Mängufilm „Apaatia“ toob vaatajateni sügavalt liigutava ja aktuaalse loo, mis käsitleb viimastel aastakümnetel Rootsist alguse saanud fenomeni, kus asüülitaotlusele eitava vastuse saanud perekondade lapsed langevad kummalisse letargiasse. Filmi keskmes on laps, kes on apellatsioonikomisjoni võtmetunnistaja ning kelle käes on kogu perekonna saatus. „Alates hetkest, kui kuulsin aastad tagasi laste resignatsiooni sündroomist, olin veendunud, et see on vaja tuua ekraanile. Miljonid lapsed on sõja, vaesuse või poliitilise tagakiusamise tõttu oma kodudest välja aetud ja loodavad leida paremat elu. Kuid kuidas saavad vanemad pakkuda oma lastele kaitset ja stabiilsust, teades samal ajal, et reaalsus on kõike muud kui optimistlik?“. „Apaatia“ räägib nende võitlusest taastada lootus ja stabiilsus iga hinna eest, otsides väljapääsu ebainimlikust olukorrast,“ sõnab filmi režissöör Alexandros Avranas.

Mängufilm „Apaatia“ võeti üles peamiselt Eesti võttekohtades ja Eesti meeskonnaga. Filmi peaosades näeme suurepäraseid noori Eesti näitlejaid Naomi Lampi ja Mira Pashutinat, kes toovad ekraanile unustamatud karakterid koos rahvusvaheliselt tunnustatud näitlejate Chulpan Khamatova („Good Bye, Lenin“, „Limonov: The Ballad of Eddie“, „Petrovid gripi küüsis“) ja Grigory Dobryginiga („Mathilde“). Filmi loomisel osalesid ka kostüümikunstnik Jaanus Vahtra („Kupee nr.6“, „Nähtamatu võitlus“, „Estonia“), valgusmeister Ville Penttilä („Tenet“, „Igitee“), helisalvestaja Kristjan Kurm („Skandinaavia vaikus“, „Klassikokkutulek“) ning castingu režissöör Piret Toomvap („Viimane vahipost“, „Seltsimees laps“). Filmi Eesti-poolsed produtsendid on Riina Sildos tootjafirmast Amrion OÜ ja Elina Litvinova tootjafirmast Three Brothers.

Filmi peatootja Les Films du Worso on üks Euroopa edukamaid filmitootjaid, mis on tuntud oma kvaliteedi ja loovuse poolest. Filmi rahvusvahelist levi haldab mainekas müügiagent Elle Driver, mis tagab „Apaatia“ jõudmise  laia vaatajaskonnani üle kogu maailma. Eestis levitab filmi BestFilm ning „Apaatia“ jõuab Eesti kinodesse jaanuaris 2025.

Filmi tootmist Eestis on toetanud Eesti Filmi Instituut, Kultuurkapital ja tagasimaksefond Film Estonia. See projekt on suurepärane näide edukast rahvusvahelisest koostööst ja Eesti filmiprofessionaalide kõrgest tasemest.

Info filmi kohta: https://www.elledriver.fr/en/movie/quiet-life

Foto autor: Liisabet Valdoja


Kontaktinfo:
Riina Sildos
E-post: info@amrio

Tegemist on ainulaadse võimalusega end kurssi viia Baltimaade värskeima kinokunstiga, et paremini mõista meie regiooni filmide tugevusi ning kultuurilist väärtust. Lisaks filmide linastustele toimuvad ka vestlused filmitegijatega.

Esimesel päeval jõuab vaatajateni Tartu 2024 lühifilmide kogumik „Metsik Lõuna,” Läti komöödiaklassika „Jaaniöö värvi limusiin,“ mis on alates 1981. aastast lätlaste seas populariseerinud Munamäge ning Marija Kavtaradzė „Aeglaselt,“ mis võitis eelmisel aastal Sundance’il rahvusvaheliste mängufilmide kategoorias parima režissööri auhinna.

Teisel õhtul linastub Nora Ikstena samanimelise romaani järgi valminud „Emapiim“ (rež. Inara Kolmane) ning Balti lühifilmide kogumik „Muutuses kaduma läinud“. Kogumik sisaldab ka Cannesi filmifestivalil linastunud Eesti lühifilmi „Sannapäiv“ (rež. Anna Hints, Tushar Prakash), mis oli ühtlasi ka üks populaarseimaid filme Tartuffil.

Kolmandal päeval toome esmakordselt Eesti vaatajateni Leedu spordidokumentaali „Pilet“ (rež. Vytautas Dambrauskas), mis räägib Kaunase Žalgirise korvpallimeeskonnast ning võtab kokku nende eduloo aastatel 1979–1989. Filmipäevad lõpetab Sundance´i filmifestivalil maailmakino dokumentaalfilmide võistlusprogrammi parima režissööri preemia pälvinud kodumaine „Savvusanna sõsarad“ (rež. Anna Hints).

Balti filmipäevad toimuvad juba kaheksandat korda ning on auga osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist. Üritus toimub paralleelselt Lätis ja Leedus, tähistamaks Balti riikide kultuurilist eripära ning Balti keti 35. aastapäeva. Eesti filmidest linastuvad Riias mängufilm „Elu ja armastus” (rež. Helen Takkin) ning „Tume paradiis” (rež. Triin Ruumet). Vilniuses näidatakse dokumentaalfilmi „Savvusanna sõsarad” (rež. Anna Hints) ning mängufilmi „Nähtamatu võitlus” (rež. Rainer Sarnet). Balti filmipäevad toimuvad Eesti, Läti ja Leedu filmiinstituutide initsiatiivil. Sel aastal on kaaskorraldajaks ka SA Tartu 2024 ning sündmusele annavad hoogu Lux Express, Premia ja A. Le coq.


Lisainfo:
Balti filmipäevad, Elektriteater koduleht: https://elektriteater.ee/eriprogrammid/balti-filmipaevad/
Balti filmipäevad FB leht: https://fb.me/e/1C1yx3tun 
Balti filmipäevad treiler: https://www.youtube.com/watch?si=CV_Myt2sAZ381ATG&v=nFbvBGvAYEU&feature=youtu.be 

Kontakt:
Mirjam Mikk
Eesti Filmi Instituut
mirjam@filmi.ee
+372 5622 6765

Saaremaal Harilaiul filmitud lühifilmis „Ääremängijad“ satuvad kolm teismelist pingelisse kolmnurka. Kogenematud noored ei julge oma piire kehtestada ja olukord väljub kontrolli alt. Õhku jääb küsimus - kes on süüdi, kes on ohver?

„Üleeile õhtul vahetult enne siia Taani festivalile sõitu jälgisin bussipeatuses ühe teismelistekamba omavahelist interaktsiooni - nende piiripealne vaimsesse vägivalda kalduv üksteise grillimine tuletas mulle uuesti meelde, et „Ääremängijad“ on elust enesest,“ sõnas filmi üks osatäitjatest Tristan Ruusmaa esilinastuse järel.

„Tunnen, et lõime karakterid suuresti iseenda pealt. Arvasin pikalt, et see tulenes meie kogenematusest näitlejatena, kuid see andiski filmile tooruse ja autentsuse, mida Madli otsis,“ mõtestas Aleksandra Saar enda esimest kogemust näitlejana.

Stsenarist-režissöör Madli Lääne rõõmustab, et viibib filmi esimesel festivalil koos näitlejatega. „Oleme koos nagu filmi alustades prooviruumis - ühtepidi ühist teekonda lõpetamas, teisalt loodetavasti uut alustamas.“

Filmi kolmanda osatäitja Rasmus Roopõllu jaoks on uus ja põnev kohtuda festivalil publiku ja teiste filmitegijatega ning kuulda nende mõtteid „Ääremängijate“ kohta. „Festivali programm on mitmekülgne ja Odense linnana armas ja kompaktne -  kasutan ka võimalust, et vaadata suurel linal teistest kultuuridest pärit autorite filme,“ jagas ta enda festivalikogemust.

Taani vanim filmifestival OFF toimub sel aastal 49. korda ning kestab kuni 1. septembrini. Tegemist on ühega 29st filmifestivalist, kus valitakse kandidaat Euroopa Filmiauhinnale parima lühifilmi kategoorias ning nelja põhivõistlusprogrammi võitjad kvalifitseeruvad ka Oscarile kandideerimiseks. Eesti publiku ette jõuab 18 minutit kestev „Ääremängijad“ eeloleval sügis-talvel.

Madli Lääne võitis 2023. aastal „Kallite reisijatega“ parima lühifilmi EFTA. „Ääremängijate“  operaatoriks on „Savvusanna sõsarate“ eest kaks rahvusvahelist auhinda ning EFTA pälvinud Ants Tammik. Filmi kunstnik on Ketlin Kasar, kostüümikunstnik Neoon Must, grimmikunstnik Tiina Leesik, monteerijad Patrick Antonjuk ja Szilvia Ruszev, helirežissöör Joonas Taimla. „Ääremängijate“ produtsent on Marianne Ostrat („Savvusanna sõsarad“, „Öölapsed“) ning tootja Alexandra Film. Filmi rahvusvahelisi leviõigusi esindab Belgia müügiagentuur Radiator IP Sales.

Filmi tootmist toetasid Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Saarte Filmifond, Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut ja Kultuuriministeerium COVID-toetusmeetmest.


Filmi treiler: https://vimeo.com/993412789

„Ääremängijad“ sotsiaalmeedias:
Facebook: facebook.com/junglelaw.shortfilm
Instagram: instagram.com/junglelaw.shortfilm

Odense rahvusvahelise filmifestivali kodulehekülg: filmfestival.dk/en/


Lisainfo:
Marianne Ostrat
produtsent
marianne@alexandrafilm.ee
+3725233577

„Quiet life“ on lugu, mis puudutab hinge
Film „Quiet life“ toob vaatajateni sügavalt liigutava ja aktuaalse loo, mis käsitleb viimastel aastakümnetel Rootsist alguse saanud fenomeni, kus asüülitaotlusele eitava vastuse saanud perekondade lapsed langevad kummalisse letargiasse. Filmi keskmes on laps, kelle käes on kogu pere saatus, olles apellatsioonikomisjoni jaoks võtmetunnistaja. „Alates momendist, kui kuulsin aastad tagasi Laste Resignatsiooni Sündroomist, olen olnud kindel, et on vaja kinnistada see ekraanile. Miljonid lapsed on liikvel, sõja, vaesuse või poliitilise tagakiusamise tõttu oma kodudest välja aetud, lootes leida väärikat elu. Kuid kuidas saavad vanemad pakkuda oma lastele kaitset ja stabiilsust, teades samal ajal, et reaalsus on kõike muud kui optimistlik? „Quiet Life“ räägib nende võitlusest taastada lootus ja stabiilsus iga hinna eest, leida valgust ebainimlikust olukorrast,“ sõnab filmi režissöör Alexandros Avranas.

Tähesära ja meisterlikkus
Filmi peaosades näeme suurepäraseid noori Eesti näitlejaid Naomi Lamp ja Mira Pashutina, kes toovad ekraanile unustamatud karakterid koos rahvusvaheliselt tunnistatud näitlejate Chulpan Khamatova ja Grigory Dobrygin’iga. Filmi loomisel on osalenud Eesti parimad kinokunsti professionaalid: kostüümikunstnik Jaanus Vahtra („Kupee Nr.6“, „Nähtamatu võitlus“, „Estonia“), valgusmeister Ville Penttilä („Tenet“, „Igitee“) ning castingu režissöör Piret Toomvap („Viimane vahipost“, „Seltsimees laps“). Filmi produtsentideks on Riina Sildos ja Elina Litvinova, kelle käe all on hiljuti valminud ka mastaapne teleseriaal „Estonia“, mis esilinastus mainekal Toronto filmifestivalil 2023.aasta sügisel.

Rahvusvaheline koostöö 
Filmi peatootja on Les Films du Worso, üks Euroopa edukamaid filmitootjaid, mis on tuntud oma kvaliteedi ja loovuse poolest. Filmi rahvusvahelist levi haldab mainekas Elle Driver, tagades, et „Quiet life“ jõuab laia vaatajaskonnani üle kogu maailma.

Filmi tegemist Eestis on toetanud Eesti Filmi Instituut, Kultuurkapital ja Film Estonia, mille panus on olnud hindamatu Euroopa autorikino valmimisel. See projekt on suurepärane näide edukast rahvusvahelisest koostööst ja Eesti filmiprofessionaalide kõrgest tasemest. 


Kontaktinfo:

Riina Sildos  
E-post: info@amrion.ee

Elina Litvinova  
Tel: 56913377  
E-post: elina@threebrothers.ee

Filmi kandideerimise tingimused:

• Film (mängufilm, dokumentaalfilmi või animafilm) on täispikas formaadis (pikem kui 40 minutit)
• Film peab olema toodetud väljaspool Ameerika Ühendriike
• Filmi dialoog peab olema enam kui 50% ulatuses mitte-ingliskeelne
• Filmi esilinastuse aeg on ajavahemikus 1. november 2023 kuni 30. september 2024
• Film on esmalt kinos linastunud produtsendi ja kino tulu saamise eesmärgil vähemalt seitsmel järjestikusel päeval (filmi kvalifitseeriv linastusperiood võib toimuda väljaspool Eestit, kuid mitte Ameerika Ühendriikides)

Üksikasjalikud Ameerika filmiakadeemia 97. Oscarite reeglid:

Rules & Eligibility | Oscars.org | Academy of Motion Picture Arts and Sciences

https://www.oscars.org/sites/oscars/files/2024-04/97_international_feature_rules.pdf

https://www.oscars.org/sites/oscars/files/2024-06/97_international_feature_checklist.pdf?VersionId=6DQVsjOCBbMkfFv5nDAqtvPI4kmeLzLt

2025. aasta Oscaritel rahvusvahelise filmi kategoorias Eestit esindava filmi valib välja Eesti Filmi Instituudi kokku kutsutud komisjon, mis vastab allolevatele Ameerika filmiakadeemia sätestatud reeglitele:

• Eestit esindavat filmi valiv komisjon koosneb vähemalt 50% ulatuses filmivaldkonna loovisikutest
• Enamus komisjoni liikmetest on filmitegijad
• Komisjonil on vähemalt viis liiget
• Kõik komisjoni liikmed on Eesti kodanikud
• Komisjoni liikmetel puudub töösuhe kandideerivate filmidega
• Komisjon valib Eestit esindava filmi välja arutelu ja hääletuse teel

Juhised filmi esitamiseks komisjonile, mille koosseis valib 97. Oscaritel rahvusvahelise filmi kategoorias Eestit esindava filmi:

• Palume Ameerika filmiakadeemia reeglitele vastav film esitada komisjonile kaalumiseks saates e-kirja ja filmi info aadressile film@filmi.ee
• Tähtaeg taotluse esitamiseks: 1. august 2024
• Küsimuste korral palume kirjutada e-posti aadressile film@filmi.ee

Komisjoni kontaktisik:
Viola Salu
E-post: film@filmi.ee

„Linnud läinud“ on nukuanimatsioonile pühendunud režissööri Anu-Laura Tuttelbergi aastaaegade-triloogia teine film. Talvises põhjamaises looduses tegutsevad triloogia esimesest osast „Talv vihmametsas“ tuttavad portselanist tegelased. 11-minutiline talvine poeem elu haprusest ja jätkuvusest on animeeritud üle kolme talve 90 võttepäeva jooksul vabas looduses Eesti põhjarannikul ja Põhja-Norras. Film on salvestatud 16mm filmilindile 60 aastat vana Paillard Bolex kaameraga. Filmi originaalmuusika on loonud Maarja Nuut. 

Stsenarist-režissöör Anu-Laura Tuttelberg soovis luua ühe erilise filmi loodusest, kus on ühendatud tema lemmikanimatehnika – nukufilm - ning südamelähedased loodusmaastikud. „Nukufilme on enamasti tehtud stuudios, kus filmitegijad saavad luua illusiooni ise liigutavatest filminukkudest. Mina tahan näidata vaatajale, kuidas portselanist loomad-linnud elavad looduses justkui oma elu ning samal ajal on igas animatsiooni kaadris nähtav ka nukke ümbritseva valguse ja looduse muutumine. Ühe paarisekundilise animatsioonikaadri sisse on püütud terve päev päikesetõusust kuni loojanguni. Nii nagu väikesed portselanist tegelased selles külmas lumetormis, oleme ka meie mõjutatud end ümbritsevast loodusest ja selle rütmidest,“ mõtestab režissöör filmi aluseks olevat nägemust ja lisab: „Mul on suur rõõm esitleda meie karget lumist nukufilmi festivalipublikule suviselt palavas Locarnos!“ 

Täna programmi avalikustanud Locarno filmifestival toimub sel aastal 77. korda ning tegemist on Cannes’i, Berliini ja Veneetsia festivalide järel ühe olulisima Euroopa A-klassi filmifestivaliga. Festivalil valitakse kandidaat Euroopa Filmiauhinnale parima lühifilmi kategoorias ja rahvusvahelise võistlusprogrammi võitja kvalifitseerub Oscarile kandideerimiseks. Locarno filmifestival toimub 7-17. augustil. 

„Animatsiooni kohta ebatavalistes tingimustes - vabas looduses - valminud kauni nukufilmi teostamine on lisaks visioonile nõudnud režissöör Anu-Laura Tuttelbergilt ka ülimat füüsilist vastupidavust, kannatlikkust, täpset silma ja meisterlikku kätt alustades filmi tegelaste detailhaaval portselanist valamisest ja lõpetades talvisel rannal käsitsi sundasendis animeerimisest ning täismehhaanilise kaameraga salvestamisest. Olen südamest rõõmus, et end animavaldkonnas juba kehtestanud ning hinnatud Eesti autori uus film esilinastub nüüd kõrvuti teiste filmiliikidega ühel Euroopa tähtsaimal filmifestivalil,“ on filmi produtsent Marianne Ostrat õnnelik.

Taustainfo: 
Anu-Laura Tuttelbergi eelmine nukufilm - triloogia esimene osa – „Talv vihmametsas“ esilinastus 2019. aastal maailma olulisimal animafilmide festivalil Annecy’s Prantsusmaal, osales kokku rohkem kui 90 filmifestivalil ja võitis 13 auhinda. Anu-Laura Tuttelberg on ka filmi „Linnud läinud“ stsenarist, kunstnik ning operaator. Filmi produtsent on Marianne Ostrat („Savvusanna sõsarad“), kelle jaoks „Linnud läinud“ on esimene animafilm peatootjana, kuid kelle kaasprodutseeritud Rootsi-Eesti lühianimafilm „Amalimbo“ esilinastus 2016. aastal Veneetsia filmifestivalil ning pälvis Euroopa Filmiauhinna nominatsiooni. Filmi teine operaator on Francesco Rosso, monteerijad Daniel Irabien Peniche ja Silvija Vilkaitė, helilooja Maarja Nuut, helirežissöör Olga Bulygo ja kaasprodutsent Agnė Adomėnė. „Linnud läinud“ tootja on animatsioonistuudio Fork Film ning film on valminud rahvusvahelises kaastootmises Leedu animatsioonistuudioga ART SHOT. Filmi rahvusvahelisi leviõigusi esindab Itaalia müügiagentuur Lights On. 

Filmi tootmist toetasid Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Leedu Filmikeskus ning Norra kunstiresidentuur ArtiJuli.


„Linnud läinud“ sotsiaalmeedias: 
Instagram: instagram.com/onwearywingsgoby/ 
Facebook: facebook.com/forkfilmanimationstudio

Locarno rahvusvahelise filmifestivali kodulehekülg: www.locarnofestival.ch


Lisainfo: 

Marianne Ostrat
produtsent 
5233577
marianne@forkfilm.com
Fork Film

Anu-Laura Tuttelberg 
režissöör
5164635 
anulaura@gmail.com 

“Eesti animatsioon on maailmas tuntud kaubamärk ning viimastel aastatel on järjestikku Eesti lühianimafilmid - Sander Joone “Sierra”, Priit Tenderi “Koerkorter” ning Morten Tšinakovi ja Lucija Mrzljaki “Eeva” – jõudnud Oscarite short-listi. Seega on ainult aja küsimus kui filmimaailma ihaldatuim kuldmehike Maarjamaale jõuab,” sõnas Pikkov.

Pikkovi värskeimat lühifilmi “Õmblusmasin” on praegu võimalik vaadata kinodes lühifilmide kogumikus “Metsik lõuna”, mis on osa Tartu 2024 Ellujäämise kunstide dokprogrammist.

„Detektiiv von Fock“ räägib Sagadi mõisa edukast, kuid tagasihoidlikust uuest isandast Paul von Fockist, kellel tuleb hakata lahendama oma vana vaenlase Justus von Breverni mõrva, kui Sagadi valdustest leitakse mehe surnukeha. Kohaliku kohtu kaasistujana on see von Focki esimene kokkupuude kuritegevusega ning kaalul on tema maine baltisaksa kogukonnas.

Sari valmib Eesti, Läti, Itaalia ja Saksamaa koostöös ning esmakordselt on sellele õla alla pannud ka kõigi kolme Balti riigi rahvusringhäälingud. Loov Euroopa toetus on 400 000 eurot. Lisaks Eesti Telefilmile Eestis on projekti toetanud ka Eesti Filmi Instituut, RMK, Sagadi muuseum, Palmse muuseum ja Alatskivi loss.

„Detektiiv von Focki“ lavastab Arun Tamm ja operaator on Mart Ratassepp. Peaosades mängivad Priit Pius, Sten Karpov Eestist ja Aurora Ruffino Itaaliast. Seriaali esilinastus on plaanis 2025. aasta kevadel ETVs ning voogedastusplatvormil Jupiter, samuti Läti ja Leedu rahvusringhäälingutes.

Sari „Tüdruk Tallinnast“ leiab aset aga kaasajas. Endine kurjategija Ivan, nüüd seaduskuulekas ärimees, kohtub tüdrukuga, kes näeb välja täpselt nagu tema 30 aastat tagasi, „metsikutel üheksakümnendatel“ mõrvatud elu armastus Maria.

Samal ajal, kui Ivan püüab müstilise juhuse olemusele jälile saada, tuleb Eesti politseiuurijal Annal välja selgitada, kes on mõrvatud tüdruk, kelle jäänused leitakse Tallinna lähistelt. Lugude ristudes peavad nii eilsed kui tänased tegelased seisma silmitsi mineviku kummitustega.

„Tüdruk Tallinnast“ valmib Eesti, Ukraina ja Bulgaaria koostöös. Lisaks Eesti Telefilmile panustavad sellesse ka Läti rahvusringhääling ja Balti voogedastusplatvorm Go3. Loov Euroopa MEDIA toetus projektile on 196 400 eurot.

Seriaali „Tüdruk Tallinnast“ režissöör on Ilmar Raag ja esilinastus on planeeritud 2026. aasta kevadesse.


Loov Euroopa MEDIA on Euroopa Komisjoni toetusprogramm, mille eesmärk on tugevdada Euroopa audiovisuaaltööstust ning filmide rahvusvahelist turundust ja levi. Muuhulgas toetatakse filmide, teleseriaalide ja videomängude arendust.

Foto autor: Kairit Leibold / ERR


Lisainfo:

Jevgeni Supin
jevgeni@zolba.ee
Tel. 56465205
Zolba Productions

Anu Ernits
anu@filmi.ee
Tel 52222200
Loov Euroopa MEDIA Desk Eesti

17. juunil kell 18:00 esilinastuvad Eesti Filmi Suvepäeval Filmiajaloo Muuseumis 15 uhiuut ülilühifilmi.

• „Ai-ai-ai“, autor: Anti Naulainen
• „Fotoalbum“, autor: Joosep Ehasalu
• „Garanteeritud AI-TA“, autorid: Rene Katsev / teostaja: Robert Raska Ly
• „Ideaalne mälupilt“, autor: Edina Csüllog
• „Ikkagi inimene?“, autorid: Andres Tarto, Helmut Jänes
• „KKK“, autor: Grete Kaio
• „Kollane meloodia“, autor: Hille Karm
• „Oomen“, autorid: Ranno Kasemaa, Marko Lillemägi, Liina Särkinen
• „SOS“, autor: Sten Toom
• „Teekond“, autor: Maria Uppin
• „Tehis-Arno“, autorid: Liina Särkinen, Ranno Kasemaa, Marko Lillemägi
• „Tühimik“, autorid: Ranno Kasemaa, Marko Lillemägi, Liina Särkinen
• „Üks helin meil helises rinna sees“, autor: Teresa Baroet
• „uued p(r)illid“, autor: Kristiina Iilane
• „Vaas“, autor: Riho Unt

Dokumentaalfilm “Tule sõnumid”
https://www.kino.ee/event/6827/

FILMIST:
Inglane Mark loob silla maiade ja lääne maailma vahele. Ta tutvustab püha kalendrit tänu millele on võimalik leida oma missiooni ja teada igapäeva energiat, ta teeb tuletseremooniaid ja jagab kuidas tulega suhelda. Film jagab Marki lugu kuidas ta maiade päevajuhiks sai ning kuidas ta kohalikke nende juurtarkustega taasühendab.

Režissöör Kairi Kivirähk: „Maiad kogevad universumi kui kootud vaipa, milles me kõik oleme lõngajupid, luues uskumatuid mustreid ja inspireerivaid lugusid. Neli aastat oleme kudunud filmi maiade kalendrist, tuletseremooniatest ja loost, kuidas kultuuride vaheline sildade loomine elustab vanu tarkuseid ja taasühendab kohalikke oma juurteadmistega”.

Film “Tule sõnumid” esilinastub esmakordselt Tallinnas, kinos Artis 25.juunil, maagilisel igivalgel ajal, andes vaatajale suveks kaasa inspiratsiooni, kuidas tule ja looduselementidega ühenduda, tiivustab meid leidma oma südametee ja loob silla Guatemala maiade traditsiooni ja Eesti vahele.

Kui sinu süda tuksub iidsete loodustarkustega ja kosmilise kalendri süsteemiga ühes rütmis, siis tule ja saa osa maiade traditsioonist ja kuula, mis sõnum Tulel sinu jaoks valmis on pandud.

Režissöör Kairi Kivirähk on uurinud maiadega seonduvat viimased kuus aastat, 2022. aastal ilmus tal koostöös Varraku kirjastusega raamat “Püha aeg ja maiade kalender”. Kairi Kivirähk lõpetas Balti Filmi ja Meedia kooli bakalaureuse ja Tartu Ülikooli religiooniuuringute magistriõpingud ning on pühendunud erinevate kultuuride vaimsete praktikate ja religioonide uurimisele. See on režissööri esimene täispikk film ja ta loodab sellega elustada ühendust loodusjõududega, püha aja kogemisega, sildade loomisega eri kultuuride vahel ning inspireerida kõiki leidma tee, mis tooks neile täidetuse ja rahu tunde.

Esilinastusel osaleb lisaks rahvusvahelisele meeskonnale ka filmi režissöör Kairi Kivirähk, peategelane, maiade päevajuht Mark Elmy ja produtsent Anu Veermäe-Kaldra.

Filmi ja piletid leiab siit: https://www.kino.ee/event/6827/ 


Lisainfo:
Anu Veermäe-Kaldra
+37256242424
anu@menufilmid.com

„Päikeseaeg“ esilinastus eelmise aasta aprillis pika ajalooga Visions du Reél festivalil Šveitsis ja praeguseks on film reisinud üle maailma 15-le festivalile. Eestis on filmi „Päikeseaeg“ auhinnatud kahel korral - film on saanud Kulka Aasta dokumentaalfilmi ning Docpointi Noore filmitegija auhinna. „Päikeseaeg“ oli ka Neitsi Maali nominent ning EFTAdel kandideeris nii parima dokumentaalfilmi, parima montaaži kui parima helirežii kategoorias.

Filmi režissöör, stsenarist, monteerija ja produtsent on Liis Nimik, operaator Erik Põllumaa, stsenarist Anti Naulainen, helirežissöör Israel Banuelos, produtsent Edina Csüllög. Filmi tootis Klara Films.

Hetkel on filmi võimalik vaadata VOD platvormidel nagu Telia, Elisa, Arkaader ning Netikino.


Lisainfo:
Liis Nimik
liis@klarafilms.ee

Dokumentaallugude sari "Eesti lood" ootab uusi ideekavandeid filmideks, mis peegeldavad Eesti ühiskonnas toimuvaid protsesse ning kajastavad eestimaalaste tegemisi meil ja mujal. "Eesti lood" on erinäoline ajastu kroonika ja käesoleva konkursiga otsitakse lugusid sarja 23. hooajaks, mis jõuab vaatajate ette 2026. aasta alguses.

Konkursile on oodatud filmiprojektid, mis on selge narratiivi, eristuvate karakterite ja tugeva režiikontseptsiooniga. Esitatud projektide seast valitakse välja teise vooru pääsevad ideed, mille autoritel on võimalik arendada 10 nädala vältel filmi vormi ja jutustamise viisi. Sügisel valitakse nende seast filmiprojektid ja nende tootmine algab 2024. aasta lõpus. Filmide planeeritud pikkuseks on 28 minutit.

Ideekonkursil osalemise tingimused ja registreerumisvorm on avaldatud Eesti Rahvusringhäälingu veebis aadressil SIIN. Lisaks andmetele tootja ja autorite kohta oodatakse infot kavandatava filmi teemavaliku, režissööri idee ja peategelaste kohta. Visuaalse näidise esitamine on vabatahtlik.

Sarjas "Eesti lood" valmisid esimesed filmid juba 2003. aastal. Dokumentaalfilmide tootmist rahastavad ühiselt Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital. Ühe filmi tootmiseks eraldatakse 25 000 eurot, tootja omaosalus peab olema vähemalt viis protsenti. ERR omandab dokumentaalfilmide tele- ja veebiõigused.

"Eesti lugude" varasemaid filme näeb ERR-i veebikanalis Jupiter.err.ee.


Lisainfo:
Katrin Rajasaare
„Eesti Lood“ projektijuht
E-post: eestilood@err.ee

"Eesti lood" on 2003. aastal ellukutsutud pooletunniste lühidokumentaalide sari, mis sünnib Eesti Rahvusringhäälingu, Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitali koostöös.

Alates sarja loomisest on selle eesmärgiks olnud arendada ja toetada selge ning haarava narratiiviga dokumentaalfilme, millel oleks kindel vaatajahuvi ning mis kõnetaksid laiemat teleauditooriumi. Tahame tuua Eesti televaataja ette tugevad dokumentaalfilmid, millest saab oma ajastu kroonika ja mille järgi mäletatakse Eesti elu tulevikus. Projekti üheks eesmärgiks on muuhulgas julgustada uusi ja noori filmitegijaid saama professionaalse filmitegemise kogemust. "Eesti lood" sarja kuuluvad filmid on kogunud rohkelt vaatajaid teleekraanilt, käinud välisfestivalidel ning on järelvaadatavad Jupiteri voogedastuskeskkonnas.

Ootame filmitegijatelt laiale auditooriumile tehtud dokumentaalfilme, mis on kõnetava ja tugeva teemavalikuga ning ladusa filmikeelega. Konkursist on oodatud osa võtma ambitsioonikad filmiideed, mis keskenduvad aktuaalsetele teemadele, nähtustele ja tegevustele. Need on lood, mis annavad võimaluse selgemini tajuda Eesti ühiskonda, avavad teemasid mitmekihiliselt ning aitavad mõista paremini siin elavaid inimesi. Need on tõsielufilmid, mis peegeldavad ühiskonna muutumist ning tabavad värskel pilgul olukordi ja seisundeid, mille kaudu saab aimu ka keerukamatest taustsüsteemidest. "Eesti lood" filmide eesmärgiks on avada teemasid läbi filmilike vahendite ning tuua teemat mõjutavaid protsesse esile läbi tugevate karakterite. Filmide stilistika lähtub autori nägemusest, kuid peab olema selgelt mõistetav laiemale teleauditooriumile.

Filmide planeeritud pikkuseks on 28 minutit.

Kaasame filmide taseme tõstmiseks väliseksperdi, kellega koos viime läbi kaks sessiooni, üks kevadel enne võtete algust ning teine augusti teises pooles esimese filmirea loomise faasis.

"Eesti lood" projekti kuraator on ERR. ERR omandab tootmisse läinud projektide televisiooni- ja veebiõigused.

"Eesti lood 2025 (23. hooaeg) tootmistsükkel

• I vooru tähtaeg: 31. mai 2024
• II vooru jõudvate projektide valimine: 28. juuni 2024
• II vooru tähtaeg: 16. september 2024
• Tootmisse jõudvate projektide valimine: oktoober 2024
• Esimesed kohtumised ja lepingud tootjatega: detsember 2024 – jaanuar 2025
• Esimesed kohtumised montaažikonsultandiga: aprill – mai 2025
• Montaažirea analüüs konsultandiga: august – september 2025
• Filmide üleandmine: oktoober 2025

23. hooajaks eraldatavad toetused
Ühe filmi tootmiseks eraldatakse 25 000 eurot, sh

• Eesti Rahvusringhääling 5000 eurot
• Eesti Filmi Instituut 10 000 eurot
• Eesti Kultuurkapital 10 000 eurot

Konkursil osalemiseks tuleb täita registreerumisvorm: https://forms.gle/HVk8stMd3StQDfur7

Eesti Rahvusringhäälingu, Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitali esindajatest ning sõltumatust eksperdist koosnev žürii valib esitatud projektide seast välja teise vooru pääsevad ideed, mille autoritel on võimalik arendada 10 nädala vältel filmi vormi ja jutustamise viisi. Sügisel valitakse nende seast filmiprojektid, mille tootmine algab 2024. aasta lõpus.


Lisainfo:
Katrin Rajasaare
"Eesti lood" projektijuht
E-post: eestilood@err.ee