1. “BASE 910“

Toomas Talts, Eesti Langevarjuklubi instruktor, kelle igapäevatööks on tarkvaraarenduse juhtimine, veedab suurema osa oma vabast ajast õhus. Ta on Eesti esimene BASE hüppaja, kes on hüpanud kõikidelt objektidelt ja esimene BASE numbri omanik.
Toomas on kõrgete objektide omanikele tüütu ja ohtlik tegelane, kelle hüpete võimalik traagiline tagajärg võib kaasa tuua ebameeldivusi. Sellest hoolimata leiab Toomas hooneid, antenne, sildu ning kõrgendikke, millel harjutada ning sooritada hullumeelseid hüppeid.
 
Kestus: 27 min
Filmitootmisettevõte: Rottfilm
Produtsent: Kaspar Kaljas
Rezhissöör ja stsenarist: Mihkel Soe

Esituskoopia valmimine: oktoober 2010

Eelarve: 214 200
EFS: 60 000
ERR: 60 000
Kultuurkapital: 80 000
2. “Helene elukool“
Noor ülikoolilõpetaja läheb maakooli õpetajaks, kaasas ideaalid ja soov muuta, kuid põrkub seal tegelikkusega.

Kestus: 27 min
Filmitootmisettevõte: Alasti Kino
Produtsent: Kristjan Pütsep
Rezhissöör ja stsenarist: Liis Nimik

Esituskoopia valmimine: september 2010

Eelarve: 210 007
EFS: 60 000
ERR: 60 000
Kultuurkapital: 80 000
3. "Romeo, Julia ja Jüri"

Kõigepealt on hääl. Jahmatavalt reibas, kõlamas krappidest üle kogu Rahvusooperi maja. Seda juba 40 aastat. Jüri Kruus on etenduse juht ja see on tema hääl. Seejärel tulevad kõik need teised hääled - Georg Ots, Miliza Korjus, Hendrik Krumm ja paljud teised. Need hääled on Jüril peas, kuid mitte ainult.
Tänaseks on ta restaureerinud 150 heliplaati eesti suurte lauljatega. Kodus on Jüril aga papagoi, kes teeb üht sootuks teistsugust häält. Üle kõige armastabki Jüri kõiki neid, muusikat ning balletti Romeo ja Julia.
Kestus: 28 min
Filmitootmisettevõte: Revolver Film
Produtsent: Karin Reinberg-Shestakov
Rezhissöörid ja stsenaristid: Liina Keevallik ja Karin Reinberg-Shestakov

Esituskoopia valmimine: oktoober 2010

Eelarve: 210 840
EFS: 60 000
ERR: 60 000
Kultuurkapital: 80 000
4. “Keelatud vili“
Mida õieti arvata sellest kui ühele eestlasele tuleb pähe rajada endale Võrumaale viinamarjaistandus ja hakata eestimaise viinamarjaveiniga äri tegema? Just niisugune plaan on Jaagul, kes on oma talu mänõlvale juba üle kolmesaja viinamarjataime kasvama pannud. Kuidas seda pöörast plaani aga seaduslikuks muuta kui eurobürokraatia paberite järgi pole väidetavalt Eestis üldse võimalik viinamarja kasvatadagi? Justkui selle väite kiuste on Setomaalt pärit vanamemm Liia Kaska oma aeda kasvama pannud pea kahesajast eri sordist koosneva viinamarjakollektsiooni ning omatehtud viinamarjaveiniga Eesti veinimessil kõigile teistele eesti viinamarajakasvatajatele silmad ette teinud.

Kestus: 27 min
Filmitootmisettevõte: Luxfilm
Produtsent: Priit Pääsuke
Rezhissöör ja stsenarist: Anu Aun

Esituskoopia valmimine: november 2010

Eelarve: 220 190
EFS: 60 000
ERR: 60 000
Kultuurkapital: 80 000
5. “Laulev linn“

Tallinn on 2011-ndal aastal Euroopa kultuuripealinn. Selle tiitli saamise ja auväärt kandmise nimel korraldatakse kultuurikonkursse, viiakse ellu erinevaid üritusturunduslikke ettevõtmisi nii Eestis kui mujal maailmas, kultuuri alla mahutakse kogu elu skaala alates spordist ja lõpetades kosmoseuuringutega ... ühesõnaga tehakse imesid... – sest Eestis elavad imelised inimesed, hetkel vaadelduna läbi ühe laulukoori/segakoori prisma.

Kestus: 30 min
Filmitootmisettevõte: Meteoriit
Produtsent: Aet Laigu
Rezhissöör ja stsenarist: Mikk Rand

Esituskoopia valmimine: november 2010

Eelarve: 222 293
EFS: 60 000
ERR: 60 000
Kultuurkapital: 80 000

6. “Minu tütreke Gucci“
Kauni ärinaise suurim sõber ja nagu ta ise hellitavalt ütleb “tütreke” on sülekoerake Gucci. Oma roosa kostüümi, patside ja lakitud küüntega on tegu moekoera superkehastusega. Gucci ja perenaine teevad kõike koos: käivad ilusalongis, puhkavad Jurmalas, valivad ühiselt garderoobi. Mured algavad, kui Guccist on saanud preili - kuidas leida uhkele koeradaamile väärilist peigmeest?
Lugu inimese ja koera suhtest, mis on võtnud üsnagi omapärase vormi.
Kestus: 28 min
Filmitootmisettevõte: Osakond
Produtsent: Mari Kallas
Rezhissöör ja stsenarist: Moonika Siimets

Esituskoopia valmimine: november 2010

Eelarve: 214 811
EFS: 60 000
ERR: 60 000
Kultuurkapital: 80 000
7. “Normaalne inimene“
„Normaalne inimene“ jutustab loo sellest, mida jooga kontekstis tähendab inimeseks olemine ja inimeseks saamine. Mida on sageli maailmast lahti ütlemisega seostataval joogalikul maailmakäsitlusel pakkuda inimesele 21. sajandi Eestis? Mida siis ikkagi tähendab olla „normaalne inimene“?

Kestus: 28 min
Filmitootmisettevõte: Alexandra LRV
Produtsent: Marianne Ostrat
Rezhissöör: Tanno Mee
Stsenaristid: Kaidi Tamm ja Tanno Mee

Esituskoopia valmimine: november 2010

Eelarve: 213 765
EFS: 60 000
ERR: 60 000
Kultuurkapital: 80 000
8. “Tsirkusetuur“
Eestis pole kunagi olnud oma tsirkust. Pole tsirkusetraditsiooni ja pole tsirkusekultuuri. Laatadel on küll näidatud ilmarahvale imeloomi ja Pambu-Peedut, kelle mustlased puuri pistsid, aga selles pole paraku teab mis glamuuri. 21. sajandil, ajal kui tsirkus kõikjal otsib oma kohta ja identiteeti, kui näiteks küsimärgi all on loomade koht tsirkuses üleüldse, usub Lauri Viikna raugematult oma tsirkuseunelmasse. Tema sooviks on luua Eestis ka lõpuks oma tsirkus. Tsirkus Estonia! Paraku ei ole selleks soodsad ei üleüldine meelestatus ega majandusolud. Kuid majanduslik kitsikus pole ainuke, mis kimbutab Viikna tsirkust. Paar aastat tagasi aktiveerusid loomakaitsjad, kellele ei meeldi, kuidas tsirkuses loomi koheldakse. Loomakaitsjad sõidavad tuuril sabas ning korraldavad tsirkuse juures pikette, mis kutsuvad üles tsirkust boikoteerima. Piketid kulmineerunud aeg-ajalt intsidentidega, kus loomakaitsjad lähevad käsipidi kokku tsirkuserahvaga. Siis on taas politseil asja tsirkusetelgi juurde. Füüsilist vastasseisu annab lahenda, kuid kuidas tulla toime lepitamatu maailmavaatelise vastasseisuga?
Jälgime paralleelselt karismaatilist tsirkusedirektorit Lauri Viiknat ning loomakaitseaktivistide aktsioone.
 
Kestus: 26 min
Filmitootmisettevõte: Kuukulgur Film
Produtsent: Jaak Kilmi
Rezhissöörid ja stsenaristid: Jaak Kilmi, Andres Maimik

Esituskoopia valmimine: november 2010

Eelarve: 219 135
EFS: 60 000
ERR: 60 000
Kultuurkapital: 80 000
9. “Töölise portree“
Film räägib inimestest, kes liiguvad maailmas parimat kohta otsides. Väike Eestis on juba muutunud täiesti internatsionaalseks paigaks. Ühes tehases töötavad koos eestlased, venelased, ukrainlased ja hiinlased. Oma erinevuste tõttu tekivad neil erinevad keerulised olukorrad ja naljakad momendid. Hiina kultuur on Põhja-Eesti ja Vene inimeste jaoks kauge, veel rohkem arusaamatusi tekib hiilastel endil, kuna nad on võõra kultuuri keskel ja ei oska siinseid keeli. Proovime vaadelda naljakaid olukordi, mis tekivad seoses hiinlastega nii tööl kui ka vabal ajal. Vaatame, kuidas Eesti venelased ja hiinlased omavahel läbi saavad, proovime näidata Euroopa ja Aasia (Eesti, Vene ning Hiina) kultuuri erinevusi.

Kestus: 28 min
Filmitootmisettevõte: Diafilm
Produtsent: Sergei Trofimov
Rezhissöör ja stsenarist: Aljona Surzhikova

Esituskoopia valmimine: september 2010

Eelarve: 244 390
EFS: 60 000
ERR: 60 000
Kultuurkapital: 80 000
10. “Vanad kalad“
78 -aastane Helle Stukis organiseerib veteranujujate (60+) mitteformaalse seltsingu kooskäimisi. Grupi põhituumikusse kuuluvad miljonär Aksel, kes aeg-ajalt korraldab oma sõpradele luksuslikke pidusid, endine tuuker, veepallur ning naistelemmik Olav, koduõuele rajatud vastuvoolubasseinis treeniv Lembit ning eksalteeritud ja vaidlemishimuline ujumisõpetaja Eve. Suviti korraldab seltsing aiapidusid, kus tantsitakse end oimetuks, planeeritakse koos välisreise, lahendatakse sudokusid, suitsetatakse kala ning tarbitakse mõnusates kogustes pakiveini.
„Nii,“ hüüab Helle ühel päeval, kui on taas kokku saadud Anni kohvikus, „on aeg sudokud nurka visata ja sukavardad lõngakerra lüüa...“ Saabumas on veteranide maailmameistrivõistlused ujumises Göterborgis (2010 august) ning eestlased peavad jälle näitama taset. Grupp hakkab regulaarselt basseini külastama, et end võistlusteks vormis hoida. Igaühel on motivatsioon erinev: kellel on stiimuliks auahnus, kellel enda vormis hoidmine või kellel lihtsalt soov maailmas ringi käia ning selle käigus ka vahel basseini hüpata, läbimaks mõned distantsid.
Kestus: 25 min
Filmitootmisettevõte: Kuukulgur Film
Produtsent: Andres Maimik
Rezhissöörid: Katrin Maimik, Triinu Ojalo
Stsenaristid: Katrin Maimik, Triinu Ojalo, Andres Maimik
Esituskoopia valmimine: november 2010

Eelarve: 283 906
EFS: 60 000
ERR: 60 000
Kultuurkapital: 80 000
11. “Ülemiste imed“
Tallinna veeallikas Ülemiste järv on vastuolulise olemusega – varjupaik tuhandetele lindudele ja loomadele, samas täielikult inimeste kontrolli all.

Kestus: 27 min
Filmitootmisettevõte: Vesilind
Produtsent: Riho Västrik
Rezhissöör ja stsenarist: Riho Västrik

Esituskoopia valmimine: september 2010

Eelarve: 250 001
EFS: 60 000
ERR: 60 000
Kultuurkapital: 80 000
12. “Üleriigiline õnn“
"Üleriigiline õnn" on film õnnest ja õnneotsimisest Eestis aastal 2010. Filmi peategelane, kunstnik Minna, on aastaid laias maailmas õnne otsinud ja nüüd on tagasi Eestis, kuid näeb, et enamus tema sõpru, noored inimesed, kes pealtnäha peaksid olema õnnelikud, on siiski õnnetud. Lisaks sellele on meedia vallutanud uudised, kuidas eestlased joovad Euroopas kõige rohkem ja et Euroopa õnneuuringutes on Eesti viimasel kohal. See on ajendiks uurida konkreetselt Eesti inimese õnnelik olemise võimet ja õnnevalemit. Kas õnnetus tuleneb kliimast, turvatunde puudumisest, laenude kuhjast, inimestevahelisest umbusaldusest ja sellest, et eestlased ei usu õieti millessegi? Või on eestlased küünilisel moel end juba harjunud pidama õnnetuks, nagu ütles doktor Alex Murray filmis "Good Man in Africa": "Näita mulle täiesti rahulolevat inimest ja ma näitan sulle lobotoomia armi."...

Kestus: 28 min
Filmitootmisettevõte: Osakond
Produtsent: Mari Kallas
Rezhissöör: Anne-Mari Neider
Stsenaristid: Minna Hint, Anne-Mari Neider

Esituskoopia valmimine: oktoober 2010

Eelarve: 212 681
EFS: 60 000
ERR: 60 000
Kultuurkapital: 80 000

Kalender

Uudised

Ilmus Eesti filmi APP 2017/2

ESTONIAN FILM on inglisekeelne veebiajakiri, mis sisaldab filmide arvustusi, intervjuusid professionaalidega, ülevaadet uutest filmidest ja palju muud päevakohast, mis Eesti filmiga seondub.
Loe lisa