ja Prantsusmaa koostööfilm, mille tootjad on Eesti Joonisfilm (produtsent Kalev Tamm) ja Miyu Productions (kaasprodutsendid Emmanuel-Alain Raynal ja Pierre Baussaron). Filmi režissöörid ja kunstnikud on Priit ja Olga Pärn, stsenaariumi kirjutas Priit Pärn. Filmis mängivad peaosi Karolin Jürise, Tanel Saar ja Ago Soots. Lisaks oli Priit Pärn koos Tanel Saarega ka filmi koreograaf.

„Tema on jälgija. Temake mängib mängu. Miks? Kas veel on õhus ammuse armastuse hõngu? Ja Kuu? Kuu on vaid tumm tunnistaja. Seni veel kahvatu,” ütleb filmi sünopsis.

Augusti lõpus maailma esilinastusega Itaalias Imaginaria animafestivalil maha saanud „Luna Rossa” jaoks oli tegu alles teise festivaliga. Pärnade uue animafilmi festivaliteekond jätkub juba sel nädalal Norras Fredrikstadis, kus neljapäeval algab Põhjamaade suurim animatsioonifestival, millel „Luna Rossa” on nii avafilm kui osaleb ka rahvusvahelises täispikkade animafilmide võistlusprogrammis.

Samuti valiti film välja Pimedate Ööde Filmifestivali PÖFF Shorts lühianimatsioonide prestiižsesse rahvusvahelisse võistlusprogrammi. Kavas on see 12. novembril, mis märgib ühtlasi ka filmi esilinastumist Eestis.

Täiendavat teavet leiab Eesti Joonisfilmi kodulehelt www.joonisfilm.ee/luna-rossa ja kaadreid filmist https://kalev-tamm.filemail.com/d/acqyipbnqaxikse lingilt.

Primanima on rahvusvaheline esimeste animatsioonifilmide festival ja võistlus, mida peetakse igal sügisel Ungaris Budaörsis. Selle kaasasutajad Anna Ida Orosz ja Tamás Patrovits algatasid festivali 2012. aastal eesmärgiga anda platvorm noortele animaatoritele oma esimeste tööde esitlemiseks ning sidemete loomiseks. Selles plaanis täidab Primanima mitte ainult Ungari, vaid laiemalt Euroopa animatsiooniskeenel laiuvat tühimikku, seisab festivali kodulehel.


Lisainfo:
Olga Pärn
Eesti Joonisfilmi režissöör
Tartu Ülikooli vabade kunstide professor
(+372) 5335 8523

Otsime viite Eesti filmiprofessionaali, kes pole eelnevalt Industry@Tallinn ja Baltic Event sündmustel osalenud, kuid sooviks seda sel aastal esmakordselt teha. Ja seda täiesti tasuta. Vastutasuks soovime, et kirjutaksid pärast osalemist meile põhjalikult oma Industry@Tallinn ja Baltic Event kogemusest. 

Kandideerima on oodatud erinevate valdkondade esindajad, sest programm pakub huvitavaid võimalusi nii režissööridele, stsenaristidele, produtsentidele kui ka operaatoritele, näitlejatele, valgustajatele, filmikriitikutele jpt.

Kandideerimiseks täida Google docs vorm ja võitjad kuulutame välja juba 5. novembril.

Vaata Industry@Talinn & Baltic Event programmi siit:


Osalemise tingimused:

• Kandideerima on oodatud Eesti filmiprofessionaalid, kes pole eelnevalt Industry@Tallinn ja Baltic Eventil osalenud.
• Kandideerimiseks tuleb täita Google docs vorm.
• Kandideerimise tähtaeg on 1. november 2024.
• 5. novembril 2024 avaldame võitjate nimed. Võitja valib välja fortuuna. 
• Välja kuulutatud viis võitjat saavad Industry@Tallinn&Baltic Eventil osalemiseks vajaliku Industry PRO akrediteeringu, millega saab seitsmel päeval osaleda avatud töötubades ja loengutel, projekti pitchidel, networking-üritustel ning muidugi vaadata PÖFF-i filme. Akrediteeringud vormistatakse võitjate nimele ja ei ole edasiantavad.
• Konkursi võitjad on kohustatud pärast osalemist kirjutama essee oma Industry@Tallinn ja Baltic Event kogemusest (essee pikkus ca 400 sõna). Essee tuleb saata hiljemalt 15.12.2024 aadressile sigrid@filmi.ee
• Konkurss ei ole avatud tudengitele.
• Küsimuste korral kirjuta sigrid@filmi.ee

 

„Mõlemal lühifilmil on selja taga suur hulk erinevaid festivale, kuid Cinekid on olnud üks suurimaid eesmärke,“ kommenteerib produtsent Kristel Tõldsepp. „Oskar Lehemaa „Kadunud sokid“ on tänaseks saavutanud 14 võitu erinevatel anima- ja lastefilmide festivalidel, sealhulgas Chicagos, Soulis, Stuttgardis ning kodumaisel PÖFFil. Filmi edu loodetavasti jätkub, sest hiljuti õnnestus sõlmida filmile rahvusvaheline levileping Prantsuse levifirmaga Dandelooo. Lisaks omandas Cinekid filmi hariduslikud õigused, mis tähendab, et film on järgneva nelja aasta jooksul osa festivali hariduslikust kataloogist. Mikk Mägi „Pilt, mis öösel liigutas“ kuulutati 2023. aastal Balti-Skandinaavia parimaks lastefilmiks mainekal Fredrikstadi Animafestivalil ning peagi läheb tootmisse filmi järg „Peetrikese jõulud“, mis tõotab tulla sama naljakas ja piisavalt õudne jõululugu,“ täiendab produtsent, kes on ka „Pandakaru Aafrikas“ taga.

Lisaks programmi valitud filmidele on Eesti mitme projektiga esindatud festivali turu poolel. Stellar Film osaleb Cinekid Junior kaastootmisturul Carlos E. Lesmesi noortefilmiga „Vesirebane astub võitlusse“. Teiste seas on projekti varem esitletud ka Industry Tallinn & Baltic Event Script Pool konkursil. Stsenaariumi arendamise programmist Script LAB võtab osa siinse produktsioonifirma Münchhausen kaastootmisel valmiv „Keeled“. Üks produtsent alustavatele produtsentidele suunatud programmis Producers Link on aga Merili Laur, kes esindab Ivan Pavljutškovi noortefilmi „Morten“, mida hakatakse filmima saabuval kevadel.

„Lisaks „Mortenile“ läheb järgmisel aastal tootmisesse Mihkel Raua samanimelisest raamatust ainest saanud mängufilm „Musta pori näkku“,“ kommenteerib Eesti Filmi Instituudi mängufilmide ekspert Maria Ulfsak, kes lisab, et „Ühest küljest on äärmiselt oluline, et noor publik leiaks tee kinno eestikeelsete filmide juurde, teisalt on tähtis jälgida, et väärikate tegijate kõrval pääseksid pildile ka nooremad režissöörid. Järgneva paari aasta jooksul jõuavad kinolinale mitmed noorte lavastajate käe all valmivad ning noortele suunatud filmid. Juba novembris esilinastub Pimedate Ööde filmifestivali debüütfilmide võistlusprogrammis vendade Eskode „Mind on kaks“. Justfilmi programmist leiab Meel Paliale „Pikad paberid“, mis jätkab kinolevi 2025 jaanuaris. Samuti alustab 2025 märtsis kinolevi Tõnis Pilli debüütfilm „Fränk““.

Cinekid toimub tänavu 19. oktoobrist kuni 3. novembrini. Festivali kodulehekülg asub siin.


Lisainfo:
Sigrid Saag
sigrid@filmi.ee
+37255905777

2016. aastal ellu kutsutud portreefilmide konkurss on Eesti Rahvusringhäälingu, Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitali ühine initsiatiiv, mille eesmärk on tutvustada Eesti jaoks olulisi kultuuriloojaid viisil, mis jätaks omakorda jälje meie kultuurilukku.

Aastate jooksul on portreefilmidega jäädvustatud nii kirjanikke, kunstnikke, muusikuid, sportlasi, teadlasi, teatrilegende kui ka teisi ühiskonnas mõjukaid inimesi. Uue konkursiga soovitakse seda head traditsiooni jätkata. „Portreesaated ja -filmid on jätkuvalt televaatajate suured lemmikud, mille esmaesitlusi alati pikisilmi oodatakse, aga mida vaadatakse hea meelega ikka ja jälle ka kordustena. Seepärast on suur rõõm jätkata konkursiga, mis toob ekraanile põnevaid isiksusi ning seda läbi erinevate autorite vaatenurkade,“ märgib ETV ja ETV2 programmijuht Urmas Oru.

Eesti Filmi Instituudi tootmisosakonna juhi ja dokumentaalfilmide eksperdi Viola Salu sõnul on portreefilmidest saanud oluline kultuuriloo talletaja: „Huvitavaid ja inspireerivad inimesi on Eestis õnneks küllaga. Need erilised isiksused aitavad mõtestada meie ajastu võtmeteemasid ja nende jalajäljed Eesti kultuuriloos vajavad jätkuvalt jäädvustamist."

Portreefilmide konkursile on oodatud filmiprojektid Eesti kultuuriloo kõnekatest inimestest. Sama oluline nagu on portreteeritava isiksus, on ka loo jutustamise viis ja vorm. Kõige õnnestunumad portreefilmid on olnud need, mille autorid on pääsenud oma kangelaste maailma keskpunkti ning leidnud võtme portreteeritavate avamiseks visuaalselt mitmekesisemalt kui tavapärased intervjuud.

Valmivad filmid võivad peegeldada inimese elukaart täies pikkuses või keskenduda hoopis üksikutele erilistele peatükkidele. Portreerida võib nii täies elujõus, juba tagasivaatavat kui ka lahkunud inimest. Portreefilmi pikkus on 55–58 minutit. Ideekavandite esitamise tähtaeg on 10. detsember 2024.

Konkursil võivad osaleda kõik Eestis asutatud juriidilised isikud, kelle põhi- või kõrvaltegevusala on filmide tootmine. Konkursil osalemiseks tuleb täita registreerumisvorm ning laadida üles konkursi kirjelduses nõutud dokumendid. Rohkem infot: https://info.err.ee/1609486750/portreefilmide-konkurss-2024.

Eesti Rahvusringhäälingu, Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitali esindajatest ning sõltumatust eksperdist koosnev žürii valib esitatud projektide seast välja kuni neli filmiprojekti, mille tootmine algab 2025. aasta jaanuaris. Ühe filmi tootmiseks eraldatakse 42 000 eurot.

Uute portreefilmide eeldatav valmimisaeg on sügis 2026.
Varasemaid portreefilme näeb Jupiteri lehel https://jupiter.err.ee/portreefilmid

25. oktoobrist 3. novembrini 28. korda Tšehhis toimuv Ji.hlava filmifestival on suurim loovdokumentalistika festival Kesk- ja Ida-Euroopas. Mõlemad Eesti lühifilmid osalevad rahvusvahelises võistlusprogrammis "Short Joy", kus parim film pälvib õiguse kandideerida ka Ameerika Filmiakadeemia lühifilmi Oscarile ja Euroopa filmiauhindadele. 

Nii “Õmblusmasin” kui ka “Vaatamise kunst” kuuluvad Ellujäämise Kunstide Dokprogrammi egiidi all valminud lühifilmide kogumikku “Metsik lõuna”, mis koondab kokku kaheksa lugu Tartust ja Lõuna-Eestist, kus püütakse tabada ellujäämise kunstide nippe ja saladusi.  

Ülo Pikkovi film “Õmblusmasin” on lugu Petseri linnast ja sealsetest inimestest jutustatuna läbi režissööri vana-vanaema elusaatuse. See on film inimeseks olemisest ja inimeseks jäämisest ka kõige lootusetumal hetkel.

Läti režissööri Andris Gauja film “Vaatamise kunst” jutustab meile astronoomidest ja limaseente teadlastest, kes püüdes avastada asjade olemust, näitavad meile uudishimu kaunidust.

“Oleme uhked, et meie Tartu 2024 projekti raames valminud lühidokumentaalfilmid alustavad oma rahvusvahelist lendu Euroopa ühe mainekaima Ji.hlava rahvusvahelise dokumentaalfilmide festivali võistlusprogrammist,” rõõmustasid filmitegijad.

“Short Joy” võistlusprogrammi filmidest saavad osa filmihuvilised üle kogu maailma ja publiku hääletusel selgub ka võitja. Filmid on veebis tasuta vaatamiseks saadaval 10. oktoobrist kuni 3. novembrini ja kuni 24. oktoobrini saab oma lemmiku poolt ka hääletada. Filme saab vaadata platvormil dafilms.


Filmi “Õmblusmasin” režissöör on Ülo Pikkov, helilooja Mari Kalkun, helirežissöör Horret Kuus. 
Filmi tootis Silmviburlane ja see on valminud Eesti Filmi Instituudi, SA Tartu 2024 ja Kultuurkapitali toel.
https://www.ji-hlava.com/filmy/sici-stroj

Filmi “Vaatamise kunst” režissöör on Andris Gauja, operaator Toms Šķēle, originaalmuusika autor Sven Grünberg, monteerija Martin Männik, helirežissöör Markku Tiidumaa ja produtsent Margus Õunapuu.

Filmi tootis Film Tower (Eesti), kaastootjaks Riverbed (Läti) ja see on valminud Eesti Filmi Instituudi, Läti Riikliku Filmikeskuse, SA Tartu 2024, Kultuurkapitali ja Tartu Filmifondi toel.

https://www.ji-hlava.com/filmy/umeni-divat-se

Lisainfo:

"Õmblusmasin"
Ülo Pikkov
ylo.pikkov@artun.ee
56 484 693

"Vaatamise kunst"
Margus Õunapuu
margus@filmtower.ee
56 51 654

Marie Valgre
Ellujäämise Kunstide Dokprogramm
mariekliiman@gmail.com
53 405 216

Hiljuti Eesti kinodesse jõudnud draama „Emalõvi“ on osa festivali ametlikust võistlusprogrammist. Varssavis jõuab film esimest korda rahvusvahelise publikuni. Festivalile sõidavad kohale produtsent Ivo Felt, režissöör Liina Triškina-Vanhatalo ning näitlejad Katariina Unt ning Teele Piibemann.

Siimetsa absurdikomöödiat „Must auk“ esitlevad režissöör Moonika Siimets ja operaator Ivar Taim. Film võistleb programmis Free Spirit, mis koondab iseseisvate tegijate käe all valminud uuendusliku filmikeelega linalugusid. Samas programmis on ka Eesti tegijate kaastootmisel valminud „Veepidu“, mille siinne tootja on Alexandra Film. Nii „Must auk“ kui „Veepidu“ jõuavad Eesti kinolevisse 2025. aasta esimeses pooles. Filmi „Veepidu“ on Tallinnas võimalik näha ka juba järgmisel kuul, sest film on valitud Just Filmi rahvusvaheliste noortefilmide võistlusprogrammi.

„Poola on Eestile oluline koostööpartner ning mitmete kodumaiste filmide edu on saanud alguse just sealt. Ka „Mandariinide“ võidukäik algas Varssavist,“ kommenteerib Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp.

Lisaks filmidele on Free Spirit võistlusprogrammi žüriis lavastaja Rainer Sarnet, kelle kung-fu komöödia „Nähtamatu võitlus“ võistles samas programmis möödunud aastal.

Varssavi rahvusvaheline filmifestival toimub tänavu 11.-20. oktoobrini. Festivali kodulehekülg asub siin.


Lisainfo:
Sigrid Saag
sigrid@filmi.ee
+37255905777