Tähtajaks laekus 28 toetustaotlust. EFSilt taotletav stsenaariumitoetuste kogusumma oli 1 205 000 krooni, EFSi 2010. aasta stsenaariumitoetuste eelarve on 300 000 krooni, jagada on jäänud 150 000 krooni.
Toetusotsus langetatakse hiljemalt 11. detsembriks 2010.

1. "Anonüümsed luuserid"
Noortekomöödia, kus poiss tahab tüdrukut ning tüdruk armastab poissi, ent ei taha teda. Meie peategelane on tavaline luuser, kes püüab tüdrukut võluda kallite kingitustega, mille ostmiseks on ta sunnitud töötama pornotööstuses. Kui poiss end tüdruku silmis lõplikult diskrediteerib ning kutsekool, kus noored õpivad, otsustatakse sulgeda kui mittevajalik, on tüdruk valmis korraliku ja igava rootslasega välismaale kolima, sest et midagi paremat pole tõepoolest enam teha. Siis teeb poiss viimase meeleheitliku katse kutsekool päästa. Väikesest ühemehepiketist saab aga ootamatult üle-Eestiline anonüümsete meeleavaldajate ülestõus eliidi vastu, mille tulemusena päästetakse kõik kutsekoolid, pensionärid saavad palka juurde ning tüdruk tuleb poisi juurde tagasi.
Filmitootmisettevõte: Reede
Produtsent: Tuuli Roosma
Stsenarist(id): Mihkel Raud
Rezhissöör: Ergo Kuld

Stsenaariumi 1. variandi valmimine: detsember 2010

Stsenaariumi kirjutamise eelarve: 102 800
EFSilt taotletav stsenaariumitoetus: 50 000

2. "Isebel"

On 1930. aasta erakordselt palav suvi. Keskealise väikekodanlikku rutiini sattunud ajalooõpetaja Martin Justuse naine ja teismeline tütar valmistuvad suvilasse sõitma. Martin otsustab suveks üksinda linna jääda, et kirjutada raamat Sokratesest, kes ootas ohvrilaeva
reisi tõttu 30 päeva oma surmaotsuse täideviimist, hakates enne surma esmakordselt elus luuletusi kirjutama. Olles kirjutamistööga ummikusse jooksnud, kohtub Martin rannakohvikus endast 25 aastat noorema juudi neiu, boheemlasliku pianisti Isebeliga, kes huvitub samuti Sokratesest, kuid vastandub Martini ratsionaalsele elukäsitlusele. Alguse saab armulugu, mida Isebel soovib samuti kestma vaid 30 päeva - elades nii nagu poleks homset.

Filmitootmisettevõte: Alexandra LRV
Produtsent: Marianne Ostrat
Stsenarist(id): Tanno Mee, Mart Raun
Rezhissöör: Tanno Mee

Stsenaariumi 1. variandi valmimine: mai 2011

Stsenaariumi kirjutamise eelarve: 93 996
EFSilt taotletav stsenaariumitoetus: 50 000


3. "Kallaku tee“

Mia saadetakse väikelinnast Tallinna kooli. Ta elab vanade puumajade rajoonis ja üürib tuba introvertse pensionäri korteris. Kui Mia tutvub Urmasega, saab tema elu uue pöörde. Nende vahel tekkiv romantiline suhe ei jää platooniliseks. Noormees tõmbab Mia seltskonda, mille eluviisi osaks on igaõhtune pidu, alkohol ja narkootikumid.
Draama käsitleb tänapäeva ühiskonnas olulisi teemasid, nagu alaealise rasedus, narkomaania ja HIV, aga eelkõige on see lugu üksildusest, sõprusest ja hoolimisest.

Filmitootmisettevõte: Kopli Kinokompanii
Produtsent: Anneli Ahven
Stsenarist(id): Krista Jutt
Rezhissöör: Gadi Lübek

Stsenaariumi 1. variandi valmimine: veebruar 2011

Stsenaariumi kirjutamise eelarve: 50 000
EFSilt taotletav stsenaariumitoetus: 30 000


4. "Kellel on pikem?“

Lugu räägib sellest, kuidas looduslapsest kujuneb ebainimlikes ühiskondlikes oludes kainelt kaalutlev olupoliitik, hingetu tapamasin ja ideaalne, sõna otseses mõttes üleloomulike võimetega varustatud süsteemi osa.
Ent armastus teeb sellele väärarengule siiski lõpu. Tehniliselt on tegu Eesti ajaloo, kultuuri ja ühiskondlike probleemide tõlkega massikultuuri vormikeelde.

Filmitootmisettevõte: Digitaalne Sputnik
Produtsent: Kaur Kallas
Stsenarist(id): Sven Sildnik
Rezhissöör: -

Stsenaariumi 1. variandi valmimine: mai 2011

Stsenaariumi kirjutamise eelarve: 65 000
EFSilt taotletav stsenaariumitoetus: 40 000


5. "Kertu“

Kertu on kogu elu olnud oma vägivaldse isa võimu all. Veel 35-aastasena on ta välismaailma suhtes nii pelglik, et ei julge ühelegi mehele läheneda. Siiski teeb ta esimese argliku katse oma elus midagi muuta. Ta saadab postkaardi sõnumiga „ma tahan sinult last“ Vellole, kena välimusega, kuid allakäinud külajoodikule.
Vellot jätab kutse esialgu külmaks, kuid ootamatu vähidiagnoos muudab ta meelt ning ema Malle hoiatused vaimupuudega naise ja viinaveaga mehe plaanist järglasi saada teevad ta ainult jonnakamaks. Lähedases maakonnalinnas toimuval vabaõhuüritusel tabab ta hetke, mil Kertu on üksinda, ning paar kaob kogu ööks.
Nende öö teel kodukülla on täis õrnust, kuid hommikul Kertu illusioon iseseisvast elust puruneb. Vello tunnistab talle, et sureb peagi vähki. Kuigi Kertu on uudisest šokeeritud, reedab tema olek ainult kurbust, mitte hullumeelsust.
Malle aimab, et Kertu, kes nende juures viibib, on täiesti terve inimene. Kuid kui ta helistab Kertu vanematele, kes on tütart öö läbi politsei abiga taga otsinud, muutub Kertu taas haiglaslikku hirmu tundvaks hullukeseks.
Kertu suletakse koduseinte vahele ning tal keelatakse isegi postiljoniametit pidada, kuna kogu küla teadvat tema häbist. Naine, kes on nagunii kogu elu uskunud, et külarahvas teab temaga juhtunust kõike, ei tee katsetki kellegagi kontakti astuda. Ka Vello kannatab avaliku hukkamõistu käes, et meelitas lollikese põõsastesse, kuid ta ei lase end ebaõiglastest süüdistustest häirida. Ta on ilmselt leidnud midagi, mille nimel võidelda—ning otsustab minna linna vähiravile.
Kuu aega hiljem on mehe tervis küll mõnevõrra paranenud, kuid kodukülla naastes selgub, et Kertu usalduse on ta ammu kaotanud. Naine ootab nende last, kuid ta on pandud uskuma seda, mida usuvad kõik teised—et Vello on teda lihtsalt kuritarvitanud. Mehe esimene reaktsioon on minna ja püüda ennast surnuks juua.
Tundub, et nende ühise lapse tulevik on kõigi teiste, ainult mitte nende endi kätes. Kertu on küll ametlikult teovõimeline ning peab seega ise otsustama, kas rasedus katkestada või mitte, kuid ta allub perekonna veenmisele üsna pea. Isegi Malle, kes tahaks Kertut aidata, ei saa midagi teha—koduvägivalla ohvrid peavad ise abi paluma, ilma selleta ei tohi keegi sekkuda.
Alles operatsioonitoas, kuhu Vello oma tulevast last päästa püüdes sisse murrab, muudab Kertu meelt. Ta tahab minna koos Velloga. „Kuna tema oli minuga õrnem kui isa.“

Filmitootmisettevõte: Amrion
Produtsent: Riina Sildos
Stsenarist(id): Ilmar Raag
Rezhissöör: Ilmar Raag

Stsenaariumi 1. variandi valmimine: aprill 2011

Stsenaariumi kirjutamise eelarve: 105 400
EFSilt taotletav stsenaariumitoetus: 50 000


6. „Kulak“

Graafiline filmilugu tipp-poksijaks saada unistanud talupoisi elust. Muutuval poliitilisel maastikul saavad aated võitu olustikust ja lubatud medalite kullasära asemel pannakse rusikate jõud maksma tsoonis ja kinnipidamislaagrite karmides oludes.

Filmitootmisettevõte: Ubteq
Produtsent: Toomas Urb
Stsenarist(id): Toomas Urb, Irakli Kvirikadze
Rezhissöör: -

Stsenaariumi 1. variandi valmimine: detsember 2010

Stsenaariumi kirjutamise eelarve: 350 000
EFSilt taotletav stsenaariumitoetus: 50 000


7. „Kunksmoor“

Eesti lastefilmi klassikaks saanud Aino Perviku romaani Kunksmoor ekraniseering tänastele lastele.

Filmitootmisettevõte: Exitfilm
Produtsent: Anneli Ahven
Stsenarist(id): Kristiina Kass, Elo Selirand
Rezhissöör: Elo Selirand

Stsenaariumi 1. variandi valmimine: veebruar 2011

Stsenaariumi kirjutamise eelarve: 160 000
EFSilt taotletav stsenaariumitoetus: 50 000


8. "Lastemaailm”

Film häbist, enesepettusest ja vaikimisest.

Filmitootmisettevõte: F-Seitse
Produtsent: Kaie-Ene Rääk
Stsenarist(id): Shasha Gerne
Rezhissöör: -

Stsenaariumi 2. variandi valmimine: veebruar 2011

Stsenaariumi kirjutamise eelarve: 78 146
EFSilt taotletav stsenaariumitoetus: 50 000


9. "Logistik”

„Logistik“ on film ühiskondlikust masinavärgist ja noorest inimesest selle komponendina. Selle maailma toob vaatajani peategelane, 23-aastane oskusteta tööline Joonas. Loo alguses tundub tema nägemus olevat adekvaatne – ta näeb vabaturumajandust hierarhiana, mille tipus ootavad naudingud tähendavad ka kättemaksu ja tunnistust oma annetele.
Tegelikult eksisteerib selline maailm ainult Joonase ja Joonase-laadsete peas. Ta on 90ndate Eesti ellujäämisühiskonna produkt, nö „hiilgav süsteemimurdja“. Kogu oma ande ja inimlikkuse on ta rakendanud otsingutele, mille tulemus peaks olema mängu enda kasuks pööramine – läbinägelikkuse ja küünilisuse varal saavutatud hõlptulu. Igatsetud elujärjeni jõudnud, pole Joonas teistele inimestele oma oskustest midagi tagasi andnud, tema anded ja leidlikkus on rakendatud ennast ümbritseva maailma kahjuks. Künism ja läbinägelikkus ei ole mitte murdnud, vaid kinnistanud maailmamasina olemasolu. Nii Joonas, kui vaataja, keda on kostitatud raskesti vastupandava krimi-mütoloogiaga, näevad seda järsult kokku vajumas. Naudingud osutuvad eimillekski, kätte maksta pole õieti kellelegi ja teiste tunnustuse asemel saabub täielik pettumus iseendas.

Filmitootmisettevõte: Cube Productions
Produtsent: Peeter Nieler
Stsenarist(id): Steven Tool
Rezhissöör: Steven Tool

Stsenaariumi 2. variandi valmimine: märts 2011

Stsenaariumi kirjutamise eelarve: 50 000
EFSilt taotletav stsenaariumitoetus: 35 000


10. "Luukapäev”

Kunstnik saabub linna, kus armub kingsepatütresse. Kingsepp on nõus oma ainsa tütre kunstnikule mehele panema, kui too linna elama jääb. Et linna elama jääda, peab kunstnik läbi tegema selliaasta, et tõestada oma oskusi meistrina. Ta peab looma puus või õlitehnikas pühaku kuju, mille selle linna kunstnikegild talle määrab. Kingsepatütar usub, et kunstnik sellega kindlasti nõus ei ole ja linnast esimesel võimalusel lahkub. Gildi liikmed arvavad, et nad tellivad kunstnikult töö, ent laidavad selle kindlasti maha kui kõlbmatu, et teda mitte vastu võtta, sest ta varjutab nad kõik oma tellimustega, on ta ju olnud õukonnakunstnikuks, kes kolme kuningat maalinud. Ka kunstniku kasuisa, ametilt klaaser, kes sama Kanuti Gildi liikmeks on, heitleb sisekahtlustes, kas kaitsta vihatud kasupoega, kelle majad ta kunstniku ema surmajärgselt omastanud on, või sarjata teda koos teiste gildiliikmetega, et sundida kunstniku linnast lahkuma. Kunstnik lahendab tekkinud olukorra möödaminnes: ta nõustub prooviaastaga, võtab vastu sellitöö ja pakub teha kahte pühakut, teades, et gildiliikmed oma kiuslikkuses kindlasti kolmandat pühakut, kes kunstniku vaimusilmas juba sündinud on, teha nõuavad. Ta kaasab gildiliikmed kuju valmimise protsessi nii, et need ei saa "selle vigadusi enam ülemäära laita", nõuab kasuisalt majad tagasi ning iseenesestmõista abiellub kauni
kingsepatütrega. Kunstnik saabus sünnilinna.

Filmitootmisettevõte: Acuba Film
Produtsent: Arko Okk
Stsenarist(id): Rene Reinumägi, Arko Okk
Rezhissöör: Arko Okk

Stsenaariumi 2. variandi valmimine: märts 2011

Stsenaariumi kirjutamise eelarve: 45 000
EFSilt taotletav stsenaariumitoetus: 20 000


11. "Maastik mitme kuuga“

Mehe ekslemine suhete rägastikus võtab absurdse ja skisoidse iseloomu, kuid jõuab läbi ootamatu lõpplahenduse võimaluseni näha maailma ambivalentsena ja täiesti teises valguses.

Filmitootmisettevõte: Allfilm
Produtsent: Ivo Felt
Stsenarist(id): Jaan Toomik
Rezhissöör: Jaan Toomik

Stsenaariumi 1. variandi valmimine: juuli 2011

Stsenaariumi kirjutamise eelarve: 83 500
EFSilt taotletav stsenaariumitoetus: 45 000


12. "Maitse me keeltel"

Cali, Kolumbia suuruselt kolmas linn, on igas mõttes kuum koht. 15-aastane poiss J tunneb üha suuremat soovi süütusest vabaneda ja asuda elama täisväärtuslikku elu. J tahab meheks saada, kuid ei ole valmis selleks, et leiab eest täiskasvanute kiremängude süngema poole.

Filmitootmisettevõte: Alexandra LRV
Produtsent: Marianne Ostrat
Stsenarist(id): Monica Bravo
Rezhissöör: Monica Bravo

Stsenaariumi 1. variandi valmimine: mai 2011

Stsenaariumi kirjutamise eelarve: 91 200
EFSilt taotletav stsenaariumitoetus: 50 000


13. "Mitteeukleidilise geomeetria tsoon“

Peategelane, kolmekümnendale eluaastale lähenev P. seikleb mööda mitteeukleidilist tsooni – jõudmaks enda pool peetavale olengule, peab mees läbima mitmeid takistusi ning
külastama veel õige mitut pidu. Filmi lõppedes on P. jõudnud koju, kodunt uuesti põgenenud ning lõplikult aru saanud sellest, et üks eluetapp on möödas ja teine, täiskasvanu oma, algamas.

Filmitootmisettevõte: Maagiline Masin
Produtsent: Kristiina Davidjants
Stsenarist(id): P. I. Filimonov, Kristina Davidjants
Rezhissöör: Kristiina Davidjants

Stsenaariumi 1. variandi valmimine: jaanuar 2011

Stsenaariumi kirjutamise eelarve: 85 000
EFSilt taotletav stsenaariumitoetus: 30 000


14. "Monotoonsus"

Noor kontoriametnik väldib iseenda tundeid. Ainuke inimene, kellest ta julgeb unistada ja keda ta väga igatseb, on tema õde, kes ilmub talle unenägudes ja unistustes. Väljaspool neid elab peategelane rutiinset, kordustest koosnevat elu, mis keerleb ainult tema töökoha ha töökaaslaste ümber, sest teisi tuttavaid tal pole ja ta ei tee ka erilisi pingutusi nende saamiseks – kui välja jätta korra ette tulev episood, mil ta otsib ja leiab ühe tüdruku internetist. Paraku kipuvad pea kõik suhted, ka see internetist leitu, poolikuks jääma. Kuskile ei jõua ka tööalased saavutused, kuigi peategelane käib tihedalt läbi oma vahetu ülemusega, esineb tööpostil surnud kolleegi matustel kõnega ning valmistab ette mõned tähelepanuväärsed materjalid, mille eest ta kõvasti kiita saab. tööasjad on talle aga tegelikult sügavalt ükskõik ning kuigi väliselt viisakas, isegi lipitsev, on peategelane oma kolleegide ja ülemuse suhtes üleolev.

Eraelulise paigaltammumise põhjus on selles, et peategelane võtab inimsuhetest vastus andmata ja tagajärgedele mõtlemata seda, mida antakse – ta flirdib oma naissoost töökaaslastega lihtsalt nalja pärast ja alustab nendega suhteid, mõtlemata naiste tunnetele.

Loomulikult läheb ta lõpuks oma mängudega üle igasuguse piiri ning peab sõna otseses mõtted oma kolleegide eest põgenema. Toimunust ei saa talle siiski mingit õppetundi. Osalt on põhjuseks tegelase loomuomane empaatiapuudulikkuse, peamiselt aga ikkagi tõsiasi, et varalahkunud õe kõrval ei tähenda talle elus mitte miski mitte midagi. See viib loogilise lõpuni – õe kutse osutub tugevamaks tühisest ja korduvast igapäevast.

Filmitootmisettevõte: Acuba Film
Produtsent: Sandra Heidov
Stsenarist(id): Peeter Helme, Arko Okk
Rezhissöör: Arko Okk

Stsenaariumi 1. variandi valmimine: detsember 2010

Stsenaariumi kirjutamise eelarve: 45 000
EFSilt taotletav stsenaariumitoetus: 20 000


15. "Morten lollide laeval”

Morten Viks satub läbi veidrate sündmuste oma putukatega mehitatud mängulaevale. Hiiglaslikud putukad kellest igaüks sarnaneb mõne Mortenile tuttava täiskasvanuga, ei tunnista teda laeva kaptenina. Laeva valitseb ämbliknaine Pritzilla, kes selle asemel et laeva kursil hoida tegeleb oma võimu kindlustamisega. Keegi kummalistest laevnikest ei tea kuhu laev suundub ja miks nad ülepea seilavad. Seetõttu on laev sattunud hädaohtu. Morten peab laeva päästma kuid see ei ole kerge ülesanne. Laeval valitseb äraspidine loogika, ja sündmused võtavad tihtipeale üllatavalt absurdse pöörde. Ka tavapärased arusaamad horisontaalist ja vertikaalist on selles kummalisel laevaretkel pea peale pööratud. Morten leiab laevast ka endale sõbra, masendunud päevakoera Saskia kellest lõpuks saab liblikas. Hoolimata Morteni ja Saskia jõupingutustest neil laeva päästa ei õnnestu. Laev hukkub. Morten ärkab unest. Ta avastab et mängulaev on kadunud. Kuid ehmatus asendub peagi rõõmuga sest pikalt reisilt naasnud Morteni isal on kaasas sadamast leitud mängulaev.

Filmitootmisettevõte: Nukufilm
Produtsent: Arvo Nuut
Stsenarist(id): Kaspar Jancis
Rezhissöör: Kaspar Jancis, Riho Unt

Stsenaariumi 1. variandi valmimine: jaanuar 2011

Stsenaariumi kirjutamise eelarve: 145 000
EFSilt taotletav stsenaariumitoetus: 50 000


16. "Murdumatu“

Metsavend Ants Kaljuranna ehk Hirmus Antsu heroilised seiklused.

Filmitootmisettevõte: Eetriüksus
Produtsent: Artur Talvik
Stsenarist(id): Brad Juriens
Rezhissöör: Brad Juriens

Stsenaariumi 1. variandi valmimine: mai 2011

Stsenaariumi kirjutamise eelarve: 72 000
EFSilt taotletav stsenaariumitoetus: 50 000


17. "Naise küpsetatud nauding“

Tänapäeva ühiskonnas, kus on väga palju pinnapealset suhtlemist, tunnevad inimesed ennast järjest üksildasemana. Oma filmiga tahame minna suhete algraku tasandile tagasi ehk mehe ja naise juurde, kus lähedus saab oma alguse. Paraku aga kaotavad sageli mees ja naine kontakti, kaotavad iseennast suhtes ja toimub täielik mööda elamine.

Filmitootmisettevõte: Triamen Film
Produtsent: Anu Veermäe
Stsenarist(id): Andres Puustusmaa, Anu Veermäe
Rezhissöör: Andres Puustusmaa

Stsenaariumi 1. variandi valmimine: märts 2011

Stsenaariumi kirjutamise eelarve: 110 000
EFSilt taotletav stsenaariumitoetus: 50 000


18. "Nullpunkt“

Kui Johannes koolis heidikuna ära põlatakse ning ema arenev skisofreenia ta kodust minema peletab, ei jää muud üle, kui tuleb elu paremaks muutmist alustada iseendast.

Filmitootmisettevõte: Mustfilm
Produtsent: Evelin Soosaar
Stsenarist(id): Margit Keerdo
Rezhissöör: Mihkel Ulk

Stsenaariumi 1. variandi valmimine: veebruar 2011

Stsenaariumi kirjutamise eelarve: 108 632
EFSilt taotletav stsenaariumitoetus: 50 000


19. "Peidetud hõbedane aardelaegas“

„Peidetud hõbedane aardelaegas“ on põnev tänapäevane lastefilm, kus armsas väikelinnas Tartus seiklevad Mari, Reilika, Olav, Anton ja Sadu, ehk kokku salaselts Ramps. Seekord otsivad rampslased peidetud varandust.
Mari vanaisa Peeter Haljandi laiab oma riiulist vana raamatu vahelt 1944. aastast päris avamata kirja, milles tema ema vend Kristjan teatab, et lahkub Eestist ja on matnud Tartu Botaanikaaeda maha oma varanduse. Kuhu täpselt – see tuleb rampslastel nappide juhtnööride ja saladuslike vihjete põhjal välja uurida.
Hõlmikpuud ja datlipalmid, linnamüürid, üliõpilasseltsid, vanahärra Paul, abivalmis raamatukogutöötajad, viiekilosed haugid, taskulambivihud sügisöös, jänesehaagid läbi aedade, mees kümnekroonidelt, kuus luikvalget jalgratast ja palju muud – Suur seiklus ootab.

Filmitootmisettevõte: Nafta Films
Produtsent: Esko Rips
Stsenarist(id): Mika Keräneni raamatu põhjal
Rezhissöör: TBA

Stsenaariumi 1. variandi valmimine: aprill 2011

Stsenaariumi kirjutamise eelarve: 257 000
EFSilt taotletav stsenaariumitoetus: 50 000


20. „Perekonnavaled“

Egon Rei on muusik. Pärast dirigendist äia ootamatut haigestumist alanud osalemine äia kaksikelus toovad Egonis esile need loomuomadused, mis võimaldavad tal tõusta orkestri juhiks.

Filmitootmisettevõte: Filmivabrik
Produtsent: Manfred Vainokivi
Stsenarist(id): Valentin Kuik
Rezhissöör: Valentin Kuik

Stsenaariumi 1. variandi valmimine: september 2011

Stsenaariumi kirjutamise eelarve: 82 553
EFSilt taotletav stsenaariumitoetus: 40 000


21. "Seenelkäik”

Ebakindla mainega rahvasaadik Aadu Kägu abikaasaga ja anarhiline rokkar Zäk satuvad seenemetsas suure jama sisse, mis ärritab ka laiemat üldsust. Mets pole ikka linnainimese jaoks.

Filmitootmisettevõte: Allfilm
Produtsent: Piret Tibbo-Hudgins
Stsenarist(id): Toomas Hussar
Rezhissöör: Toomas Hussar

Stsenaariumi 1. variandi valmimine: jaanuar 2010

Stsenaariumi kirjutamise eelarve: 70 000
EFSilt taotletav stsenaariumitoetus: 30 000


22. “Sirli, Siim ja saladused”

Kõigil on õigus oma unistustele – emal, isal, lastel ja isegi kojamehel, rääkimata hulludest hullumajas...

Filmitootmisettevõte: Rao Heidmetsa Filmistuudio
Produtsent: Rao Heidmets
Stsenarist(id): Andrus Kivirähk, Rao Heidmets
Režissöör: Rao Heidmets

Stsenaariumi 1. variandi valmimine: märts 2011

Stsenaariumi kirjutamise eelarve: 196 054
EFSilt taotletav stsenaariumitoetus: 50 000


23. "Suhkruvesi“

Keevaline fotograaf Stella ei oska pärast töölt vallandamist eluga muud peale hakata, kui see totaalselt pea peale pöörata ning selle kordategemine sujuvalt edasi lükata.
Lugu generatsioonist S (Generation of Success) - andekatest, ettevõtlikest ja isekatest noortest, kes võtavad elu sellisena nagu see on, tuleviku pärast liigselt muretsemata, ning mis peamine, haarates kinni igast võimalusest, kasutades päeva ja nautides hetke.

Filmitootmisettevõte: Allfilm
Produtsent: Piret Tibbo-Hudgins
Stsenarist(id): Heleri Saarik
Rezhissöör: Heleri Saarik

Stsenaariumi 1. variandi valmimine: märts 2011

Stsenaariumi kirjutamise eelarve: 55 000
EFSilt taotletav stsenaariumitoetus: 30 000


24. "Suur pauk Eesti moodi“

Aasta on 2013 - Maailma Lõpp on saabunud ja möödunud. Väliselt on kõik üsnagi endine, kuid siiski - midagi pole enam endine, sest kadunud on Mälu. Inimesed on ca 12 aastase tasemel, energiat ei toodeta, elektroonika ei tööta, kaudsidet ei eksisteeri. Levib Legend, et kui terve rahvas suudab korjata oma mälupildid kokku, siis avanevad Arhiivi väravad ja teadmine tuleb Ilma tagasi.

Filmitootmisettevõte: Multi Film
Produtsent: Mikk Rand, Evelin Soosaar
Stsenarist(id): Grupitöö juhendajatena Margit Keerdo, Rasmus Merivoo, Jaak Kilmi, Mikk Rand, Peep Pedmanson, Jan Kaus
Rezhissöör: Grupitöö: Mikk Rand, Rene Vilbre, Jaak Kilmi, Rasmus Merivoo, Ülo Pikkov

Stsenaariumi 1. variandi valmimine: märts 2011

Stsenaariumi kirjutamise eelarve: 300 000
EFSilt taotletav stsenaariumitoetus: 50 000


25. "Sõdurist ema“

Karin (40), klaveriõpetajast kahe lapse ema, saab teate, et tema sõdurist poeg on hukkunud Afganistani rahumissioonil. Kodumaale saadetud kirst on aga tühi, mille peale leinavalus ema hakkab lootma, et poeg on elus. Karin, hüljates oma tütre, ühineb pooleaastase missiooni väljaõppekursusega, eesmärgiks jõuda Afganistani.
Uus elu suletud keskkonnas pöörab keskealise naise elu peapeale, pakkudes nii uut armastust kui ka võtit tõele jälile jõudmises.

Filmitootmisettevõte: Kopli Kinokompanii
Produtsent: Anneli Ahven
Stsenarist(id): Leeni Linna
Rezhissöör: Leeni Linna

Stsenaariumi 1. variandi valmimine: märts 2011

Stsenaariumi kirjutamise eelarve: 100 000
EFSilt taotletav stsenaariumitoetus: 50 000


26. "Takso“

Takso on lavastatud dokumentaalfilm üksildasest naistaksojuhist, kelle öised teekonnad läbi Tallinna viivad teda ühtlasi läbi inimeste eludest. Tema auto on mikrokosmos, millest rändavad läbi ühiskonna erinevad vähemused ning milles leiavad aset kummalised ja vähem kummalised arutelud maailma asjadest. Kuigi külalised alati lahkuvad, suudavad nad endast sügava jälje jätta.

Filmitootmisettevõte: Full Frontal
Produtsent: Ermo Säks
Stsenarist(id): Susan Laura Miil
Rezhissöör: -

Stsenaariumi 1. variandi valmimine: märts 2011

Stsenaariumi kirjutamise eelarve: 65 400
EFSilt taotletav stsenaariumitoetus: 50 000


27. "Vasaku jala päev“

Kiirenevas tempos film räägib 8-st väga erinevast seltskonnast, kelle käekäigud ristuvad 24 tunni jooksul. Tegelaste hulka kuuluvad nii rikkurite ärahellitatud võsukesed, oma eluga põhjakäinud narkomaanid, kui ka lihtsalt tavalised noored inimesed. Päeva jooksul tehtud otsuste tagajärjel muutub lõõpimise ja naljadega alanud päev vägivaldsete sündmuste ahelaks mille jooksul tehakse nii mitugi elumuutvat (vöi lõpetavat) otsust. Rolli omab siin II maailmasõja-aegne püstol, spordikott suure summa rahaga ning ka kõige (eba-)tavalisem Lasnamäe tarakan.

Filmitootmisettevõte: Tallinn Skyline Productions, Film Tower Kuubis
Produtsent: Andes Poom, Margus Õunapuu
Stsenarist(id): Andres Poom, Birk Rohelend, Liisi Rohumäe
Rezhissöör: Andres Kõpper, Arun Tamm

Stsenaariumi 1. variandi valmimine: veebruar 2011

Stsenaariumi kirjutamise eelarve: 50 000
EFSilt taotletav stsenaariumitoetus: 35 000


28. "Ümera jõel“

Legend väepealikust, kes ühendas 12. sajandil paganlike eestlaste hõimud maad laastavate ristisõdijate vastu. Nende suurimast võidust - ajaloolisest Ümera lahingust sai oluline verstapost nii muistsete kangelaste kui tänapäeva eestlaste eludes ja identiteedis.

Filmitootmisettevõte: Nafta Films
Produtsent: Esko Rips
Stsenarist(id): Mihkel Ulman, Mart Laar, Margus Paju
Rezhissöör: Margus Paju

Stsenaariumi 1. variandi valmimine: aprill 2011

Stsenaariumi kirjutamise eelarve: 132 000
EFSilt taotletav stsenaariumitoetus: 50 000

Eraldatud toetused (otsuse kuupäev 10. detsember 2010)
1. Eetriüksus "Murdumatu", 30 000 krooni

2. Allfilm "Maastik mitme kuuga", 35 000 krooni

3. Allfilm "Seenelkäik", 25 000 krooni

4. Reede "Anonüümsed luuserid", 30 000 krooni

5. Amrion "Kertu", 35 000 krooni

6. Filmivabrik "Perekonnavaled", 33 000 krooni

7. Nafta Films "Peidetud hõbedane aardelaegas", 35 000 krooni

8. Nafta Films "Ümera jõel", 35 000 krooni

9. Nukufilm, "Morten lollide laeval", 30 000 krooni

EFS ei toimeta koduleheküljel avaldatavaid filmitootmisettevõtjate esitatud materjale. Kõik õigused kuuluvad toetustaotluse esitajale.

Kalender

Uudised

Kinodesse jõuab dokumentaalfilm Nõukogude lillelastest

1. juunil esilinastub kinos Sõprus režissöör Terje Toomistu pöörane ja kaasahaarav dokumentaalfilm “Nõukogude hipid”. Loo linastumise päev on omaaegsete hipide jaoks märgilise tähendusega, sest sel päeval tähistatakse lillelaste püha, mis on seotud sündmusega aastast 1971, mil tuhanded hipid arreteeriti KGB poolt. Samuti möödub sel aastal 50 aastat maailma hipiliikumise ajaloos märgilisest Armastuse Suvest. 
Loe lisa